Die Auswirkungen der Agrarreform von 1919 für die deutschbaltische Minderheit in Estland

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö käsitleb baltisakslaste eluolu ning selle muutuseid peale 1919. aasta maareformi Eesti Vabariigis. Noorele riigile kujunesid esimesed aastad äärmiselt keerulisteks. Peale iseseisvuse väljakuulutamist ning sellele järgnenud Saksa okupatsiooni lõppu algas koheselt Eesti Vabadussõda. Demokraatlikul riigil tuli sõja ajal muuhulgas tegeleda ka esimeste vabade valimiste korraldamisega. 23. aprillil 1919 tuli kokku Asutav Kogu, kelle esmaseks ülesandeks oli Põhiseaduse väljatöötamine ning tähtsuselt järgmine oli juba maareformiga tegelemine. Maareform võeti vastu selge häälteenamusega Asutavas Kogus 10. oktoobril 1919. Reform tähendas laias laastus suurmaaomanike maade riigistamist ning nende jagamist Vabadussõjas võitlevate vabatahtlike vahel. Valdava enamuse suurmaaomanikest moodustasid just baltisakslased, kelle elud peale reformi tundmatuseni muutusid. Koliti linnadesse, otsiti uusi sissetulekuallikaid, hakati n-ö. tavatööd tegema ning maale jäänutel olid ees rasked toibumisaastad.