Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Viimati lisatud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Public perception vs. government intent: an analysis of Estonia’s comprehensive defence system (2017-2025)(Tartu Ülikool, 2026) Sööt, Nora; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Üleminekukoolide edukus eestikeelsele õppele üleminekul Tallinna koolide näitel(Tartu Ülikool, 2026) Lainevool, Mikk; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Klaas-Lang, Birute; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas töös on uuritud eestikeelsele õppele ülemineku reformi kontekstis üleminekukoolide haldussuutlikkust nelja komponendi abil: struktuurid, inimressurss, süsteemid ja töövahendid. Täpsemalt uuriti, millised haldussuutlikkuse elemendid on osutunud uuritavate koolide hinnangul ülemineku protsessis kriitilisemateks kui teised ning kuidas koolide praktika haakub avaliku halduse varasema teoreetilise teadmisega. Uurimuse tulemusel selgus, et koolide enda hinnangul on primaarsed inimressurss ja töövahendid eelkõige nende puuduse ja/või nappuse tõttu, mis kattus osaliselt erialakirjanduse teadmisega. Uurimus ise näitas, et sarnaselt avaliku halduse teoreetikutega osutusid esmasteks struktuurid ja inimressurss. Seega kinnitas tehtud uurimus varasemat teoreetilist teadmist, koolide hinnangutes ja teoorias ilmnes aga osaline lahknevus. Samuti leiti, et kuigi koolid tunnevad valdavalt, et eestikeelsele õppele üleminek on läinud nende jaoks sujuvalt, ei saa väita, et reformi kavandamisel oleks piisaval määral arvestatud üleminekukoolide haldussuutlikkusega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Väikeriigid rahvusvahelises julgeolekukoostöös: Eesti ja Norra osalemine operatsioon Legiol(Tartu Ülikool, 2026) Šorin, Martti; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida, millist rolli täidab Operatsioon Legios osalemine Eesti ja Norra kui väikeriikide välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkide edendamisel. Töö lähtus uurimisprobleemist, et väikeriikide rolli rahvusvahelises julgeolekukoostöös on käsitletud peamiselt normatiivsete ja diplomaatiliste tegevuste kaudu, ent nende roll sõjalistes väljaõppemissioonides on jäänud uurimata. Töö teoreetiline raamistik ühendas konstruktivistliku rahvusvaheliste suhete käsitluse, väikeriigi teooria ja koostööpõhise julgeoleku käsitluse. Uurimus viidi läbi kvalitatiivse juhtumiuuringuna, mille keskseks juhtumiks valiti Operatsioon Legio. Töö andmestik koosnes kuuest julgeoleku ekspertidega ning parlamentide liikmetega peetud poolstruktureeritud intervjuust, millest kolm käsitlesid Eesti ja kolm Norra vaadet. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Tulemused viitavad, et Operatsioon Legios osalemine kujutab Eesti ja Norra julgeolekupoliitiliste eesmärkide edendamisel praktilist, normatiivset ja riikide identiteedi kujunemist toetavat rolli. Eesti puhul on osalemine seotud eeskätt Balti riikide kui Venemaa naabruskonna julgeoleku kontekstiga, Norra puhul aga juhtriigi ja koordineeriva partneri rolliga Põhjala-Balti ning transatlantilises julgeolekuraamistikus. Töö järeldab, et Operatsioon Legiot saab tõlgendada koostööpõhise julgeolekupoliitika praktilise väljendusena, milles väljaõppepanus seob Ukraina sõjalise toetamise, liitlassuhete tugevdamise ja rahvusvahelise rolli kujundamise.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Enamuskultuuri kaitse väikeses piiririigis: poliitilise kogukonna toimimine ja liberaaldemokraatlikud piirid(Tartu Ülikool, 2026) Praks, Miia Maris; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev bakalaureusetöö uurib, kas ja millistel tingimustel saab enamuskultuuri kaitset väikeses piiririigis õigustada poliitilise kogukonna toimimise kaudu, ilma et see õõnestaks liberaaldemokraatlikke põhimõtteid. Töö lähtekohaks on probleem, et liberaaldemokraatlikud riigid rakendavad poliitikameetmeid, mis kaitsevad enamusgrupi keelt, institutsioone, sümboleid või ajaloolist narratiivi, kuid nende meetmete normatiivne õigustus ja liberaaldemokraatlikud piirid jäävad sageli ebaselgeks. Uurimus ei käsitle enamuskultuuri kaitset kultuuri säilimise iseväärtuse kaudu, vaid küsib, kas ja millal saab seda põhjendada poliitilise kogukonna toimimise tingimuste kaudu. Töö meetod on normatiivne