Sirvi Märksõna "2010-ndad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A divided nation? Production and reproduction of national di/visions in Hungarian diaspora politics (2010–2019)
(Tartu Ülikool, 2020) Royer, Laura; Piirimäe, Eva, juhendaja; Kołodziej, Jacek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Since the democratic transition in the early nineties, successive Hungarian governments have sought to engage and support the Hungarian diaspora outside the borders of the state. This commitment to creating a diaspora community tied to an imagined motherland can be conceptualised as diaspora politics. Whilst diaspora politics should be differentiated from what is often referred to as nationalist politics, they are always concerned with the place of the diaspora in relation to the nation. In that regard, it can be said that diaspora politics – and the actors taking part in them – play a role in processes of nation-production, insofar as they contribute to the conservation or modifications of the principles of visions and divisions of the national world. Although diaspora politics have been an important feature of Hungarian politics for almost thirty years, the establishment of a Fidesz-KDNP government in 2010 constitutes a key moment in the development of Hungarian diaspora politics. The new government seized the pre-existing diaspora political institutions and developed a wide range of new laws, programmes, and institutions representing the Hungarian diaspora as embedded into the wider Hungarian nation. Drawing upon Pierre Bourdieu’s key political concepts, this thesis inquires how Hungarian diaspora politics between 2010 and 2019 have contributed to the production and reproduction of Hungarian national di/visions. Through an analysis of major laws, documents, institutions, programmes, and publications related to Hungarian diaspora politics between 2010 and 2019, it is argued that the development of a new legal and institutional framework for Hungarian diaspora politics since 2010 has provided the means to produce, reproduce, and legitimate the integration and dissolution of the diaspora in a redefined Hungarian nation. Furthermore, taking as a case study the journal Minority Studies edited by the Research Institute for Hungarian Communities Abroad (NPKI) between 2013 and 2016, this thesis contends that this diaspora integration has taken place through the redefinition of the boundaries of the national world. Specifically, the production of a renewed Hungarian nation has been permitted by the representations of historical, cultural, and political principles of national di/visions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determining categories of self – efficacy and levels of teacher ownership following promotion of science teacher’s operational needs
(2018-05-14) Valdmann, Ana; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva ühiskonna tulevikusuundumused eeldavad kõigi selle liikmete senisest paremat arusaamist loodusteadustest ja tehnoloogiast tagamaks nende aktiivset ja vastutustundlikku osalemist sotsiaalsetes otsustusprotsessides ja teadmistepõhises innovatsioonis. Ühe võimaliku vastusena antud väljakutsele nähakse sotsiaalsete ja tehnoloogiliste aspektide ning uurimusliku lähenemise senisest tõhusamat rakendamist loodusteaduste õpetamisel-õppimisel. Antud eesmärgi saavutamiseks tuleks teha olulisi muudatusi üldhariduskooli loodusteaduste õpetamisel ning loodusteaduste õpetajate ettevalmistamisel. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli töötada välja teaduslikult põhjendatud loodusainete õpetajate täiendkoolitusprogramm, mis toetaks õpetajate enesetõhusust “haridus loodusteaduste kaudu” lähenemisviisi rakendamisel ning selle lähenemisviisi omaksvõttu. Käesoleva doktoritöö tulemusena täiendati konstruktivistlikku sotsiaal-kultuurilise koolitusmudelit ja töötati välja loodusainete õpetajate koolitusvajadusi mõõtev uurimisinstrument. Fenomenograafilist analüüsi rakendades jõuti järeldusele, et õpetajate õpikäsituses toimunud muutuste ja uue lähenemisviisi omaksvõtu kategooriad saab jagada kolmeks: paradigmaatiline, eksperimentaalne ja emotsionaalne. Kategooriad on hierarhilise struktuuriga ja eristavaks tunnuseks on õpetajate reflektsioonioskus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna hoiakute muutumine immigratsiooni suhtes 2004-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Reintam, Häli Ann; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti elanike hoiakute muutumist immigratsiooni suhtes aastatel 2004-2012. Analüüsil