Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Populistlik välispoliitika Viktor Orbáni, Donald Trumpi ja Giorgia Meloni retoorikas(Tartu Ülikool, 2025) Viik, Tõnn; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev uurimistöö uurib populistlikku välispoliitikat ning selle väljendumist Viktor Orbáni, Donald Trumpi ja Giorgia Meloni retoorikas. Populismi kasvu ning aina rohkemate populistlike parteide võimulepääsemisega (või selleks ambitsiooni loomisel) peavad „õhukese“ ideoloogiaga (Müller 2016: 35–38) populistid kujundama oma narratiivi välispoliitikast, sest olemuslikult vastandav maailmavaade ei saa (vähemalt retoorikas) üle võtta peavooluparteide välispoliitikat. Populistliku välispoliitilise narratiivi uurimiseks ja selgituste leidmiseks uuritakse kolme populistliku poliitiku kõnesid erinevale publikule. Probleemi lahendamist suunavad kolm uurimisküsimust. Püstitatud küsimustele vastamiseks uuritakse populistlikule välispoliitikale omaseid tunnuseid ning need kategoriseeritakse. Analüüsitööriist luuakse kolmest kategooriast – identiteet, multipolaarsus ja liberalismivastasus – mis tulenevad varasema kirjanduse tunnustest ning kodeerimiseanalüüsist. Analüüsitööriista abil vaadeldakse leitud tunnuste kodeerimisstatistikat ning kõnede makrotasandit. Statistilisi tulemusi illustreeritakse graafikutega (Hymans 2006: 26–37), millel kujutatakse kahte retoorilist tendentsi („rohkem välispoliitiline“ ja „rohkem populistlik“). Kõnede makrotasandi analüüsiks kasutatakse Robertsoni (2017: 122–146) narratiivianalüüsi meetodeid. Kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi tulemused ning nende võrdlemine näitasid, et poliitikud saavad kõne narratiivi luues publikult mõjutusi ning kujundavad selle põhjal arusaama liitlastest (rahvas) ja vaenlastest (eliit). Analüüsi tulemusena loodud kolm kategooriat tõestasid end erinevate aspektide ühisnimetajatena, mille abil saab poliitikute retoorilisi tendentse hinnata ja selgitada. Poliitikud kasutavad kõiki kategooriaid kõige julgemalt rahvusvahelise toetajaskonnaga suheldes. Rahvusvahelist üldsust ja oma riigi rahvast/esinduskogu kõnetades mõjutavad retoorilisi tendentse poliitiku maailmavaatelise narratiivi läbimõeldus ja võimupositsiooni kindlus.Kirje Ajutine kaitse või integratsioon: Rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteem Rakvere linna ja Jõhvi valla näitel(Tartu Ülikool, 2024) Sweidan, Lisanne-Liis; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev uurimistöö analüüsib ajutise kaitse meetmete ja pikaajalise integratsiooni vahelist tasakaalu Eesti kohalike omavalitsuste kontekstis, keskendudes Rakvere ja Jõhvi linnadele. Uuringu taustaks on 2022. aastal alanud Ukraina sõda, mille tulemusena on Eestis ajutise kaitse saanud märkimisväärne arv Ukraina sõjapõgenikke. Tuginedes Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivile, käsitletakse, kuidas kiireloomuline kriisihaldus mõjutab kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda pikaajalisi lõimumismeetmeid. Rakvere ja Jõhvi linnad on uurimistöös keskse tähelepanu all, sest neil on Eesti omavalitsuste seas kõige kõrgem ajutise kaitse saajate osakaal. Uurimuse keskseks küsimuseks on: Kuidas pärsib ajutise kaitse lühiajaliste vajaduste prioriseerimine kohalike omavalitsuste suutlikkust edendada pikaajalist integratsiooni? Töö hüpoteesiks on, et ajutise kaitse meetmete rõhuasetus kiireloomuliste vajaduste rahuldamisele vähendab kohalike omavalitsuste ressursse ja võimekust toetada ajutise kaitse saajate jätkusuutlikku lõimumist. Andmete kogumiseks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud Sotsiaalkindlustusameti esindajatega ning Rakvere ning Jõhvi kohalike omavalitsuste teenistujatega. Intervjuude eesmärk oli kaardistada peamised probleemid ja väljakutsed Ukraina sõjapõgenike toetamisel kohalikul tasandil ning analüüsida, kuidas ajutise kaitse kiireloomulised meetmed mõjutavad pikemaajalisi lõimumisprotsesse. Uurimistöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Eestis elavatele ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteemis domineerivad pikaajalise integratsiooniga seotud probleemid, mis tulenevad peamiselt piirkondlikest eripäradest ning kohalike omavalitsuse teenistujate abivajaduse hindamise puudulikkusest. Pikaajalist integratsiooni takistavad kohalikul tasandil ka sotsiaalsete suhete puudumine vastuvõtva ühiskonnaga, vähesed töövõimalused, majutus ja keeleõpe. Kriisihalduse raames pakutavad teenused ja hüved on võimaldanud kaitse saanutel kiiresti reageerida ja oma esmaste vajaduste rahuldamisega iseseisvalt toime tulla, kuid jäikade regulatsioonide ning abikõlbmatuse tõttu on kohalike omavalitsuse suutlikkus tagada pikaajalist integratsiooni raskendatud.Kirje Euroopa Liidu väärtused Brexiti protsessis: väärtushinnangute lõhe Ühendkuningriigis ja Euroopa Liidu liikmesriikides(Tartu Ülikool, 2025) Kõpper, Georg; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSee töö uurib Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu liikmesriikide väärtushinnangutes toimunud nihkeid Brexiti protsessi ajal. Väärtused, mida käsitletakse tulenevad Euroopa Liidu alusdokumentidest. Kasutades European Social Survey rahvaküsitluste andmeid, analüüsitakse väärtushinnangute trende osapoolte vahel. Rahvaküsitluste küsimused analüüsitakse ja teisendatakse väärtuste mõõdetavateks esitusviisideks. Analüüsis kasutatakse mitteparameetrilisi statistilisi teste tõlgendamaks muutusi väärtustes. Tulemustest selgus, et Euroopa Liidu esindatavate väärtuste poolehoid oli mõlemal osapoolel languse trendis kuni Brexiti protsessi lõppemiseni. Brexiti protsessi lõppemine oli korrelatsioonis Ühendkuningriigis toimunud järsu väärtushinnangute poolehoiu suurenemise nihkega. Euroopa Liidu liikmesriikides stabiliseerus väärtuste poolehoiu vähenemise trend Brexiti protsessi lõppemisel. Väärtused, mille prioritiseerimise erinevus osapooltes suurenes vaadeldud perioodil on võrdsus, inimväärikus, solidaarsus, vabadus, demokraatia. Tulemused viitavad prioriteetide nihkele, ja kontekstuaalse raamistiku olulisusele riigi avalikus arvamuses, mis mõjutab baasväärtuste tõlgendust.Kirje Rahvusliku identiteedi kujundamine (Ameerika Ühendriikide kui) olulise Teise alusel: Vladimir Putini ja Kim Jong Uni kõnede näitel(Tartu Ülikool, 2024) Vesingi, Salme; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev bakalaureusetöö soovib luua teadmise, kuidas kujutavad rahvuslikku identiteeti autoritaarsed riigid, mis vastanduvad olemasolevale maailmakorrale ja mille omavahelise koostöö aluseks on jagatud vaenlane. Vladimir Putin ja Kim Jong Un on enda varasemates kõnedes rõhunud rahvusliku identiteedi olulisusele riigi suveräänsuse kontekstis ning toonud esile imperialistlike jõudude (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, NATO, Jaapan, lääneriigid) mõjutegevuse hävitava mõju riiklikule heaolule. Seetõttu analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil Putini ja Kimi poolt siseriiklikule auditooriumile esitatud kõnesid perioodil 2012-2024. Andmeanalüüsi tulemustele tuginedes vastati küsimustele, kuidas kujutavad Putin ja Kim rahvuslikku identiteeti tuginedes olulise Teise kontseptsioonile, võrreldi kuidas suhestub riigipeade käsitlus rahvuslikust identiteedist ning kuidas on sellised sõnumid muutunud aastatel 2012-2024. Mõlemad riigipead tuginevad rahvusliku identiteedi kujundamisel olulise Teise kontseptsioonile ja kujutavad liberaaldemokraatlikule maailmakorrale omaseid läänelikke väärtuseid ohuna rahva heaolule, ainulaadsusele ja traditsioonilistele väärtustele. Putin ja Kim kujutavad vaenulikuna USA, läänemaailma, nende liitlaseid. Rahvusliku ühtsuse kontekstis kujutab Putin vaenulikuna Ukrainat ja natsismi ning Kim Lõuna-Koread. Sisegrupi kujutamisel rõhub Putin enam rahva ühtsusele ja traditsioonilistele väärtustele ning Kim toob esile sotsialistliku ideoloogia keskse rolli. Autoritaarsed riigipead tunnetavad analüüsitud perioodil kasvavat välist ohtu rahva heaolule ning kujutavad sellest tulenevalt enda kõnedes enam julgeoleku, vaenlaste teisestamise ja rahvusliku järjepidevusega seotud teemasid.Kirje Populistlike tunnuste muutus populistlike erakondade programmides erinevates poliitilistes faasides Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" näitel(Tartu Ülikool, 2024) Vaikla, Karl; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutPopulismi esilekerkimine maailmas on mõjutanud Euroopa poliitmaastikku. Populislikud erakonnad on leidnud populaarse toe ka Eesti ja Läti poliitareenil. Käesolev uurimistöö keskendub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" erakonna programmide uurimisele. Täpsemalt on eesmärk välja selgitada, kuidas muutuvad ning on muutunud populistlikud tunnused erakonna programmides ning kui populistlik on erakonna programm erinevates poliitilistes faasides. Populism, kui õhuke ideoloogia, jagab ühiskonna kaheks vastandlikuks grupiks- ehe rahvas ning korrumpeerunud eliit. Populistlike tunnustena mõistab uurimistöö 13 erinevat tunnust: rahvakesksus; eliidivastasus; kriisitunnetus; välistamine; rahva ülistamine; pluralismivastasus; rahva, keele ja kultuuri kaitsmine; traditsionalism; rahvusvaheliste organisatsioonide vastasus; immigratsioonivastasus; julgeolek; põhiseaduslik kord; otsedemokraatia ning sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Tunnuseid saab liigitada üldise populismi, rahvusliku parempopulismi, vasakpopulismi ning demokraatliku populismi alla. Uurimistöö leidis, et populistlikud tunnused muutuvad oluliselt vastavalt erakonna positsioonile poliitilises süsteemis. EKRE puhul suureneb populistlike tunnuste arv märkimisväärselt valitsuses olles, samas kui NA programmid näitavad vähem populistlike tunnuste esinemist valitsuses võrreldes opositsiooniperioodiga. Samuti leiti seos üldise populismi tunnuste ning mõlema erakonna kõige populistlikuma programmi vahel- mida rohkem üldise populismi tunnuseid, seda populistlikum on programm.Kirje Naiste esindamine ja esindatus Riigikogus taasiseseisvumisest tänaseni(Tartu Ülikool, 2024) Tähiste, Margaret; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev lõputöö keskendub naiste esindamisele ja nende esindatusele Riigikogus taasiseseisvumisest tänaseni. Olgugi, et naised moodustavad üle poole (718 518) Eesti elanikkonnast ja neil on õigus osaleda poliitikas võrdselt meestega, peegeldab Riigikogu koosseis siiani soolist ebaproportsionaalsust, kus naisliikmete arv on märgatavalt madal (Statistikaamet 2023). See tõstatab olulisi küsimusi demokraatia ja poliitilise esindatuse kohta Eestis. Lõputöö uurimisprobleem keskendub teguritele ja barjääridele, mis mõjutavad naiste esindatust ja osalust Riigikogus ning kuidas neid takistusi saaks tõhusalt ületada. Lisaks uurimise praktilisele olulisusele ja ühiskondlikule mõjule on uurimisprobleem seotud ka laiemate teoreetiliste ja poliitiliste küsimustega. Uurimuses tugineti Riigikogu endistele ja praegustele naisliikmetele, et saada isiklikku perspektiivi ja arusaama naiste esindatusest Eesti Vabariigis. Analüüsist selgus, et isiklikult ei ole intervjueeritavad kogenud barjääre ega takistusi poliitilises elus tegutsemisel, kuid osutati konkreetsetele väljakutsetele, millega naised peavad poliitilises karjääris tegelema, seeläbi anti tõhusaid suuniseid, kuidas katsumusi ületada ning soolist võrdõiguslikkust Eesti poliitilises sfääris edendada.Kirje Strateegiliste narratiivide loomine Ukraina kohta Vene sekulaarse ja religioosse võimu poolt perioodil 2014-2024(Tartu Ülikool, 2024) Zolotarjov, Roman; Kilp, Alar, juhendaja; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas uurimistöös viiakse läbi Vene sekulaarse (president Vladimir Putin) ja religioosse (patriarh Kirill) võimude poolt konstrueeritud strateegiliste narratiivide analüüs, mille kõnealused toimijad lõid Ukraina kohta perioodil 2014 - 2024. Uurimistöö fookuses on analüütiline probleem, milleks on sarnasused ja erinevused eri tüüpi toimijate narratiivide vahel. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust: esiteks, mille poolest sarnanevad üksteisele ning erinevad üksteisest president Putini ja patriarh Kirilli poolt loodud narratiivid Ukraina kohta ning teiseks, kuidas need narratiivid arenesid aja jooksul. Püstitatud küsimustele koherentsete vastuste andmiseks viiakse läbi kvalitatiivne tekstianalüüs, milles uuritakse president Putini läkitustes Vene Föderaalassambleele ning patriarh Kirilli jõuluintervjuudes sisalduvaid narratiive Ukraina kohta. Saadud tulemuste analüüsimiseks kasutatakse Gearόid Ó Tuathaili (2002) kontseptuaalset raamistust. Uurimuse käigus tuvastatud narratiivide osad dešifreeritakse ning esitatakse taas “geopoliitilise arutlemise grammatika” (ing. “grammar of geopolitical reasoning”) reeglite kohaselt. Kvalitatiivse tekstianalüüsi tulemused näitasid, et president Vladimir Putini ja patriarh Kirilli vahel on olemas teatud “tööjaotus” narratiivi teemade valiku osas, kuid mõnikord võivad nad kasutada kas sarnast retoorikat või koguni sama konstruktsioone. Analüüsi tulemused samuti näitasid narratiivide intensiivistumist (radikaliseerumist) ajalises perspektiivis ning patriarh Kirilli juhtivat rolli narratiivide konstrueerimise protsessis.Kirje Follow the leader: U.S. hegemonic leadership and the approval of the NATO-Asia-Pacific partnership by Central and Eastern European countries(Tartu Ülikool, 2024) Stepanova, Diana; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutNATO’s recent partnership expansion into the Indo-Pacific region came as a surprise in the sense that it implies a strategic opening that is not easily explained considering the strategic preferences of CEE countries and their interest in keeping the strategic focus of NATO in Europe. Despite this, these countries approved the partnership framework. Therefore, it is necessary to investigate why CEE countries supported NATO's initiative. This thesis aims to determine the reasons for CEE countries' approval of NATO's shift towards strategic opening towards Asia. To answer this question, the thesis relies on the realist literature on hegemonic leadership within alliances, from which it derives the hypothesis that smaller allies are willing to agree to alliance strategies that are not in their direct interest if there is hegemonic leadership in the context of strategic choices. In the studied case this means that U.S. hegemony inside NATO might account for why CEE states approved the partnership although it contradicts their strategic interest in NATO focusing on Europe. To empirically test this explanation in the context of the CEE approval of NATO's adoption of the Asia-Pacific partnership, a qualitative content analysis was conducted using strategic concepts, statements, interviews, and press releases of policymakers regarding the approval of the partnership framework and the U.S. role in the ap-proval process in three selected CEE countries - Estonia, Poland, and Hungary. The analyses revealed that Estonia, Poland, and Hungary approved the strategic opening of NATO towards Asia-Pacific and the presence of U.S. hegemonic influence that is seen in considerations and accommodations of U.S. interests, following them, and keeping the US involved in their de-fense, in the calculations of Estonia and Poland. However, the analysis revealed that the Hungar-ian example showed that there was no US hegemonic influence. Still, there was Chinese influence in the calculations of strategic choices, therefore suggesting that this topic needs further investiga-tion. However, this cannot be considered a hegemonic influence, since did not involve intra-alli-ance dynamics due to the absence of China in NATO. I conclude that hegemonic influence could explain the approval of alliance strategies by small countries that are not in their direct interest.Kirje Frontexi operatsioonid Vahemerel: miks suremus tõuseb ja miks inimõigused ei ole tagatud?(Tartu Ülikool, 2024) Sorga, Karl Markus; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAntud bakalaureusetöö uuris, mis seletab Frontexi operatsioonide õnnestumist või ebaõnnestumist Vahemerel. Autor leidis, et peamiselt on võimalik seda kirjeldada läbi erinevate inimõiguste rikkumise. Lisaks leidis autor, et Frontexil kasutuses olevad ressurssid, nagu operatsioonide eelarve, piirivalveametnike kogus ja operatsioonide arv ei ole seotud nende õiguste rikkumistega, vaid pigem on nende rikkumiste taga Frontexi operatsioonide eesmärgid. Enamus Frontexi operatsioonidest ei ole esikohale seadnud põgenike päästmist, vaid hoopis Euroopa Liidu liikmesriikide piirikontrolli tugevdamise. Selline eesmärk ei võimalda päästa suurel hulgal põgenikke, kes on teel Euroopasse, sest Frontex keskendub hoopis piiride tugevdamisse, et hoida eemal illegaalsed põgenikud. Kuigi Frontexi üks eesmärkidest on päästa ohus olevad põgenikud ei ole suudetud seda teha ja seega on Frontex läbi kukkunud inimõiguste tagamises.Kirje Demokraatlik konstitutsionalism rahvusvahelistes suhetes: Carl Joachim Friedrichi analüüs Immanuel Kanti rahuteooriast ja ÜRO alustest(Tartu Ülikool, 2024) Sisask, Ruth; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKirje Valimiskorraldusorgani struktuuri mõju valimistehnoloogia kasutuselevõtule(Tartu Ülikool, 2024) Rokk, Ranno; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada seos valimiskorraldusorgani struktuuri ja valimistel kasutatava tehnoloogia määra vahel. Selleks kontrollis autor kolme valimiskorraldusorgani mudelit ning nende poolt kasutatavaid tehnoloogiad kolmes etapis: valijate tuvastamine biomeetriliste andmete abil, tabulatsiooni kasutamine häälte kokkulugemisel ja e-hääletamise võimaluse olemasolu. Varasemalt koostatud uurimused valimiskorralduse teemal kujundasid selle töö lähenemisviisi ning pakkusid teoreetilist tuge uurimisprobleemi kinnitamiseks. Uurimuse analüütilises osas uuritakse risttabelite ja logistilise regressiooni abil valimistehnoloogia sõltuvust valimiskorraldusorganist. Regressioonanalüüsis kasutati kontrolltunnustena riikide IKT indeksit, valimiste õigsuse indeksit, rahvaarvu ning indekseerituna ka rahvuslikku sissetulekut. Risttabelite analüüsi tulemusena selgus, et valitsusest sõltumatud valimiste korraldajad kasutasid rohkem tehnoloogiaid valimiste läbiviimisel kõigis kolmes etapis. Logistilise regressioonanalüüsi ja kontrollmuutujate abil osutusid statistiliselt märkimisväärseks sõltumatute valimiskorraldusorganite tabulatsiooni ja e-hääletuse võimaluste kasutamine.Kirje Noorte tööhõive maapiirkondades kui nurjatu probleem: noortegarantii tugisüsteemi rakendamise analüüs vahemikus 2018-2021(Tartu Ülikool, 2024) Reinol, Helina; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöös analüüsitakse noorte tööhõivet maapiirkondades kui nurjatut