analüütiline poliitikateooria. Teoreetilisteks lähtekohtadeks on põhiseaduspatriotism, liberaalne rahvuslus ning Liav Orgadi (2015) enamuskultuuri kaitse teooria. Neid käsitlusi kõrvutades töötatakse välja hindamisraamistik, mis võimaldab analüüsida konkreetseid enamuskultuuri kaitsvaid poliitikameetmeid. Raamistik koosneb viiest kriteeriumist: väikese piiririigi kontekst ja enamuskultuuri haavatavus, kaitsemeetme funktsionaalne eesmärk, vahendite proportsionaalsus, mõju võrdsele kodanikustaatusele ning meetme demokraatlik vaidlustatavus. Raamistikku rakendatakse illustratiivselt Eesti ja Iisraeli poliitikameetmetele. Töö järeldus on, et enamuskultuuri kaitse võib väikeses piiririigis olla liberaaldemokraatlikult õigustatud ainult kitsastel tingimustel. Meede peab tugevdama poliitilise kogukonna toimimist kõigi selle liikmete jaoks, mitte kehtestama enamuse kultuurilist identiteeti iseseisva poliitilise eesmärgina. Samuti peab meede olema sobiv, vajalik ja mõõdukas, ei tohi muuta vähemuste kuulumist poliitilisse kogukonda tingimuslikuks ning peab jääma sisuliselt vaidlustatavaks. Eesti ja Iisraeli juhtumite võrdlus näitab, et enamuskultuuri kaitse ei ole tingimata vastuolus vähemuste õigustega: näiteks võib riigikeele kaitse teatud juhtudel suurendada vähemuste osalemisvõimet ühises avalikus ja poliitilises ruumis. Probleem tekib siis, kui enamuskultuuri kaitse ei toimi enam poliitilise kogukonna ühiste eeltingimuste tugevdamisena, vaid kinnistab enamuse rahvuslikku, ruumilist või ajaloolist ülekaalu. Töö panus seisneb selles, et see pakub viisi hinnata enamuskultuuri kaitset mitte enamusgrupi kultuurilise eelisõiguse, vaid liberaaldemokraatliku poliitilise kogukonna toimimise tingimuste kaudu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks: Euroopa Liidu noorte liikuvusprogrammide mõju identiteedile(Tartu Ülikool, 2026) Meelimäe, Maris; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö uurib, kuidas rahvusvaheline õpiränne mõjutab Eesti noorte rahvuslikku ja Euroopa identiteeti. Töö keskendub sellele, kuidas noored kirjeldavad eestlaseks ja eurooplaseks olemist, millistes olukordades need kuuluvused esile tulevad ning kas rahvuslik ja Euroopa identiteet toimivad vastandlike või teineteist täiendavate enesemääratlustena. Eraldi pööratakse tähelepanu sellele, kas õpirändekogemus muudab identiteeti sisuliselt või muudab juba olemasolevad kuuluvused lihtsalt nähtavamaks ja teadlikumaks. Uurimus põhineb kvalitatiivsel lähenemisel. Empiirilise materjali moodustavad kolm fookusgrupiintervjuud rahvusvahelise õpirände kogemusega Eesti kõrgkoolinoorega. Andmeid analüüsiti temaatilise analüüsi meetodil, mis võimaldas tuvastada korduvaid mustreid osalejate enesemääratluses, sotsiaalsetes suhetes ja tulevikuplaanides. Tulemused näitavad, et õpiränne ei nõrgenda osalejate rahvuslikku identiteeti, vaid muudab eestluse sageli nähtavamaks ja teadlikumaks. Euroopa identiteet ilmneb pigem kogemusliku ja väärtuspõhise kuuluvusena, mitte alati otsese enesemääratlusena. Töö järeldab, et Erasmus+ kogemus ei loo ühtset identiteedimuutuse mustrit, vaid kujundab noorte kuuluvustunnet mitmekihilisemaks, sidudes eestluse, euroopluse ja rahvusvahelise kogemuse.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Majanduslik sõltuvus Euroopa Liidu ja Hiina vahel taastuvenergia tehnoloogiate kaubanduses aastatel 2015-2024(Tartu Ülikool, 2026) Tamm, Mariete; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutRohepööre on muutnud taastuvenergia tehnoloogiad Euroopa Liidu (EL) ja Hiina majandussuhetes strateegiliselt oluliseks valdkonnaks. Kuigi taastuvenergia arendamine toetab kliimaeesmärkide saavutamist, võib tehnoloogiate tootmise ja tarneahelate koondumine tekitada uusi majandusliku sõltuvuse vorme. Käesolev bakalaureusetöö uurib ELi ja Hiina vahelist majanduslikku sõltuvussuhet taastuvenergia tehnoloogiate kaubanduses aastatel 2015-2024, keskendudes päikesepaneelidele ja tuuleturbiinidele. Töö eesmärk on hinnata, kas sõltuvussuhe kujuneb nende tehnoloogiate puhul sümmeetriliseks või asümmeetriliseks. Analüüs tugineb kaubandusandmete võrdlusele ja majandusliku vastastikuse sõltuvuse käsitlusele, mille järgi sõltuvust määravad lisaks kaubandusmahule ka osapoole asendatavus ja suhte katkemisega kaasnev haavatavus. Sõltuvussuhte hindamiseks