kasutati Euroopa Sotsiaaluuringu viimase viie uuringuvooru Eesti andmeid. Töö esimene osa andis ülevaates uurimisvaldkonnas kasutatud teoreetilistest käsitlustest ning uuringutes kinnitust leidnud tulemustest. Lisaks sellele tutvustati hoiakute kujunemise laiemat tausta: vaadeldaval perioodil toimunud sündmused, riigi tasandi majanduslikud muutused, ülevaade välisrändest ja kokkuvõtte Eesti migratsioonipoliitikast. Sellele toetudes sõnastati uurimisküsimused ning hoiakute kujunemiste teoreetilist raamistikku kasutati tulemuste tõlgendamisel. Analüüsist selgus, et kõige rohkem on eestlased sallivad erinevate immigrantrühmade Eestisse elama lubamise osas ehk immigratsioonihoiaku kontakti dimensioonis. Eriti kiiresti kasvas tolerantsus aastatel 2006-2008. Erinevate immigrantrühmade puhul on ootuspäraselt enam eelistatud sisserändajad, kes on eestlastega samast rahvusest või rassist. Kasvutrend väljendus ka hinnangutes sisserändajate mõjus kultuurielule ja Eestile kui elukeskkonnale, mis võtsid kokku sidususe dimensiooni. Võrreldes hoiakuga erinevate sisserändajate suhtes oli liikumine tolerantsuse poole aeglasem ja stabiliseerus 2008.-2010. aastal. Kõige tõrjuvamad hoiakud immigrantide suhtes väljendusid majandusliku kindlustunde osas. Hinnangud sisserändajate mõjust majandusele hakkasid langema varem, kui hoiaku teiste komponentide puhul. Selles võib peegelduda majanduskriisi otsesem mõju antud hinnangutele. Siiski on eestlaste immigratsioonihoiak muutunud vaadeldaval perioodil sallivamaks. Kasvutrend peatus 2008.-2010. aastal, kuid 2012. aastaks saavutati kõige sallivam immigratsioonihoiak. Käesolevas töös leiti taas kinnitust sellele, et etnilised vähemused on sisserändajate suhtes tolerantsemad kui eestlased. Küll aga selgus, et majanduskriis võis venelaste hoiakutele mõjuda rohkem kui eestlastele. Võib oletada, et kriisi olukorras tundsid venelased end enam ohustatuna, mis võis tingida tõrjuvate hoiakute esiletõusu. Vanuse puhul võis immigratsioonihoiakutes erinevust märgata kuni 2008. aastani, pärast seda liikusid trendijooned põhimõtteliselt identselt. Esimestel aastatel oli sallivus immigrantide suhtes vanuse järjestusega: tõrjuvam hoiak kasvas vanuse kasvades. Erinäoline oli aga vanusrühmade hoiak erinevate immigrantrühmade suhtes. Selles tõusis esile 61-aastaste ja vanemate hoiakute kiire tolerantseks muutumine alates 2006. aastast. Samal ajal hakkasid järjest tõrjuvamaks muutuma 15-30-aastaste hoiakud. Sellist arengut võiks põhjendada konkurentsi võtmes: vanaduspensionil olevad inimesed ei pea sisserändajatega tööturul võitlema, samal ajal kui noorem vanusrühm tunnetab seda momenti eriti teravalt. Immigratsioonihoiak on sallivam nende hulgas, kes hindavad oma toimetulekut praeguse sissetuleku juures heaks. Taaskord muutub pilt segasemaks hoiakutes erinevate immigrantrühmade suhtes, mille puhul on alates 2008. aastast sallivamad need, kellel on toimetulekuga raskusi. Immigratsioonihoiakut kujundavate tegurite analüüsis selgus, et vaadelval perioodil puudub ühtne mudel, mis hõlmaks samu faktoreid. Koostatud mudelite võrdlemisel võis need jagada kolme rühma: esiteks aastad 2004-2006, mil hoiakute kujunemisele avaldasid mõju vanus, haridustase ja subjektiivne toimetulek, teiseks 2008. aasta, mil vaadeldud tunnused ei olnud immigratsioonihoiaku prognoosimisega seotud ja kolmandaks 2010. ja 2012. aasta, mil tõusid esile uued tunnused nagu sugu ja elukoht. Esimest vahemikku võiks siduda Euroopa Liidu ja Schengeni alaga liitumisega. 2008. aasta segaduse taga võis olla majanduskriisi mõju. Kuna valdav osa neist andmetest koguti 2009. aasta alguses, on see väga tõenäoline. Pärast kriisi ja võib-olla ka suurenenud meediakajastuse tõttu muutus 2010. aastast immigratsioonihoiakut kujundavate tegurite kooslus. Uurimuse käigus selgus, et immigratsioonihoiakute teema on nii teoreetilises kui ka empiirilises plaanis keeruline küsimus. Käesolevas töös lahendati ajalise muutuse kajastamine immigratsioonihoiaku indeksi loomisega. Autor leiab, et see oli põhjendatud ja võimaldas tuua välja aspekte, mida tuleb edaspidi täpsemalt uurida. Kindlasti on võimalik leida eelnevalt käsitletud taustasündmustele lisaks veel muutusi, mida hoiakute arenguga siduda võiks. Seega on antud tööga loodud üks võimalik lähtepunkt eestlaste immigratsioonihoiaku ja selle kujunemise edasiseks uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused, identiteet ja teoloogilised hoiakud
