Sirvi Märksõna "2. tüüpi diabeet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development and validation of the Short Version of Diabetes Obstacles Questionnaire (DOQ) to assess obstacles in managing Type 2 diabetes among patients of Estonia
(Tartu Ülikool, 2012) Kuusik, Anni; Täht, Karin, juhendaja; Rätsep, Anneli, juhendaja; Pilv, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to develop the Short Version of Diabetes Obstacles Questionnaire (SDOQ), a less time consuming measure, to assess the obstacles in managing type 2 diabetes among patients in Estonia. The SDOQ is based on the 78-item Diabetes Obstacles Questionnaire previously validated in Estonia (DOQ; Kongi, 2001; Hearnshaw, Dale, Sturt, Vermeire, and Van Royen, 2007). 267 respondents participated in the study (137 in Estonia, 130 in Slovenia). General practitioners invited 5 consecutive diabetic patients to participate in the study, who completed the DOQ and the Problem Areas in Diabetes Score (PAID; Welch, Jacobson, and Polonsky, 1997). Demographic and medical data was collected in addition. Statistical analyses for estimating dimensionality and homogeneity of the measure, and correlations with the PAID and glycemic control were performed in SPSS version 15.0. Further analysis of dimensionality of the SDOQ subscales, and measurement invariance cross culturally was estimated on data of Estonian and Slovenian respondents with single- and multi-group Confirmatory Factor Analysis (CFA) with program Lisrel 8.80 (Jöerskog & Sörbrom, 2006). CFA resulted in the 40-item measure with 6 subscales. The subscales demonstrated acceptable internal consistency (Cronbach’s alpha .67-.86 in Estonia, and .66- .85 in Slovenia) and CFA models showed acceptable fit levels. Most subscales were significantly correlated with the PAID (Pearson r from 0.15 to 0.46 in Estonia, and .07-.45). Acceptable measurement invariance was only partly confirmed. Therefore, future research is needed to confirm the cross-cultural validity of the SDOQ. In conclusion, the SDOQ is a valid instrument to measure obstacles to treatment adherence and diabetes self-management living in Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eriõdede (endokrinoloogias) sekkumised ja neid mõjutavad tegurid 2. tüüpi diabeeti põdevate täiskasvanute patsiendiõpetuses: kvalitatiivne uurimus
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Sider, Albina; Seera-Erstu, Merle, juhendaja; Randväli, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes
(2024-11-19) Kärberg, Kati; Lember, Margus; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
2. tüüpi diabeet on laialdaselt leviv krooniline haigus, mis põhjustab tõsiseid veresoonkonna tüsistusi ja seetõttu on selle haigusega patsientidel suurem risk ateroskleroosi tekkeks. Ateroskleroos võib areneda asümptomaatiliselt, kuni ilmnevad tõsised tüsistused südame-veresoonkonna poolt. Subkliiniline ateroskleroos, mida iseloomustab arterite seinte paksenemine ja naastude moodustumine ilma ilmsete sümptomiteta, võib kesta pikalt enne tüsistuste teket. Tüsistuste ennetamiseks või edasilükkamiseks vajalikke sekkumisi on võimalik planeerida kui leida ateroskleroos juba subkliinilises faasis. Tihti 2. tüüpi diabeediga kaasnev rasvumine on täiendavaks teguriks ateroskleroosi arenemisel. Uurimistöö eesmärk on tuvastada tegureid ja markereid, mis aitavad ennustada subkliinilist ateroskleroosi patsientidel, kellel ei ole varem diagnoositud ateroskleroosi ega selle tüsistusi. Läbilõikelisse prospektiivsesse uuringusse kaasati 216 patsienti kolmeteistkümnest Tartumaa perearstikeskusest. Teostati vereanalüüsid lipiidide ja glükoosi ainevahetuste, põletikulise aktiivsuse ning erinevate adipokiinide määramiseks. Lisaks vereanalüüside teostamisele viidi läbi ka 24-tunni toitumise analüüs, mõõdeti hüppeliigese-õlavarre indeksit ning hinnati unearterite seisundit ja kehakoostist. Tulemused näitasid, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme määramine võivad olla kasulikud subkliinilise ateroskleroosi avastamiseks ja riski hindamiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel. Uuring tõstab esile toitumisharjumuste tähtsuse, kuna tasakaalustamata toitumine, mis sisaldab liiga palju rasva ja soola ning liiga vähe süsivesikuid, võib kiirendada ateroskleroosi arengut. Hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme mõõtmine võivad olla ateroskleroosi riski hindamisel väärtuslikud markerid, mille kaudu saab parandada ennetus- ja ravistrateegiaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