võrreldakse Hiina tähtsust ELi tarnijana, ELi tähtsust Hiina ekspordituruna ning analüüsitakse alternatiivsete tarnijate ja teiste sihtturgude rolli. Analüüsi tulemused näitavad, et sõltuvusstruktuur erineb kahe tootekategooria lõikes. Päikesepaneelide puhul ilmneb selge asümmeetria: ELi sõltuvus Hiina tarnetest on kasvanud ning alternatiivsete tarnijate roll on vähenenud, samal ajal kui Hiina eksporditurud on jäänud mitmekesisemaks. Tuuleturbiinide puhul on sõltuvus tasakaalustatum, kuna ELi-sisene kaubandus moodustab olulise osa impordist ning Hiina roll ELi tarnijana on madalam ja ebastabiilsem. Töö peamine järeldus on, et ELi ja Hiina majanduslik sõltuvus taastuvenergia tehnoloogiate kaubanduses ei avaldu ühtse mustrina, vaid sõltub konkreetsest tehnoloogiast ja selle tarneahela struktuurist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The effects of EU enlargement policies on democratic outcomes in the Western Balkan region, 2015-2024(Tartu Ülikool, 2026) Toompere, Lukas; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis examines the effects of EU enlargement policies on democratic outcomes in Albania, Montenegro and Serbia between 2015 and 2024. It addresses two research questions: to what extent do European Commission institutional reform recommendations translate into substantive democratic outcomes and how does the resulting implementation gap facilitate segmented compliance among Western Balkan candidate states. The thesis employs a mixed-methods comparative case study design, combining qualitative document analysis of European Commission annual accession reports with quantitative analysis of three V-Dem indices (rule of law, political corruption, and freedom of expression) across the observation period. The two datasets are treated as instruments for assessing democratic quality and their divergences are analysed as patterns. The analysis finds that European Commission recommendations corresponded to measurable democratic improvement only in narrow, heavily monitored institutional sectors. In areas such as media freedom and high-level corruption prosecution, formal legislative compliance consistently failed to correspond to improvement in V-Dem indices. The thesis identifies a pattern of segmented compliance across all three cases, whereby domestic elites fulfilled observable institutional benchmarks to satisfy conditionality pressure. Simultaneously, democratic conditions in lower-scrutiny sectors stagnated or declined. This pattern is most clearly observable in Serbia, where constitutional amendments coincided with a continued decline in rule of law indices and in Albania, where the establishment of SPAK (The national anti-corruption agency) coincided with persistently high corruption scores. Montenegro presents a partial exception, with post-2020 improvements in media freedom following a change in government, though judicial institutions deteriorated simultaneously. The findings suggest that the divergence between EC assessments and V-Dem outcomes reflects a structural feature of the EU’s conditionality framework rather than individual state failures.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , De-Europeanisation after all? The impact of the Russo-Ukrainian war on the level of Europeanisation in Hungary’s national foreign policy during 2018–2024(Tartu Ülikool, 2026) Matsar, Liisa Maria; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe aim of this research was to study the impact of the Russo-Ukrainian war on the level of de- Europeanisation on Hungarian national foreign policy. The state of Hungary has been under academic watch and one element much analysed is its de-Europeanisation (Hettyey 2020; Müller & Gazsi 2023; Agh 2022; Müller et al. 2025). However, while Hungary frequently clashed with EU foreign policy decisions, there is no academic consensus if Hungary’s national foreign policy has moved towards de-Europeanisation. The effect of the Russo-Ukrainian war is suggested to impact the national foreign policy. In this case, the war could have pushed Hungary to take further actions through foreign policy, which could go underneath the de-Europeanisation process. The research question raised was therefore: what impact did the full-scale Russo-Ukrainian war have on the Europeanisation of Hungarian foreign policy? This study was made with single case analysis using qualitative methods to analyse based on the table of elements of de-Europeanisation in foreign policy by previous studies of Müller et al. (2021:527) and Müller & Gazsi (2023:402). 