(2024-10-22) Pekko, Indrek; Altnurme, Lea, juhendaja; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti on tuntud kui üks kõige sekulaarsemaid ehk ilmalikumaid riike Euroopas. See tähendab, et organiseeritud religioonil – eelkõige just kristlusel – on inimeste elus väike roll. Eri kirikutesse ja konfessioonidesse kuulub hinnanguliselt umbes neljandik Eesti elanikkonnast, aktiivsete kirikuskäijate arv on veelgi väiksem. Teisalt ei saa Eesti elanikke pidada sugugi vähereligioosseteks, kes usuküsimuste vastu üldse huvi ei tunne. Eestlaste religioossus väljendub lihtsalt erinevates vormides väljaspool institutsionaalse religiooni piire. Milline on olnud sellistes muutustes kirikute positsioon? Kuidas on kirikud tulnud toime liikmeskonna kahanemise ja inimeste religioossuse teisenemisega? Millised on olnud sellega seoses teoloogiliste rõhuasetuste muutused vaimulike seas ja millised teoloogilised suundumused on kõige enam esile pääsenud ja kiriku arengut mõjutanud? Käesolev doktoritöö uurib Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut (EELK) aastatel 1991–2015. Käsitletakse muutusi liikmeskonna ja vaimulike seas, aga samuti luterlikku identiteeti, erinevaid vagaduslaade, kirikumudeleid ning EELK vahekorda ühiskonna ja riigiga. Kuigi kirikute liikmeskond kahaneb kõikjal Euroopas, sest inimeste religioossus ei vaja tänapäeval enam kiriklikku määratlemist, on kristlikud väärtused ja traditsioonid siiski veel olulised, ning seetõttu on nendega seonduv konservatiivsus kirikutele abiks liikmeskonna kahanemisega seotud muutustega toime tulemisel. Nõnda on ka EELK hakanud tugevamalt toetama konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi ühiskonnas. Teoloogilistest vagaduslaadidest on kiriku juhtimises enam esile pääsenud kõrgkiriklik suund, mis lisaks jumalateenistuse korra uuendamisele on oluliseks pidanud kirikliku struktuuri ümberkorraldamist ja vaimuliku autoriteedi tõstmist. EELK ühiskondlik tähtsus ja roll on tänaseks päevaks marginaliseerunud: see ei ole enam normiks, vaid alternatiiviks. Senisest vabast rahvakirikust on saanud üks kirik teiste seas, mis ühiskonna eri osapoolte ühendamise ja lepitamise asemel on valinud konservatiivsete väärtuste esindamise tee. See on aga omakorda kaasa toonud suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud ühiskonnaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European identity through the lens of the Polish right-wing media: case of the Constitutional Tribunal crisis with the European Union (2016-17)
(Tartu Ülikool, 2019) Soosaar, Rain; Petsinis, Vassilis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Family life across the gulf: cross-border commuters’ transnational families between Estonia and Finland
(2019-07-09) Telve, Keiu; Ventsel, Aimar, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gender discourses in the 2016 US presidential election campaign
(Tartu Ülikool, 2019) Laanepere, Lilian Alice; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Poststructuralist schools of thought hold that discursive practices influence social practices and vice versa. Dominant discourses in society determine the ways in which major issues and topics are discussed and they (re)produce social order. Discourses produce identities, social relations and systems of knowledge and meaning. This makes discourse analysis an effective tool to understanding social and political reality. In this thesis, the analysis focuses on the gendered discourses in the 2016 US presidential election. This thesis tests a combined model for analysing political and social processes by combining Norman Fairclough’s model of critical discourse analysis (CDA) with insights from Michel Foucault and from the field of developmental and social psychology. This thesis aims to find a balance between linguistics and social praxis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hegemooniadiskursused eesti kultuuris. Eesti Kunstimuuseumi pressikommunikatsioon 2006–2015
(2018-10-02) Saar, Johannes; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tamm, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandi esimestel kümnenditel on Eesti järjekindlalt püsinud ühiselu liberaliseerimise, rahvusvahelistamise ja globaliseerimise kursil. Kultuuripoliitikas hoogustusid radikaalsemad liberaalsed reformid, mida on mõtestatud kultuuri lahtiriigistamisena. Avalik-õiguslikest ja riigieelarvelistest kultuuriasutustest said osalt ärilistel alustel opereerivad eraõiguslikud sihtasutused. See on muuhulgas sundinud kultuuri- ja mäluasutusi leiutama end meelelahutus- ja ajaviitetööstuse konkurentsis. Minu doktoritöö eesmärgiks on uurida, kuidas on aastail 2006-2015 selle loomemajandusliku väljakutsega