Sirvi Märksõna "20. saj. I pool" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Auswirkungen der Agrarreform von 1919 für die deutschbaltische Minderheit in Estland
(Tartu Ülikool, 2018) Ojasalu, Addo; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb baltisakslaste eluolu ning selle muutuseid peale 1919. aasta maareformi Eesti Vabariigis. Noorele riigile kujunesid esimesed aastad äärmiselt keerulisteks. Peale iseseisvuse väljakuulutamist ning sellele järgnenud Saksa okupatsiooni lõppu algas koheselt Eesti Vabadussõda. Demokraatlikul riigil tuli sõja ajal muuhulgas tegeleda ka esimeste vabade valimiste korraldamisega. 23. aprillil 1919 tuli kokku Asutav Kogu, kelle esmaseks ülesandeks oli Põhiseaduse väljatöötamine ning tähtsuselt järgmine oli juba maareformiga tegelemine. Maareform võeti vastu selge häälteenamusega Asutavas Kogus 10. oktoobril 1919. Reform tähendas laias laastus suurmaaomanike maade riigistamist ning nende jagamist Vabadussõjas võitlevate vabatahtlike vahel. Valdava enamuse suurmaaomanikest moodustasid just baltisakslased, kelle elud peale reformi tundmatuseni muutusid. Koliti linnadesse, otsiti uusi sissetulekuallikaid, hakati n-ö. tavatööd tegema ning maale jäänutel olid ees rasked toibumisaastad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti Vabariigis (1918-1940) õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis
(2011-11-30) Trasberg, Karmen
Käesolev väitekiri annab ülevaate keskkooli ja gümnaasiumi õpetajakoolitussüsteemi kujunemisest Tartu Ülikoolis 1918-1940. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas kujunesid välja keskkooliõpetajate ettevalmistuse korraldus ja õpingute sisu ning millised olid teiste riikide, eelkõige Lääne-Euroopa ja USA haridusuuenduslikud mõjud selles. Uurimisobjektiks allikmaterjalidena olid Eesti arhiividokumendid, haridusseadused, pedagoogiline kirjandus ning -perioodika. Uurimus toetub metodoloogiliselt hermeneutilisele traditsioonile, mis tõdeb, et ajalookirjutamisel kannavad nii allikad ise kui autori “kirjutav mina ” teatud subjektiivsuse pitserit. Uurimismeetodina kasutati töös allikakriitikat ja võrdlevat analüüsi. Välismõjude hindamiseks TÜ õpetajakoolitusele valmis ülevaade peamistest arengujoontest õpetajakoolituse sisus ja korralduses Eestit enam mõjutanud välisriikides – Saksamaal, Inglismaal, Soomes, USA-s ja Venemaal. Avamaks õpetajakoolitust siseriiklikult suunanud õigusloomet ja selle mõju õpetajate ettevalmistamise erinevate etappide kujunemisele analüüsiti ja loodi tervikpilt keskkooliõpetajate nõudlust, kvalifikatsiooni ja ettevalmistust reguleerivast seadusloomest ja selle arengust. Saadud taustinformatsiooni valguses analüüsiti detailselt õpetajakoolituse traditsioonide kujunemist Tartu Ülikoolis. Põhiliseks analüüsiobjektiks sai keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks loodud didaktilis-metoodilise seminari tegevus, selle sisulised ja organisatsioonilised muutused 1920.-1930. aastatel. Kõrvuti õpetajakoolituse kujunemisest ettekujutuse loomisega selgitati välja, milline oli seis ja arengud õpetajakoolitust toetavas pedagoogikateaduses ning pedagoogika õppejõudude, sh professuuri roll valdkondliku staatuse ja identiteedi kujunemisel. Töö annab ettekujutuse käibinud rahvusvahelisest koostööst ja suhtlemiskanalitest ning hindab välismõjude ulatust tollases Eesti õpetajate ettevalmistuses ja pedagoogikateaduses tervikuna. Uurimusest järeldub, et õpetajakoolituse sisu ja korraldus Tartu Ülikoolis olid vaadeldaval perioodil oma arengutaseme ja kvaliteedi poolest hästi kooskõlas kasvatusteaduse arengutega ja orientatsioonidega Lääne referentsriikides. Õpetajakoolituse ajakohasust TÜs toetasid hästi läbi mõeldud õpetajate riiklikud kvalifikatsiooninõuded ja kutseomistamise süsteem. Rahvusvahelisele tasemele pedagoogilises uurimistöös vaadeldava perioodi lõpuks siiski ei jõutud. Takistavaks teguriks sai vähene teadusorganisatsiooniline kaasatus, samuti liigne ettevaatlikkus välismaal kraadiõpingud läbinud vilistlaste rakendamisel õppejõudude ja teaduritena. Uurimusest tehtud järeldused näitavad, et paljud õpetajakoolituses lahendamisel olnud tollased probleemid (teoreetiliste ja praktiliste õpingute seostamine, praktikabaaside loomine, nõuded teadustöödele, välissidemete loomine, kaadripoliitika jne) on taasiseseisvumise järgses Tartu Ülikoolis taas aktuaalsed ning varasema kogemuse tundmine ja mõistmine, loob eeldused nendega hõlpsamini toime tulekuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Revolutionszeit und Bolschewikenherrschaft in Tartu/Dorpat um 1917-1919 aus deutschbaltischer Sicht
(Tartu Ülikool, 2018) Ottin, Teet; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
The two phases of Bolshevik power were dramatic times for the local Baltic German population. The first struggles began with the First World War, the government started to treat them as a threat to the local security, also the existing resentment of the Estonian and Latvian populations didn’t help their situation. The peak point of their suffering came with the returning of the Bolsheviks in November of 1918. The Great War was a moral dilemma for most of the Baltic Germans. By creating an antiGerman narrative and excluding them more and more from the daily life, the Russian Empire caused the loss of the Baltic German populations loyalty themselves. The Central Powers became heroes, who pushed the Communists out of Tartu. But with the collapse of the western front and the November revolution in Germany the occupation of the Baltic region remained short lived, which was very disappointing for the Baltic Germans. Without any hopes for new saviors they had three options – to flee the city, to fight back against the Bolsheviks or to remain in the city and hope for the best. The second phase of the communist power in Tartu was more violent and for many it seemed like the end of the Baltic Germans in the region. With the success of the Estonian and the White armies during the Independence/Russian civil war, the Bolsheviks were driven out of Tartu on the 14th of February 1919.