13 different speeches, statements and press conferences were analysed in two parts: before the fullscale invasion and after. This study found that a war can push a state to strengthen its previous national foreign policy. The level of Europeanization was significantly lower after the outbreak of the full-scale invasion with Hungary's foreign policy showing more visible signs of de- Europeanization. Hungary kept on supporting previous values and norms, but it enhanced going more against the EU norms. Meanwhile, there was a stronger obstructive behaviour towards the common foreign policy process. It stated not to work alongside the CFSP and showed to act obstructively against anything other than policies supporting its own viewpoint. So, an external shock, such as the outbreak of war, can serve as a trigger of de-Europeanization.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Poliitilistest erimeelsustest tekkinud energiamajanduslikud probleemid kahe riigi vahel - Ukraina ja Venemaa näitel(Tartu Ülikool, 2026) Lepp, Kristo; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutEnergia on kujunenud kaasaegses rahvusvahelises poliitikas üheks olulisemaks majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu komponendiks. Riigid kasutavad energiavarude kontrolli ning energiatarne suunamist strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, muutes energia oluliseks geopoliitiliseks vahendiks. Eriti avaldub see piirkondades, kus riikidevahelised suhted on pingelised ning kus sõltuvus energiaimpordist või -ekspordist mängib määravat rolli poliitiliste otsuste kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, kuidas sõjale eelneval perioodil Venemaa ja Ukraina vahelised poliitilised erimeelsused kujunesid energiapoliitiliseks konfliktiks. Töös kasutatakse sündmusi, mis eelnesid konfliktile, sealhulgas kahe riigi energiasuhete arengut ning mis aitasid kaasa erinevate konfliktide eskaleerumisele. Tähelepanu pööratakse Venemaa tegevusele energiaressursside kasutamisel poliitilise survevahendina ning nende meetmete mõju Ukraina sisepoliitikale ja rahvusvahelisele positsioonile. Töö peamiseks uurimisküsimuseks on: kuidas kasutas Venemaa energiaressursse poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks Ukraina üle? Sellele lisaks otsitakse vastuseid küsimustele, milline oli käsitletava kriisi olemus, millised olid selle peamised etapid ning millisel määral Venemaa poolt korraldatud energia rünnakud Ukrainat mõjutasid? Töö põhineb kvalitatiivsele juhtumiuuringule, mille raames analüüsitakse teadusartikleid, poliitikaanalüüse, rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid ning välispoliitika ekspertide hinnanguid. Antud lähenemine võimaldab terviklikult mõista nii konflikti kujunemise põhjuseid kui ka selle laiemat poliitilist tähendust.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hoiakud LGBT+ inimeste suhtes: religioossus ja erakondlik eelistus Eestis ja Rootsis(Tartu Ülikool, 2026) Salu, Karoliina; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev töö uurib lineaarsete regressioonimudelite abil seksuaalvähemustesse suhtumist kahes riigis, Eestis ja Rootsis. Vaadeldakse erinevate võimalike tunnuste seost sellelega, kuidas inimesed nendes riikides suhtuvad LGBT+ inimeste vabadusse elada nii nagu nad tahavad ning nende lapsendamisõigusesse. Ennekõike on vaatluse all inimese ideoloogilised vaated (vasak–parem paigutus, viimastel valimistel valitud erakond) ning üksikisiku religioossuse erinevad tasandid (belonging, behaving, believing), aga ka erinevad sotsiodemograafilised tegurid: vanus, sugu, haridustase ja elukoht. Tulemustest selgub, et Eestis ja Rootsis on erinevate tegurite seos seksuaalvähemustesse suhtumisega üsna hästi kooskõlas seniste tulemustega eriala teaduskirjanduses: üldjoontes suhtuvad positiivsemalt seksuaalvähemustesse nooremad ja naised, kes ideoloogiliselt on pigem vasakpoolsemad ja liberaalsemad. Lisaks on mõningane seos haridusega, Rootsis suhtuvad kõrgemalt haritud seksuaalvähemustesse positiivsemalt, ja