hakkama saanud Eesti Kunstimuuseum (EKM). Keskendusin asutuse avaliku kuvandi uurimisele kindlal viisil - pärides, kuidas, millist retoorikat kasutades, veenab EKM pressiteadetes avalikkust külastama oma filiaalides avatud kunstinäitusi. Uurimistöö käigus avastasin, et eesti kunsti avalikud enesetutvustused pressiteadetes sarnanevad märkimisväärselt teoreetiliste kirjeldustega koloniseeritud kultuuridest. Tihenenud konkurentsis publiku tähelepanu pärast on läinud käiku müügiargumendid, mis rõhutavad eesti kunstielu kokkukuulumist Skandinaaviamaade, Lääne-Euroopa metropolide ja globaalsete kunstibiennaalide ning –triennaalidega. Kultuurilist tähendusrikkust ei omistata Eestile endale, selle kuulumisele Baltimaade hulka ja Ida-Euroopasse, ammugi mitte asendile Venemaa naabruses. Selline valikulisus kultuurilises ruumitajus ajendasid mind vaagima tänapäeva eesti kultuuri minapilti selliste postkolonialistlike uurimiskontseptsioonide valguses nagu kultuuriline enesekolonisatsioon ja Lääne kultuuriline hegemoonia. Etnotsentristlikud, eurotsentristlikud ja kultuurilise globaliseerumise argumendid pressiteadetes osutavad, et peamiseks eesti kultuuri kandjaks on meie endi arvates nn koloniaalne subjekt, kes rajab oma positiivse minapildi provintsiaalsuse stigmadest koosneva kaleidoskoopilise mosaiigina, teeb seda eemal asuva kultuurilise metropoli vaateväljas ning võtab omaks kujutletud metropolist avaneva vaate kui isikliku identsusnarratiivi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Informal mutual oversight mechanisms in coalition governments: Insights from the Baltic states for theory building
(2018-04-16) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Valitsuskoalitsioonide toimimine on keeruline. Koalitsioonid moodustatakse erinevatest, konkureerivate või koguni vastanduvate huvide ja eesmärkidega erakondadest. Ometi on pärast Teist maailmasõda koalitsioonivalitsused muutunud Euroopas üha sagedaminiesinevateks. Pealegi on sellised valitsused suutnud kõigile raskustele vaatamata riike tõhusalt juhtida ja seejuures stabiilselt koos püsida. Seda on tehtud teatud koalitsioonivalitsuste juurde loodud mitteametlike asutuste abil, mis võimaldavad koalitsioonipartneritel üksteise tegevusel „silma peal hoida“. Käesolevas väitekirjas on selliseid asutusi nimetatud mitteametlikeks vastastikuse järelevalve mehhanismideks (MVJM, ingl. IMOM) ja analüüsitud, kuidas neist neli – parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramine, vähemoluliste ministrite ristmääramine, koalitsioonilepingute koostamine ning koalitsiooninõukogude loomine – toimivad Balti riikides. Balti riigid valiti käesolevas töös uurimisobjektiks, sest sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele on neis suur osatähtsus koalitsioonivalitsustel, mis on võrdlemisi stabiilsed ja toimivad edukalt. Samas on nende riikide vastavad ajaloolised arengud olnud märgatavalt erinevad ja tunduvalt kiiremad. Seega pakuvad Balti riigid ainulaadset võimalust uurida selliste MVJMide arengut aja jooksul ja kuulda tähelepanekuid inimestelt, kes on ise mänginud olulisi rolle selliste asutuste loomisel. Käesolev väitekiri jõuab järeldusele, et MVJMide kasutamist Baltimaades suunasid üldjoontes samasugused põhjused nagu Lääne-Euroopas ja sealseid MVJMe kasutatakse sarnasel moel. Samas on Balti riigid seoses oma teistsuguse ajalooga kasutanud teatud MVJMe nagu näiteks parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramist suuremas ulatuses kui Lääne-Euroopa riikides, aga mõned Lääne-Euroopas populaarsed MVJMid nagu näiteks vähemoluliste ministrite ristmääramine pole Balti riikides kunagi populaarsust võitnud. Samuti näitab käesolev väitekiri, et MVJMe on parem käsitleda kui ühtset järelevalvesüsteemi, mitte kui eraldiseisvaid instrumente. MVJMide kasutamine sõltub kahest tegurirühmast: tegurid, mis on seotud järelevalve alase vajadusega koalitsioonivalitsuses ja MVJMide kasutamisega seonduvad kulud. Väitekirja üheks peamiseks panuseks on suurema tähelepanu pööramine järelevalvega seonduvatele kuludele, mida seni on uuritud võrdlemisi vähe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitseväe ajateenijate kehaline aktiivsus, alajäsemete vigastused ja põlveliigese valu: 2014-2016 aasta andmete analüüs = Physical activity, lower extremity injuries and knee joint pain in conscripts: analysis of 2014-2016 year data
