Sirvi Märksõna "1970-ndad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 379
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , [175. aastat eesti keele õpetamisest Tartu ülikoolis](1970) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 21. Kreutzwaldi päevad Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis 1977. a.(1977-12-27) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Abiellumismotiivide analüüs Eesti NSV-s 1972.a. andmetel(Tartu Riiklik Ülikool, 1973) Talve, Maila; Koemets, Enn, juhendaja; Lunge, Aino, juhendaja; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Alttoa, Villem. 75. sünnipäev(1973-10-31) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Ameerika Ühendriikide välispoliitika mõju Lähis-Ida rahuprotsessi arengutele külma sõja kontekstis(Tartu Ülikool, 2010) Koplimaa, Marko; Lokk, Reigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Antifašistlik-demokraatlikud ümberkorraldused Portugalis aastatel 1974-1976(Tartu Riiklik Ülikool, 1977) Raidla, Olev; Jaanson, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antropoloogide konverents Tartus K. E. von Baeri Majamuuseumis(1976) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Arend, Ülo. Rindportree(1970) Sakk, Eduardlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Arend, Ülo. Rindportree(1970) Sakk, Eduardlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bulldog mothers, rabid worker-bees, and white ravens: women's gender dissent in late Soviet Russia(Tartu Ülikool, 2016) Hersh, Julie A.; Biin, Helen, juhendaja; Kay, Rebecca, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis conceptualizes gender dissent and explores proposed examples of it among women in late Soviet Russia. Through surveying theories of dissent/resistance and gender under a postmodernist lens, I conclude that people may use gender to dissent against political organizations and/or social norms through subverting, disobeying, and/or using for their own purposes norms of gender. In late Soviet Russia, two systems of gender norms existed, one the official order elaborated by the state and the other the societal one based more on traditional, prerevolutionary Russian values; these two orders simultaneously conflicted with, interfered with, and upheld each other. Women were therefore able to dissent against the regime, society, or both by subtly fighting against these varied norms. Through a review of primary and secondary sources, I found that women were expected to adhere to a set of contradictory gender “rules”: working outside the home, believing themselves equal to men, having children, being married, housekeeping and raising children, upholding communist morality, participating in society, having certain characteristics such as modesty, passivity, and an understanding of human nature and emotions, being self-sacrificing, and taking care of their appearances. Through a study of Russian women’s memoirs written during or about the period between 1964 and 1985, I concluded that women could dissent against these norms in several broad categories including identity, sexuality, and “femininity” or the lack thereof. The women generally dissented very subtly, often by using one gender discourse to support behavior that infringed upon another gender order, and were not consistently “dissentive” in their discourse or actions. I found broad participation in gender dissent among the sample of women studied, and while my results are not generalizable, my data revealed that gender dissent as a concept is traceable in late Soviet Russia.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Close reading of Anne Sexton's "Transformations": feminist elements and culture of the 1960s-1970s(Tartu Ülikool, 2018) Õunapuu, Helena; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondTöö eesmärgiks oli uurida ameerika luuletaja Anne Sextoni kogumikku “Transformations” ning leida Sextoni teostest feministlikke ja 1960. ja 1970. aastate Ameerika kultuuri elemente. Töö eesmärgiks on näidata, kuidas Anne Sexton sulandab muinasjuttude ümberjutustustesse oma kaasaegseid kultuurielemente, kuidas ta kasutab oma ümbertöötlustes feministlikke mõtteid ning milliste vahenditega ta loob muinasjuttude ümber laiemat konteksti.