religiooni mõnel tasandil, näiteks usuteenistustel osalemine ja kindlasse religiooni kuulumine. Samas ilmneb ka tõsiasi, et kuigi Rootsis on üldiselt suhtumine seksuaalvähemustesse keskmiselt positiivsem, ei ole uuritavate tegurite seos suhtumisega riigiti erinev. Seega on hoiakuid kujundavate tegurite seoste struktuur kahes riigis sarnane, ehkki üldine hoiakute tase erineb. Järelikult osutavad analüüsitulemused, et Eesti abieluvõrdsuse seadustamise 2023-2024 tugines sarnastele hoiakute mustrile, mis on ka Rootsislistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eestikeelsele õppele üleminek: reformi planeerimine ja elluviimine võrdluses Lätiga(Tartu Ülikool, 2026) Kuusk, Karl-Robert; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSelles bakalaureusetöös võrreldakse Eesti ja Läti riigikeelsele haridusele ülemineku planeerimist ja elluviimist. Uurimisküsimusele vastamiseks rakendatakse kahte teoreetilist raamistikku: Richard Ruizi keelepoliitika orientatsioonide teooriat (1984) ning Paul Sabatieri ja Daniel Mazmaniani poliitika elluviimise raamistikku (1980). Andmeid koguti neljast poolstruktureeritud eksperdiintervjuust ning kirjalikest allikatest, sealhulgas seadustest, tegevuskavadest, seireraportitest ja ministrite sõnavõttudest. Uurimisstrateegiaks valiti võrdlev juhtumiuuring ning andmeanalüüs viidi läbi temaatilise analüüsi meetodil. Keeleideoloogiliste orientatsioonide analüüs näitas, et mõlemas riigis domineerib keelt probleemina käsitlev lähenemine: reformi põhjendatakse eelkõige hariduslõhe, tööturu ebavõrdsuse ja sotsiaalse eraldatusega. Keelt ressursina käsitlev orientatsioon esineb materjalis arvuliselt kõige sagedamini, kuid piirdub riigikeele oskuse väärtustamisega – vähemuskeelt ressursina kumbki riik ametlikus diskursuses ei käsitle. Keelt õigusena käsitlev orientatsioon toimib mõlemas riigis pigem legitimeeriva vahendina kui iseseisva poliitilise eesmärgina. Analüütiliselt olulisim erinevus kahe riigi vahel on julgeolekuargumendi roll: Lätis on see osa ametlikust retoorikast, Eestis aga pigem reformi kaudne kiirendaja. Poliitika elluviimise analüüsis ilmneb kahe riigi vahel selge asümmeetria. Eesti eelis seisneb mahukates elluviimist toetavates dokumentides, suuremas rahastuses ja piirkondlikes lisameetmetes. Läti tugevuseks on süsteemsem seire: hariduskvaliteedi amet on avaldanud mõlema üleminekuaasta kohta eraldiseisvad raportid, mida Eestis riiklikul tasandil tehtud ei ole. Mõlemas riigis esineb lõhe ametlike nõuete ja klassiruumi tegeliku praktika vahel, mis viitab sellele, et formaalne üleminek ei tähenda veel sisulist muutust.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Religioosse retoorika kasutus poliitilises diskursuses Eesti ja USA näitel(Tartu Ülikool, 2026) Nielsen, Jens Erik; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas töös uuritakse religioosse retoorika kasutust poliitilises diskursuses, võrreldes Eestit ja Ameerika Ühendriike kui ühiskondliku religioossuse spektri vastandlikke äärmusi. Töö eesmärk on analüüsida, millisel määral ja millistes vormides kasutavad erakonnad mõlemas riigis religioosset retoorikat ning millised on selle domineerivad funktsioonid. Teoreetiline raamistik tugineb klassikalistele poliitikafilosoofilistele käsitlustele (Machiavelli, Calvin, Hobbes, Locke, Rousseau), mille põhjal eristatakse nelja religioosse retoorika tüüpi: metaterminoloogiline, institutsionaalne, väärtuspõhine-teoloogiline ja tsiviilreligioosne. Metoodiliselt kombineeritakse kvantitatiivset märksõnaanalüüsi (religioossete märksõnade indeks) ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Analüüsitav materjal hõlmab Eesti 2023. aasta riigikogu valimiste ja USA 2024. aasta presidendivalimiste kampaaniakõnesid ning mõlema riigi parlamendiarutelusid religiooniga seotud seadusandlikel teemadel. Tulemused näitavad, et religioosse retoorika kasutus erineb kahe riigi vahel nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. USAs on see intensiivsem eelkõige kampaaniakõnedes ning vabariiklased kasutavad seda märkimisväärselt rohkem kui demokraadid, toetudes peamiselt institutsionaalsele ja väärtuspõhisele-teoloogilisele retoorikale. Eestis on olukord vastupidine ehk religioosne retoorika on kampaaniakõnedes marginaalne, kuid parlamendiaruteludes oluliselt sagedasem. Eesti erakondade hulgas tekib domineeriva retoorikatüübi põhjal kaks gruppi: institutsionaalse dominandiga kriitilist suunitlust esindavad Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond ning väärtuspõhise-teoloogilise dominandiga Isamaa ja EKRE. Nende vahele jääb institutsionaalse dominandiga, kuid mittekriitilise retoorikaga Keskerakond. Analüüs näitab, et religioosse retoorika mõju ei sõltu niivõrd selle hulgast kui funktsioonist ning et selle kasutust kujundab ühiskondlik kontekst ja konkreetne poliitiline küsimus. 3listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Rakendamislõhe: Eesti avaliku sektori töötajate tehisintellekti kasutamise analüüs(Tartu Ülikool, 2026) Kotšnova, Jana; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö uurib, kuidas Eesti avaliku sektori töötajate tajutud tehisintellekti (TI) riskid erinevad akadeemilises kirjanduses kaardistatud riskidest ning kuidas need riskitajud mõjutavad töötajate käitumismustreid TI kasutamisel. Uurimuse fookusasutuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kus viidi läbi 11 poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuude analüüs tugineb Slovici (1987) riskitaju psühhomeetrilisele paradigmale, mille raames hinnati osalejate riskitaju positsiooni hirmu ja tundmatuse dimensioonides, ning inimese ja automatiseeritud süsteemi koostoime raamistikule (Sheridan, 1992; Parasuraman & Riley, 1997; Parasuraman et al., 2000), mille abil klassifitseeriti osalejate käitumine automatiseerimise tasemete järgi. Tulemused näitavad, et osalejate riskiteadlikkus koondus peamiselt nähtavate riskide ümber: andmelekke ja hallutsineerimise risk olid laialdaselt teadvustatud, samas kui algoritmilise kallutatuse, läbipaistvuse puudumise ja küberrünnakute riskid jäid enamiku osalejate riskitajust välja. Lisaks kirjanduses kaardistatud riskidele tõid osalejad esile kaks täiendavat riskikategooriat: inimliku vea riski ning valdkonnateadmiste puudumisest tuleneva riski. Analüüs näitas ka, et riskitaju ja käitumine ei ole lineaarses seoses: keskmise teadlikkuse ja suurema kasutamiskogemusega osalejatel ilmnes tendents kontrolli vähendada, samas kui madalama või sügavama teadlikkusega osalejate järelevalve oli kõrgem. Enamik osalejatest ei poolda tehisintellekti kasutamist piiravaid meetmeid, kuid toetab kasutuspraktikate ja tööriistade ühtlustamist riigi tasandil.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Comparative assessment of offensive and defensive realism in U.S. military interventions in Grenada, Panama, and Haiti(Tartu Ülikool, 2026) Välimaa, Henri Regor; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThree U.S. military interventions in Grenada (1983), Panama (1989), and Haiti (1994) span the structural transition from late bipolarity to established unipolarity, providing controlled variation in systemic context against which the security-maximising disposition of offensive realism and the restraint-oriented posture of defensive realism can be assessed comparatively. Existing scholarship has located causal drivers at the unit level or in shifting normative beliefs. No prior study has assessed the two schools against the now-declassified deliberative record of all three. A comparative case study structured by Most Different Systems Design supplies the research design, with cases varying on rival presence, polarity, and unit-level background while sharing the outcome of U.S. military intervention to remove a government. Twenty-two declassified National Security Council files from the Reagan, Bush, and Clinton presidential libraries constitute the empirical basis, coded through an indicator framework operationalising the theoretical expectations of each school. Each case returns the same classification. Grenada, Panama, and Haiti all register as offensive-realist dominant, with the security-maximising orientation persisting through the transition itself. Polarity shapes the form this orientation takes, moving from rival denial at Grenada through sphere enforcement at Panama to self-referential credibility maintenance at Haiti, yet does not determine whether it prevails. Defensive content appears in every case but is consistently subordinated by a mechanism that narrows progressively as external constraints dissolve. Absence of systemic constraint in unconstrained unipolarity generated internal pressure toward intervention.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Usaldus Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vastu ning sellega seotud tegurid aastatel 2021 ja 2024(Tartu Ülikool, 2026) Õunapuu, Gerda; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas töös otsitakse vastust küsimusele, millised tegurid seletavad poliitilist usaldust Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse suhtes Eestis aastatel 2021 ja 2024. Töös uuritakse, kas poliitiline usaldus on seotud eeskätt võitja-kaotaja efektiga, rahuloluga majandusliku olukorraga või muude teguritega. Selleks kasutatakse Euroopa Sotsiaaluuringu 10. ja 11. vooru Eesti andmeid. Sõltuvate muutujatena kasutatakse usaldust Riigikogu vastu ning rahulolu valitsuse tööga. Andmeid uuritakse regressioonanalüüsi abil andmeanalüüsiprogrammis R. Töö tulemusena leitakse, et Riigikogu usaldust ja valitsuse tööga rahulolu ei seleta samad tegurid ühtemoodi. Riigikogu puhul ei leidnud kinnitust eeldus, et valitsuserakondadele lähedasemad inimesed usaldavad parlamenti rohkem kui teised. Küll aga selgus, et Riigikogu usaldus on seotud rahuloluga majandusliku olukorraga, rahuloluga demokraatia toimimisega, tunnetatud demokraatliku võimekusega ja üldise sotsiaalse usaldusega. 2024. aastal lisandusid oluliste teguritena ka haridustase, elukoht ja uudiste jälgimine. Valitsuse puhul leidsid kinnitust kõik töös püstitatud hüpoteesid. Valitsuse tööga rahulolu selgitas kõige tugevamalt rahulolu majandusliku olukorraga ning selle seos tugevnes 2024. aastal. Samuti oli valitsuse tööga rahulolu seotud lähedusega valitsuserakonnale ning ka see seos oli 2024. aastal tugevam kui 2021. aastal. Töös jõuti järeldusele, et poliitilise usalduse languse mõistmisel tuleb Riigikogu ja valitsust eristada. Riigikogu usaldus sõltub rohkem institutsionaalsetest ja sotsiaaldemograafilistest teguritest, samas kui valitsuse tööga rahulolu on tugevamalt seotud tulemuslikkusepõhiste ja identiteedipõhiste teguritega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kallutatusest ebavõrdsuseni: Euroopa Liidu tehisintellekti määruse roll ja tõhusus(Tartu Ülikool, 2026) Salong, Eneken Riin; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Valeinformatsiooni süüdistuste funktsioon poliitilistes debattides Eestis 1931–1934 ajalehtede Kaja, Vaba Maa ja Võitlus näitel(Tartu Ülikool, 2026) Kuusk, Barbara Victoria; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev uurimus analüüsib valeinformatsiooni süüdistusi poliitilises debatis Eestis ajalehtede Kaja, Vaba Maa ja Võitlus näitel aastatel 1931-1934. Lõputöö eesmärgiks on kaardistada süüdistuste funktsioon Eesti poliitilises kultuuris ajaloolises kontekstis ning reaktsioonid, mida süüdistused esile kutsuvad. Teostamaks need eesmärgid analüüsiti ligikaudu 2000 ajalehte kvalitatiivsel meetodil tuvastamaks valeinformatsiooni süüdistused, mida väljaanded teineteise kohta esitasid. Süüdistused valeinformatsiooni kohta on seejärel kategoriseeritud Claire Wardle’i valeinformatsiooni kategooriate kohaselt. Konteksti loomiseks kujunes analüüsis kolm debatijoont, milleks oli põhiseaduslik debatt, ideoloogiline debatt ning majanduslik debatt, milles esines süüdistusi erineval sagedusel. Lisaks sellele andsid debatid ajajoone, mille jooksul valeinformatsiooni süüdistused olulisel määral muutusid. Muutus oli täheldatav ka süüdistuste esitamise sageduses erinevates väljaannetes. Enim esitati süüdistusi Vaba Maa pihta, kokku 53, kuid kõrgeim sagedus oli Võitlusel, kokku 42 süüdistusega. Üldiselt kujunes valeinformatsiooni funktsiooniks selle kasutus poliitilise kommunikatsiooni tööriistana ning nende kasutus tõe kehtestamiseks oli minimaalne. Lisaks sellele kasutati valeinformatsiooni süüdistusi ühiskonna lõhestamiseks ja polariseerumise suurendamiseks kuni riigikorra vahetumiseni, millele järgnes meedia tsensuur.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Põhjala-Balti julgeolekukoostöö väljakutsed pärast Soome ja Rootsi NATOga ühinemist(Tartu Ülikool, 2026) Lindmets, Annabel; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSoome ja Rootsi liitumine NATOga 2023. ja 2024. aastal tõi kõik kaheksa Põhjala-Balti riiki esmakordselt ühisesse kaitseraamistikku, muutes sellega Läänemere piirkonna julgeolekumaastikku olemuslikult. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised väljakutsed on tekkinud Põhjala-Balti julgeolekukoostöös pärast Soome ja Rootsi liitumist NATOga. Väljakutsete kaardistamine võimaldab paremini mõista piirkondliku koostöö kitsaskohti, luues aluse tõhusama ja sidusama julgeolekukoostöö arendamiseks Läänemere piirkonnas. Loomaks arusaama Põhjala-Balti julgeolekukoostöö sisemistest dünaamikatest ja väljakutsetest pärast NATO laienemist, viidi läbi kaheksa poolstruktureeritud ekspertintervjuud Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani julgeolekuekspertide, diplomaatide ja akadeemikutega. Analüüs tugineb konventsionaalse konstruktivismi ja regionaalse julgeolekukoostöö teoreetilisele raamistikule, mille kohaselt institutsioonid loovad julgeolekukoostööks raamistiku, kuid jagatud identiteedid ja arusaamad määravad selle tegeliku sügavuse. Analüüsi tulemusel tuvastati kolm peamist väljakutset. Esiteks loob NATO käsustruktuuride jaotus, kus Põhjamaad on Norfolki ja Balti riigid Brunssumi väejuhatuse all, institutsionaalse lõhe geograafiliselt ühtses piirkonnas. Teiseks ilmnesid lahknevused selles, kuidas piirkonna riigid tajuvad USA usaldusväärsust liitlasena, mida illustreeris Gröönimaa intsidendi erinev tõlgendamine. Kolmandaks kujundavad ressursierinevused Põhjamaade ja Balti riikide vahel koostöödünaamikat viisil, mis takistab võrdse partnerluse tunnetuse kujunemist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Rahvusvaheliste organisatsioonide mõju Eestis UNESCO näitel(Tartu Ülikool, 2026) Stern, Andre; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida UNESCO normide ja väärtuste ülekandumist Eesti haridusmaastikule UNESCO ühendkoolide võrgustiku (ASPnet) näitel. Töö keskmes on küsimus, kuidas rahvusvahelised hariduslikud suunised jõuavad kohaliku tasandi praktikasse ning millised tegurid mõjutavad nende sisulist omaksvõttu koolides. Töö teoreetiline raamistik sünteesib rahvusvaheliste normide leviku ja poliitika ülekande teooriaid, tuginedes peamiselt Finnemore’i ja Sikkinki, Haasi ning Zimmermanni käsitlustele. Uurimismeetodina rakendati kvalitatiivset juhtumiuuringut, mille raames viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni esindajaga, võrgustiku elluviijatega (MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja) ning üheksa kooli koordinaatoriga üle Eesti. Analüüsist selgus, et UNESCO ühendkoolide võrgustik Eestis toimib unikaalse delegeeritud juhtimismudeli alusel, kus vahendusorganisatsioonid tegutsevad kognitiivsete filtritena globaalsete suuniste ja koolide vahel. Uurimus tuvastas, et koolide liitumismotiivid varieeruvad institutsionaalsest legitimeerimisest („sildi-efekt“) kuni sisulise identiteedi ühtivuseni. Töö peamine tulemus viitab, et väärtusülekanne on Eesti koolides Finnemore’i mõistes alles „levikulaine“ faasis ning täielik internaliseerumine on veel saavutamata. Protsessi pärsivad institutsionaalne fragmentaarsus, koordinaatorite suur töökoormus ja süsteemse toetuse puudumine kooli juhtkondade tasandil, mis tekitab riski normide „lahti sidumiseks“ (decoupling), kus liikmelisus jääb vaid formaalseks. Töö lõpus esitatakse ettepanekud koordinaatori rolli institutsionaliseerimiseks ja võrgustiku sisese koostöö tõhustamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti erakondade Riigikogu valimiste valimisloosungite kvalitatiivne sisuanalüüs (1992-2023)(Tartu Ülikool, 2026) Urm, Aiki; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev töö analüüsib Eesti erakondade Riigikogu valimiste loosungeid aastatel 1992–2023. Uurimuse eesmärk on selgitada, millised poliitilised teemad, probleemikäsitlused, subjektipositsioonid ja vastandused loosungites esinevad ning kuidas need mustrid muutuvad kolmes laiemas perioodis: 1990ndatel, 2000ndatel ning 2010ndatel/2020ndate alguses. Meetodina kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi, mille abil kodeeritakse loosungid põhiteema, ajasuunalisuse, subjektipositsiooni, probleemiviite, meie/nemad eristuse ja populistliku kommunikatsiooni elemendi alusel. Analüüs näitab, et loosungid liiguvad üleminekuaja juhtimis- ja riigiehituse rõhuasetustelt majandusliku arengu ning hiljem mitmekesisema, kriisidele ja identiteedikonfliktidele tundlikuma kampaaniakeele suunas.