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Seppa, Andre; Gapeyeva, Helena, juhendaja; Rips, Leho, juhendaja; Varblane, Ahti, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis alkoholipoliitika teemalises kommunikatsioonis Postimehe ja Pealinna näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Lukk, Kristjan; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Ajakirjandus kui poliitilise kommunikatsiooni platvorm on koalitsioonile ja opositsioonile oluliseks võitlusareeniks, mis tuli välja ka käesoleva bakalaureusetöö uuringutulemusi analüüsides. Töö sissejuhatuses esitati uurimisküsimus, kuidas erineb meedia kõneaine kujundamine koalitsiooni ja opositsiooni puhul ning märgiti, et erinevust kõneaine kujundamises näitaksid erinevad tulemused erinevates väljaannetes avaldatud poliitiliste väidete analüüsimisel. Erinevad väljaanded, selle töö kontekstis Postimees ja Pealinn on oma kajastuselt küllaltki sarnased. Suurimaks erinevuseks on opositsiooni negatiivse suhtumise alkoholipoliitikasse märgatavalt suurem kajastus Pealinnas. Koalitsioon sai üsna võrdselt leheruumi mõlemas väljaandes, opositsiooni positiivne suhtumine avaldati aga vaid Postimehes. Erinevused ei ole niivõrd väljaannete põhised, vaid pigem on lõhe koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Opositsioon on oma poliitilistes väidetes märgatavalt negatiivsem kui koalitsioon. Ka valitsuserakondade liikmete seas leidub alkoholipoliitika hetkeolukorra koht negatiivsel arvamusel olevaid inimesi, kuid nemad tasakaalustavad ligikaudu sama suurt hulka positiivse suhtumisega inimesi. Uurimistöö hüpotees, et massimeedia toetab rohkem koalitsiooni narratiivi, ei leidnud tõestust. Massimeediat esindavas ajaleht Postimehes kajastati rohkem opositsiooni kui koalitsiooni narratiivi. Seejuures leidis kõige rohkem ruumi opositsiooni negatiivne suhtumine alkoholipoliitikasse. Koalitsiooni poolelt avaldati võrdsel hulgal nii positiivseid kui negatiivseid poliitilisi väiteid. Sama teemat edasi arendades oleks huvitav uurida, kuidas ajakirjanduses avaldatavad poliitilised väited mõjutavad ajakirjanduse enda seisukohti teemade suhtes. Praegu olid uurimise all vaid poliitiliste tegutsejate poolt öeldud laused või kirjutatud lood. Nende põhjal ei saa aga üks-üheselt määrata väljaannete enda suhtumist teemadesse. Väljaannete seisukohad tulevad välja toimetuse juhtkirjadest, ajakirjanike arvamuslugudest jms. materjalist. Võib eeldada, et tugevam ühe poole kajastamine mõjutab ka ajakirjandust ennast teemadesse samamoodi suhtuma, kuid empiirilist tõestust sellele käesoleva uuringu raames leitud ei ole.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Krimmi küsimus Ukraina ja Venemaa suhetes 1991-2014
(Tartu Ülikool, 2015) Laja, Jaak Erik; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Political communication through party channels: a content analysis of Estonian political parties' communication during the European refugee crisis 2015-2016
(Tartu Ülikool, 2016) Marcus, Florian; Pääbo, Heiko, juhendaja; Mole, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The refugee crisis that used to concern some European countries turned into a pan-European problem when the EU agreed that all member states should accept and take care of some refugees. In April 2015, Estonia was confronted with this reality and its political elite, organised in six different parties that are represented in the national parliament, started to discuss the issue at hand. This thesis employs a quantitative content analysis in order to map out the positions of the different parties, along with their argumentative style, general attitude towards refugees, and main topics that were connected with the refugee question. The different positions are also compared across two different platforms, first the respective party webpage, second the parliament faction section. The second aim of this thesis is to examine how the different parties would adjust their discourse according to internal and external events that happened between April 2015 and March 2016. Finally, there is a discussion on the validity of the party press release as an individual type of media. This model will then be juxtaposed to Hallin’s spheres in order to find out whether the old paradigm still has some validity in the modern, interconnected world. Keywords: Estonia, Refugee Crisis, Quantitative Content Analysis, Political Communication
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigikogu valimised 2011
(Tartu Ülikool, 2012) Toomla, Rein, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Russian soft power cultivation in the United States of America: a media content analysis of Russia beyond the headlines