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dagmar Kuldeva Tartu ülikooli üliõpilastega sidumispraktikumis(1970) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Densitomeeter(1970) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne ning nende pöördumised ÜRO poole(Tartu Ülikool, 2011) Tomingas, Maarika; Valge, Jaak, juhendaja; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis(2026) Veenre, Anu; Kõlar, Anu, juhendajaArtikliväitekiri „Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis” („Estonian Music in the 1970s: Stylistic Developments, Works’ Reception, and Institutional Organization of Professional Music in Late Soviet Context”) käsitleb eesti uut heliloomingut hilisnõukogude ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis, kirjeldades lähemalt loomeelu institutsionaalset korraldust, mis kujundas professionaalse muusika stiilisuundi ja retseptsiooni. Uurimisprobleem lähtub küsimusest, milliseks kujunesid 1970. aastate eesti heliloomingu peamised tendentsid ideoloogiliselt reguleeritud ja ühiskondlikult stagneeruvas, ent kunstiliselt üha mitmekesistuvas kultuuriruumis. Samuti uuritakse, kuidas mõjutasid institutsionaalsed praktikad ja põlvkondlikud hoiakud heliloojate loometegevust ja muusika vastuvõttu. Töö eesmärk on avada eesti muusikat kolmest üksteist täiendavast vaatepunktist, mida analüüsitakse doktoritöö aluseks olevas kolmes teadusartiklis (A1–A3). Nendeks on (A1) eesti kunstmuusika uute stiilisuundade kujunemine ning seosed erinevate muusikaväljadega, nagu varajane muusika, rahvamuusika, rokkmuusika suunad ja mitte-lääne muusikatraditsioonid; (A2) ühe teose – heliloojate Mati Kuulbergi, Lepo Sumera ja Raimo Kangro ühisautorsuses valminud Malera Kasuku klaveritrio – näitel põlvkondliku mõttekaasluse, postmodernistliku mängulisuse ja ühisautorsuse tähendus; ning (A3) Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute kui keskse institutsionaalse mehhanismi roll uue heliloomingu hindamisel ja heliloojate tööalase heaolu kujundamisel 1970ndatel. Nende teemade koosvaatlus võimaldab esile tuua heliloojate erinevaid strateegiaid nõukogude võimu ja kunstiloomingut kujundanud ideoloogiliste ning institutsionaalsete raamidega suhestumiseks, samuti kirjeldada loovisikute ambivalentseid seoseid võimustruktuuridega. Metodoloogiliselt ühendab väitekiri kultuurilise muusikateaduse, retseptsiooniuurimusliku ja institutsiooniajaloolise lähenemise. Kolmest artiklist esimene (A1) toetub polüstilismi mõiste laiendatud, kultuurilisele käsitlusele ning analüüsib erinevate muusikaväljade vastastikmõju hilisnõukogude Eestis. Artikkel toetub Aleksei Jurtšaki (2006) ja Peter J. Schmelzi (2009) töödele hilisnõukogude (muusika)kultuurist, eelkõige loovisikute toimetulekustrateegiate kirjeldamisel nõukogude režiimiga suhestumisel. Teises artiklis (A2) kasutatakse juhtumiuuringu meetodit, analüüsides arhiivimaterjalide ja meediakajastuste põhjal Malera Kasuku klaveritrio sünnilugu, esit(l)usi ja retseptsiooni; teoreetilise raamina rakendatakse 5 postmodernistliku mängulisuse kontseptsiooni (nt Kramer 2002; Viires 2006) ning põlvkondlikkuse sotsiaalteaduslikke käsitlusi (Aarelaid-Tart 2012a, 2012b; Nugin jt 2016;). A3 tugineb Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute protokollidele, mida analüüsitakse kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodil, kuna see võimaldab koosolekute kõneainese, teoste hindamiskriteeriumide ja sõnavõttude retoorika põhjal teha järeldusi arutelude vaimse õhustiku kohta. Väitekiri näitab, et (1) 1970. aastad kujunesid Eesti uue heliloomingu seisukohalt stiilikirevaks kümnendiks, mida toetas mitme heliloojate põlvkonna samaaegne kõrge loomeaktiivsus. Perioodi uusi stiilisuundi iseloomustab erinevate muusikaväljade mõjude ilmumine professionaalses heliloomingus; põlvkondlik ühisidentiteet on märgatav aga enim 1940. aastate lõpul sündinud heliloojate puhul, kelle loomingus avalduvad mängulised loomepraktikad. (2) Retseptsioonilooliselt järeldub uurimusest, et Malera Kasuku klaveritrio mängulisus ei ole üksnes ajalooliselt huvitav asjaolu, vaid on kujundanud teose vastuvõttu ja esitamist aktiivselt tänaseni. (3) Institutsiooniajalooliselt näitab uurimus, et heliloojate liidu töökoosolekud osutusid hilisnõukogude ajal ambivalentseks suhtlusruumiks: ühelt poolt toimisid need ideoloogilise järelevalve mehhanismina, teisalt aga kolleegiaalse arutelu ja professionaalse eneserefleksiooni platvormina, mille praktiline mõju heliteoste edasisele käekäigule oli 1970. aastateks muutunud osaliselt formaalseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,