GLP-1 retseptori agonisti ja insuliini sisaldavate kombinatsioonravimite kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH34
(Tartu, 2017) Juus, Eva; Volke, Vallo; Roosimaa, Mart; Lutsar, Katrin; Kiivet, Raul-Allan; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kardiovaskulaarsete haiguste ja 2. tüüpi diabeedi riskimudelite hindamine TÜ Eesti geenivaramu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Savi, Gailin; Kals, Mart, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on välja töötada riski ennustavaid mudeleid neljale kardiovaskulaarsele haigusele ja 2. tüüpi diabeedile. Kõigile haigustele on loodud kaks mudelit ja seejärel võrreldud kliiniliselt kasutatava SCORE2 mudeli riskifaktoritega. Esimene loodud mudel sisaldab polügeenseid riskiskoore, metaboloomika näitajaid ja elustiililisi tunnuseid. Teine mudel on sobitatud vaid polügeensete riskiskooride ja vanuse põhjal. Analüüsis on kasutatud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmeid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade Eesti geenivaramust, uuritavatest haigustest, metaboliitidest, polügeensetest riskiskooridest, kasutatavatest analüüsimeetoditest ja SCORE2 riskiskoorist. Praktilises osas on kirjeldatud kasutatavaid andmeid ja mudelite tulemusi. Välja töötatud mudelite prognooside täpsusi on võrreldud Harrelli C-indeksi põhjal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liiklusmüra seos II tüüpi diabeedi avaldumusega "Respiratory Health in Northen Europe" kohordi kolmes uurimiskeskuses Rootsis
(Tartu Ülikool, 2024) Rõbakova, Anastasia; Veber, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Madala süsivesikutesisaldusega dieedid II tüüpi diabeetikule
(Tartu: Tartu Ülikool, 2014) Laanjärv, Maria; Medijainen, Luule, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
New avenues for GLP1 receptor agonists in the treatment of diabetes
(2021-10-11) Sedman, Tuuli; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagoonilaadne peptiid 1 (GLP1) on hormoon, mis vabaneb soolestikust vastusena söömisele. GLP1-l on erinevates elundsüsteemides mitmeid toimeid. See osaleb vere glükoositaseme regulatsioonis: stimuleerides insuliini ja inhibeerides glükagooni vabanemist veresuhkru tase langeb. GLP1 toimel aeglustub mao motoorika ja tühjenemine. Kesknärvisüsteemis reguleerib GLP1 söögiisu ning seeläbi kehakaalu. GLP1 füsioloogilistel toimetel põhineb ravimklassi GLP1 retseptori agonistide kasutamine. Need on laialdaselt kasutatavad diabeediravimid, mis lisaks veresuhkru taseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Ravimklass on võrdlemisi ohutu, kuna hüpoglükeemia risk on väike. Lisaks on kõrvaltoimed võrdlemisi kerged, sagedasemateks iiveldus ja oksendamine. GLP1 retseptori agonistide mõnede toimete suhtes kujuneb välja tolerantsus – näiteks mao motoorika aeglustumine väheneb ravimi kestval kasutusel. Samuti vähenevad ravimi korduval kasutamisel kõrvaltoimed, möödudes esimeste ravinädalatega. See, kas tolerantsus tekib ka GLP1 retseptori agonistide veresuhkru taset langetava toime suhtes, ei ole seni teada. GLP1 retseptori agoniste on kasutatud haruldaste ühe geeni rikkest põhjustatud suhkurtõve vormide puhul. Wolframi sündroom on geneetiline haigus, mille käigus arenevad 1. tüüpi diabeet, magediabeet ja silmanärvi kahjustus. Seni ei ole haigusel spetsiifilist ravi ja suhkruhaiguse tekkel kasutatakse tavaliselt insuliini süste. Käesolevas töös uurisime, kas GLP1 retseptori agoniste saaks kasutada Wolframi sündroomi puhul tekkiva suhkurtõve raviks. Uurimistöö eesmärkideks oli uurida GLP1 retseptori agonistide suhtes tekkivat tolerantsust hiirtel ja inimestel ning nende ravimite võimalikku toimet Wolframi sündroomi loommudelil. Eesmärkide saavutamiseks teostati loomkatseid hiirtel ning viidi läbi kliiniline uuring tervetel vabatahtlikel. Loomakatsete tulemused näitasid selget tolerantsuse teket hiirtel. Vastupidiselt loomkatsete tulemustele ei kujunenud aga tolerantsust välja inimeste puhul. Wolframi sündroomi loommudelis olid GLP1 retseptori agonistid efektiivsed veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse nende kasutamiseks Wolframi sündroomi ravis.