(Tartu Ülikool, 2015) Evans, David; Pääbo, Heiko, juhendaja; Blobaum, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The relationship between Russia and the United States of America has been a dominant feature of the international relations landscape for much of the last century. Following the collapse of the Soviet Union, this relationship has been significantly altered. Over the last decade, a resurgent Russia has begun to exert its influence on the global stage once again. This effort has been characterized by a mixture of traditional “hard power” and a relatively new form of “soft power.” The government of the Russian Federation has developed a broad strategy for engaging the rest of the world with the intention of improving the image of Russia. One component of this effort began in 2007 when the Russian-government-owned Rossiyskaya Gazeta newspaper began to publish a supplemental news section in the Washington Post and the Daily Telegraph. This supplemental news section is now known as Russia Beyond the Headlines, and it is published in 26 countries and 16 languages. The purpose of this publication is to engage an elite section of foreign audiences around the world, and hopefully influence their mindset as it relates to Russia. This thesis provides a historical background of the Soviet Union and Russian Federation’s efforts at cultivating soft power in general, as well as an in-depth study of the content of Russia Beyond the Headlines during 2014 in the three domestic US newspapers (the Washington Post, the New York Times and the Wall Street Journal). This study ultimately concludes that the content of Russia Beyond the Headlines within the US market is adequately able to achieve its goals through a variety of strategies, and that further research is needed to understand the larger impact of the Russian Federation’s exercise of soft power in both the United States of America and around the world.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soomlaste eesnimed sada aastat tagasi ja nüüd
(Tartu Ülikool, 2018) Jakubelovitš, Sandra; Heinsoo, Heinike, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ukraine's attitude towards European integration since the 2010 presidential elections: through the lenses of rationalism and constructivism
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013-06-27) Underwood, Mark; Nizhnikau, Ryhor, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This study focuses the issue of Ukraine‟s attitude towards European integration since the 2010 presidential elections. It looks at speeches and articles from Ukrainian officials about European integration. Using constructivism and rationalism as lenses, we are able better understand Ukraine's attitude towards European. The periods preceding the 2010 presidential elections have been studied by Kratochvil and Tulmets (2010) and state the period from 2006 – 2010 is a period of strongly rationalist modes of argumentation between EU and Ukraine. The research question is: how has Ukraine‟s behaviour concerning European Integration changed since the 2010 presidential elections? This study is important because the presidential elections in 2010 marked a change of president, government, as well as potential change in foreign policy in Ukraine. The first chapter gives an introduction and looks at the methodology used in the study. The second chapter looks at what literature is available on the topic of European integration and gives a brief overview of the European Union's attitude towards Ukrainian integration. It also looks at the theoretical framework the case study will use, which is an adaptation of Kratochvil and Tulmets' original study. The third chapter includes the case study which starts by giving a brief background to Kratochvil and Tulmets' findings and follows on with the post-presidential election analysis. Finally conclusions are drawn finding that Ukraine‟s attitude towards European integration has most stayed the same, with a focus on rationalist modes of argumentation. Similar to the before the elections, officials have also moved back to constructivist modes occasionally. The biggest change which was seen was Ukraine new ability to use Russia and the Customs Union as leverage, or as an alternative to EU integration, to European integration in an attempt to speed up the EU‟s integration with Ukraine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Välispoliitika euroopastumine Poola välispoliitika näitel Ukraina kriisi algfaasis (21. november 2013 - 21. veebruar 2014)
(Tartu Ülikool, 2015) Soosaar, Rain; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut