Sirvi Märksõna "õpioskused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2–5-aastaste laste õpioskused lasteasutuste õppekavade alusel ning õpetajate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2022) Valdre, Evelin; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keskaja ajaloo raudvara tundmisest (Viljandi rajooni koolide materjalide alusel)
(Tartu Riiklik Ülikool, 1974) Uusmaa, Tiiu; Palamets, Hillar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas hõlpsalt õppida
(Tallinn : Ilo Print, 1998) Kidron, Anti
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mittetraditsioonilise õppija õpioskused kõrgkoolis kutseõpetaja õppekaval õppimiseks
(Tartu Ülikool, 2017) Vint, Jaanika; Karm, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Motivation and study skills in learning English vocabulary through computer games in Estonia
(Tartu Ülikool, 2021) Mehine, Indra; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
The aim of this thesis is to find out which aspects of gaming in the English language are considered to be motivating for 18-19 year old Tartu Annelinna gymnasium students and whether the students are aware of having developed any study skills in the process of gaming in the English language. This would shed some light on further chances to incorporate gaming into the English L2 language lessons in Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muukeelse õpilase kohanemine ja õpioskuste omandamine eesti õppekeelega väikekooli näitel Ida-Virumaal
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2023) Kama, Kaja; Leuska, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Narva College students' perception of learning skills and their importance in tertiary education
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Toropina, Maria; Golubeva, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Võõrkeelte lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil
(Tartu Ülikool, 2020) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Omandatud õpistrateegiate ülekantavus teistesse ainetundidesse ühe kooli 1. klassi näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Suvi, Kelli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate arvamused järelevastamisest, selle põhjustest, korraldusest ja vähendamise võimalustest
(Tartu Ülikool, 2019) Nigol, Helen; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate hinnangud aabitsatele laste õpioskuste toetajana
(Tartu Ülikool, 2013) Vaik-Luga, Ruth; Soodla, Piret, juhendaja; Müürsepp, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate õpetamiskogemused kolmandas kooliastmes õpistrateegiate rakendamisel ja õpilastele õpetamisel igapäevases õppetöös ühe Võrumaa kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Lepp, Ülle; Palk, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpioskuste kasutamine matemaatika õppimisel ja nende integreerimine õppematerjalidesse üks-ja hulkliikmete õppimise näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Mehik, Allar; Kraav, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Õpioskuste kasutamine matemaatika õppimisel ja nende integreerimine õppematerjalidesse üks- ja hulkliikmete õppimise näitel On selgitatud välja, et koolide keskendumine elukestvale õppele kasvatab õpilastest ennastjuhtivad õppijad (OECD, 2008). Õpilastel peavad aga olema head õpioskused, mis hõlmavad kognitiivseid, metakognitiivseid ja afektiivseid teadmisi ja strateegiaid, mis peaksid õpetajate poolt olema edasi antavad ning nendele strateegiatele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Antud magistritöö seadis eesmärgiks luua matemaatika näidisõppematerjal, mis sisaldaks tänapäevast õpikäsitlust, et õpilastest kasvatada ennastjuhtivad õppijad. Selleks peab õppija olema matemaatikas kõrgel tasemel ja kasutama selle õppimiseks uudseid kognitiivsed, metakognitiivseid ja afektiivseid strateegiaid. Antud lõputöös loodi uudsed õppematerjalid ja küsiti ekspertidest õpetajatelt tagasiside hinnangud. Esmalt vaadeldi antud magistritöö raames uuringuid õpistrateegiatest eesmärgiga leida strateegiad, mis toetavad õppimist kõige enam. Leiti järgmised efektiivsed strateegiad: kokkuvõtte tegemine, ajastatud kordamine, mõistekaardid ja mõttekaardid, sidumine varem õpituga, küsimuste küsimine, joonistamine, igavuse ja ärevusega võitlemise strateegiad, osaliselt täidetud märkmed, isiklikud sündmused, sidumine päris eluga ja eesmärkide püstitamine. Antud strateegiaid arvesse võttes koostati näidisõppematerjal 8. klassi matemaatikas „Üksliikme ja hulkliikme” teema õppimiseks. Antud magistritöös selgitati lisaks välja, milliseid õpistrateegiaid kasutatakse Eesti kolme suurema kirjastuse 8. klassis kasutatavates matemaatika töövihikutes ja õpikutes. Vaadeldi, mil määral õpistrateegiaid kasutatakse ja kas seda tehakse üldiselt järjepidevalt või pigem varjatult. Täheldades õpistrateegia kasutamist, uuriti, kas õppematerjalis on olemas või puuduvad selgesõnalised juhised ja selgitused strateegiate ning nende kasutamise kohta. Selgitati välja, millise kirjastuse 8. klassi õppematerjal oli kõige järjekindlam õpistrateegiate kasutamisel. Koolibri õpikus olid peatüki alguses ka õpieesmärgid ja ülesanded varem õpitud teemade meeldetuletamiseks või teooria osa õppimiseks. Koolibri õpik sisaldas eraldi ka kordamisülesandeid. 2Töö käigus selgitati välja loodud näidisõppematerjali kõige suuremad piirangud ning puudused. Lõputöö eesmärk oli luua näidisõppematerjal, mis võtab arvesse õpistrateegiaid, saada sellele õpetajate esmane tagasiside, et selle põhjal materjali edasi arendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpioskuste kujundamine käsitöö ja kodunduse õpetajate arusaamade alusel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Merilin, Schults; Pedastsaar, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Õpioskuste olümpiaadid Eestis 1995-2000.a.
(Tartu : Tartu Ülikool, 2000) Lembinen, Igne; Pedastsaar, Tiia, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppetöö tõhustamine metakognitsiooni ja reflektiivse praktika kaudu
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2021) Uustallo, Kadrin; Säälik, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna
(2005) Beljajev, Riina; Vanari, Kätlin
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes
(2016-05-23) Säälik, Ülle; Mikk, Jaan, juhendaja; Välijärv, Jouni Ensio, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Lugemisoskust peetakse hariduse alustalaks ja sellega seotud tegureid on mitmeid. Käesolev tööga uuriti õpistrateegiate rolli õpilaste lugemistulemuste erinevuste selgitamisel, millised tegurid võivad olla erinevuste allikaks ja mil määral sõltuvad individuaalsed õpilase lugemistulemused koolidevahelistest erinevustest. Töös kasutati PISA 2009 uuringu andmeid, sh. väga oluliste metakognitiivsete õpistrateegiate kohta. Metakognitsioon on kõrgema taseme mõtlemisvõime, teadlikkus sellest, kuidas õppimine toimub jms. Analüüsi lisati õpilase ja kooli taustaandmed (sotsiaalmajanduslik-kultuuriline taust, õpilase sugu ja kooli keel) ning õpikeskkonna näitajad (õpilase-õpetaja suhted ja distsipliin). Uuriti Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra andmeid. Kooli õppekeel kaasati uuringusse, kuna nii Eestis kui Soomes on muret tekitanud erineva õppekeelega koolide õpilaste erinevad tulemused. Kasutati mitmetasandilist modelleerimist, mis arvestab üksikisiku gruppi kuulumist, võimaldab selgitada süstemaatilisi erinevusi põhjustanud muutujaid ning ennustada, kuivõrd muutuja suurendaks või vähendaks uuritavat õpitulemust. Kõikide muutujatega mitmetasandiline mudel selgitas kokku 56-67% koolidevahelisest variatiivsusest ning umbes 30% õpilastevahelisest variatiivsusest. Seejuures katab metakognitiivsete õpistrateegiate poolt selgitatav sellest suurima osa, mis näitab, et nende kõrgema taseme õpistrateegiate rolli õpilase lugemisoskuse edendamisel võib pidada väga oluliseks. Kõigis riikides tulenevad õpilastevahelised erinevused mingil määral koolidevahelistest erinevustest: Soomes oli grupi efekt väikseim 9%, Norras 10%, Rootsis 16%, Eestis 21%, Lätis 23% ja Leedus 32%. Kõigis neis riikides kehtib 15-aastastele kohustuslik kooliharidus ning kõigile võrdset haridust lubav hariduspoliitika, kuid koolidevaheliste erinevuste ulatus seab selle võrdsuse väite kahtluse alla. Balti riikides eelistasid õpilased Põhjamaade õpilastega võrreldes sagedamini traditsioonilisi õpistrateegiaid (nt. mälutehnikaid) ning Eestis oli venekeelsete koolide õpilaste puhul see eelistus suurem kui eestikeelsete koolide õpilaste vastustes, kuid mälutehnikatele rõhudes õpilase lugemistulemus pigem langeb. Erineva õppekeelega koolide poiste ja tüdrukute lugemistulemuste selgitamisel oli metakognitiivsel üldistamise strateegial kõige suurem osa. Kui taustategurite efekt oli kontrollitud, selgitasid õpistrateegiad siiski veel 22−27% õpilastevahelisest variatiivsusest. Soomes ilmnes tüdrukute lugemistulemus enam õpistrateegiatest sõltuvat, samas aga Eestis hoopis vastupidi - õpistrateegiad selgitasid poiste lugemistulemuste variatiivsust rohkem kui tüdrukute puhul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Teksti mõistmise oskuste arendamine põhikoolis
(Tartu : Tartu Ülikool, 1996) Sokk, Maie; Pedastsaar, Tiia, juhendaja