Sirvi Märksõna "üliõpilastööd" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 4305

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
10. Viljandi kitarrifestival 2017
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Pärn, Keirin; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Reet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12. Tudengite Teatripäevad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Sprenk, Kadri; Karilaid, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13.-15. sajandi nahkjalatsipealsete leidudest inspireeritud tänapäevased vabaaja-jalanõud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Oru, Anneli; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö on järg autori seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis kasutusel olnud nahkjalatsite kaunistusi. Esimeses peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist keskajal. Keskajal valmistati jalanõusid liistu peal pööratud kinga meetodil. See tähendab, et tükid õmmeldi tagurpidi liistu ümber kokku, liist võeti kinga seest välja ja king pöörati õiget pidi. Aja jooksul lisati pealse ja talla õmbluse vahele rante, mis muutsid jalatsi veekindlamaks. Hiljem õmmeldi randi külge lisa taldu, et tald kauem kõndimisele vastu peaks. Teises peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist tänapäeval. Kutsepraktika käigus oli autoril võimalus õppida jalatsitootmisvabrikus Samelin ja jälgida tööstuslikust jalatsi tootmist. Väga suur osatähtsus on materjali kokkuhoius ja detailide märgistamisel. Vastasel juhul pole tootmine kasulik. Mudelite valik on väga lai ja järjest uudsemaid lahendusi tuleb iga päev juurde. Omandada saab tänapäeval oskusi, kas kingsepa juures õppides või välismaal erinevates õppeasutustes. Uurimistöö praktilises pooles töötas autor välja vabaaja jalatsi kollektsiooni kasutades seminaritöös uuritud nahkjalatsipealsete kaunistusi. Arvestama pidi tänapäeva tehnika võimalusi ja tehnoloogiate iseärasusi. Mudelid nimetati kursusekaaslaste nimede järgi. Materjaliks kasutati taimparknahka, mida peale jalatsite valmimist immutati mingi rasvaga. Ühiseks jooneks kõigil mudelitel on tagurihma kasutus, mis muudab ilma kannatugevduseta jalatsi konstruktsiooni piisavalt tugevaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et väga hästi annab kasutada keskaegseid kaunistusvõtteid tänapäevaste jalatsite peal tööstuslikus tootmises. Edasi arenduseks võiks kaunistusi lihtsustada, seda ka hinna optimeerimise pärast. Linda mudeli kaunistus ei tulnud kõige praktilisem välja – pikad lõhed turritavad püsti käimisel ja selle pärast ei kasutaks sellist kaunistusviisi enam tulevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
14. Tudengite Teatripäevad 2016
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Ressar, Hanna-Mai; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
listelement.badge.access-status Embargo ,
1816. aasta talurahvaseaduse mõju rahvakooli arengule Eestimaal
(Tartu Riiklik Ülikool, 1949) Jänes, Sulev; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Rosenthal, Maris; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Maris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
19 aastat keskkonnatasusid Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2009) Palling, Kalle; Annus, Rita, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
19. sajandi Valga koolide arengust. Valga esimese eestikeelse kooli juhataja, pedagoogi ja õpikute autori Hans Eineri tegevusest
(Tartu Ülikool, 2014) Lehtmets, Anujelisa; Männiste, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
19. Tudengite teatripäevade festivali korraldamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Sirel, Johann; Känd, Hannele, juhendaja, Kährik, Allan, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
listelement.badge.access-status Embargo ,
1905.a. 9. jaanuar - Esimese Vene revolutsiooni algus
(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Kraut, Ants; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20 m² suuruse tüüpsauna põhiplaani ja välisilmete kavandamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Nõmmik, Martin; Välja, Leele, juhendaja; Pihel, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
2001-2011 ilmunud eesti laste- ja noortekirjandus Saare Maakonna Keskraamatukogus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012-06-12) Kukk, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Infohariduse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
2006. aasta Loode-Eesti õlireostuse mõju põhjaelustikule ja lindudele
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Rajasaar, Karine; Orav-Kotta, Helen, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
3. klassi õpilaste digiseadmete kasutamise seosed liikumise ja heaolu, õues viibimise ning tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Liivas, Keiti; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja mis määral on laste digiseadmete kasutamine seotud liikumise ja heaolu, õues viibimise ning tervisega. Sealjuures võeti arvesse sugudevahelisi erinevusi ja eristati digiseadmete kasutamisel meelelahutuslikke tegevusi muust ekraaniajast. Eesti koolide 3.klasside õpilased (n = 283) täitsid enesekohased küsimustikud. Peakomponentide analüüsi tulemusel eristus digiseadmete kasutamises 2 komponenti: Meelelahtus ja Info tarbimine. Poisid kasutavad digiseadmeid meelelahutuseks keskmiselt rohkem kui tüdrukud; tüdrukud viibivad rohkem õues kui poisid. Liikuvamad ja enam õues viibivad lapsed hindavad oma tervist paremaks. Mitmese lineaarse regressioonianalüüsiga leiti, et Info tarbimine (sh koolitöö tegemine) ennustab õues viibimist ning Liikumist ja heaolu positiivselt; Meelelahutus ennustab aga õues viibimist negatiivselt. Tulemuste paremaks tõlgendamiseks tuleks uurida, kui palju aega ja milleks lapsed digiseadmeid täpsemalt kasutavad, millised tervisekaebused neil esinevad ning mida nad õues teevad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
30-48-kuuste laste suhtlemise arengu küsimustiku reliaabluse hindamine
(Tartu Ülikool, 2025) Lepp, Getter; Schults, Astra, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli Eestis väljatöötatud MacArthur-Batesi 30–48-kuuste laste suhtlemise arengu küsimustiku (ECDI-III) valideerimine kordustesti meetodil. Lõppvalimisse kuulus 69 lapsevanemat, kes täitsid taustandmete vormi ja ECDI-III küsimustiku kolmel korral vahemikus mai–juuli 2023. Kordustesti reliaabluse ja küsimustiku erinevate alaskaalade (sõnavara, süntaks, metalingvistiline teadlikkus) korrelatsiooni hindamiseks kasutati Pearsoni korrelatsioonikordajat ja klassisisese korrelatsiooni koefitsienti (ICC). Tulemused näitasid, et sõnavara, süntaksi ja koondskoori korduvmõõtmised olid omavahel väga tugevas (r > 0,9) ning metalingvistilise teadlikkuse korduvmõõtmised mõõdukas (r > 0,6) seoses. Samasugune muster ilmnes ka ICC näitajates, viidates heale ajaülesele stabiilsusele. Kokkuvõttes võib ECDI-III küsimustikku pidada usaldusväärseks 30–48-kuuste laste kõnearengu hindamisvahendiks, mille kasutuselevõtt nii kliinilises kui ka teaduspraktikas annaks uudse võimaluse hinnata laste suhtlemise arengut vanuses 30-48 kuud. Seega oleks see väärtuslik tööriist nii diagnostilistes protsessides kui ka teadusuuringutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4. - 5. klasside õpilaste igapäevaprobleemide põhijooned : lõputöö
(2014) Ruuben, Reemet; Salumäe, Külli, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
4. - 6. sajandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik
(2011-05-02) Pihla, Evelyn