Koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis alkoholipoliitika teemalises kommunikatsioonis Postimehe ja Pealinna näitel
Abstract
Ajakirjandus kui poliitilise kommunikatsiooni platvorm on koalitsioonile ja opositsioonile oluliseks võitlusareeniks, mis tuli välja ka käesoleva bakalaureusetöö uuringutulemusi analüüsides.
Töö sissejuhatuses esitati uurimisküsimus, kuidas erineb meedia kõneaine kujundamine koalitsiooni ja opositsiooni puhul ning märgiti, et erinevust kõneaine kujundamises näitaksid erinevad tulemused erinevates väljaannetes avaldatud poliitiliste väidete analüüsimisel.
Erinevad väljaanded, selle töö kontekstis Postimees ja Pealinn on oma kajastuselt küllaltki sarnased. Suurimaks erinevuseks on opositsiooni negatiivse suhtumise alkoholipoliitikasse märgatavalt suurem kajastus Pealinnas. Koalitsioon sai üsna võrdselt leheruumi mõlemas väljaandes, opositsiooni positiivne suhtumine avaldati aga vaid Postimehes.
Erinevused ei ole niivõrd väljaannete põhised, vaid pigem on lõhe koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Opositsioon on oma poliitilistes väidetes märgatavalt negatiivsem kui koalitsioon. Ka valitsuserakondade liikmete seas leidub alkoholipoliitika hetkeolukorra koht negatiivsel arvamusel olevaid inimesi, kuid nemad tasakaalustavad ligikaudu sama suurt hulka positiivse suhtumisega inimesi.
Uurimistöö hüpotees, et massimeedia toetab rohkem koalitsiooni narratiivi, ei leidnud tõestust. Massimeediat esindavas ajaleht Postimehes kajastati rohkem opositsiooni kui koalitsiooni narratiivi. Seejuures leidis kõige rohkem ruumi opositsiooni negatiivne suhtumine alkoholipoliitikasse. Koalitsiooni poolelt avaldati võrdsel hulgal nii positiivseid kui negatiivseid poliitilisi väiteid.
Sama teemat edasi arendades oleks huvitav uurida, kuidas ajakirjanduses avaldatavad poliitilised väited mõjutavad ajakirjanduse enda seisukohti teemade suhtes. Praegu olid uurimise all vaid poliitiliste tegutsejate poolt öeldud laused või kirjutatud lood. Nende põhjal ei saa aga üks-üheselt määrata väljaannete enda suhtumist teemadesse. Väljaannete seisukohad tulevad välja toimetuse juhtkirjadest, ajakirjanike arvamuslugudest jms. materjalist. Võib eeldada, et tugevam ühe poole kajastamine mõjutab ka ajakirjandust ennast teemadesse samamoodi suhtuma, kuid empiirilist tõestust sellele käesoleva uuringu raames leitud ei ole.