probleemi. Vaatluse all on Noortegarantii tugisüsteem ning töö peamiseks fookuseks on uurida kuidas on Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamisel ja senisel rakendamisel vahemikus 2018-2021 integreeritud noorte-ja regionaalarengu poliitikavaldkondi. Sellest tulenevalt uuritakse nurjatud probleemide olemust ning erinevaid lähenemisi nurjatud probleemidega tegelemiseks. Eesmärgiks on viia läbi objektiivne analüüs ja hinnata nii parimaid praktikaid kui puudujääke. Empiirilise analüüsi koostamiseks analüüsiti maapiirkondade kohalikke omavalitsusi, kes on rakendanud Noortegatantii tugisüsteemi ajavahemikul 2018-2021. Sellest tulenevalt koostati strateegiline ja eesmärgipärane valim, mille tulemusel valiti kaks kohalikku omavalitsust, Loksa ja Setomaa, kellega viidi läbi individuaalintervjuud, illustreerimaks maapiirkondade eripärasusi noorte tööhõive osas. Ühtlasi intervjueeriti ministeeriumitasandi poliitikakorraldajaid. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi ja kombineeritud lähenemist. Analüüsi tulemusena selgub, et Noortegarantii tugisüsteemi arendamisel ja edasisel rakendamisel on integreeritud kõik seonduvad valdkonnas ja osapooled, kuid noorte ja regionaalprobleemide integreerimine on pigem näiline. Esile tõusid mitmed probleemid maapiirkondade eripäradega arvestamisel ning valdkondadeülese koostöö koordineerimisel. Töö tulemusena selgub, et vaatamata maapiirkondade haavatavama ja komplekssema olukorra teadvustamisele, pole programmi mõjude hindamisel integreeritud maapiirkondade eripärasid ega ka noorte ja regionaalarengu probleeme.Kirje Riiklikud kuvandid: Vene-Aafrika tippkohtumised(Tartu Ülikool, 2024) Põder, Rasmus; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutVenemaa Föderatsiooni ja Aafrika riikide koostöö on 21. sajandi teisest kümnendist alates järjest tihenenud. Venemaa ja Aafrika riikide sidemete mõju sündmustele pärast Vene-Ukraina sõja uue faasi algust, näiteks ÜRO Peaassamblee hääletustele, näitab, et Venemaa ja Aafrika riikide suhete tuleviku suuna mõistmine on tänapäeval järjest olulisem. Käesolev bakalaureusetöö käsitleb Venemaa ja Aafrika riikide suhete muutumist seoses täiemahulise sissetungiga Ukrainasse, tuginedes kuvandi teooria (image theory) kontseptsioonidele. Bakalaureusetöö uurib kvalitatiivse kontentanalüüsi läbi 2019. aasta ja 2023. aasta Vene-Aafrika tippkohtumisi ning kuidas on nende osapoolte kõrgete esindajate sõnavõttude ja avalduste põhjal muutunud Venemaa ja Aafrika riikide riiklikud kuvandid teineteisest. Bakalaureusetöö leidis, et Venemaa ja Aafrika riikide riiklikes kuvandites teineteisest on toimunud märgatavad muutused pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Võrreldes 2019. aastaga väljendasid Venemaa riiklikud kuvandid 2023. aastal suuremat tähelepanu Aafrika riikide vaimsete väärtuste eest seismisel kui materiaalse abi pakkumisel. Samal ajal väljendasid Aafrika riikide riiklikud kuvandid suuremat enesekindlust ja nõudlikkust Venemaaga koostöö tegemisel.Kirje Euroopastumise muster Euroopa rohelise kokkuleppe meediakajastustes Eestis(Tartu Ülikool, 2024) Pops, Annabel; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö keskendub euroopastumise mustri määratlemisele rohelist kokkulepet käsitlevas meediadebatis ajavahemikul 2019-2023. Bakalaureusetöö keskseks eesmärgiks on analüüsida, milline on olnud euroopastumise muster meediakajastustes, tehes seda eelkõige kollektiivse identifitseerimise põhjal. Töös oli vaatluse all lisaks euroopastumisele ka artiklite autorid, artiklite meelestatus, diskursiivne vahetus artiklites ning rohepöörde mõiste kasutamine. Töös läbi viidud kvalitatiivse sisuanalüüsi valimisse oli võetud 62 arvamusartiklit Eesti kolmest meediamajast (ERR, Delfi Meedia ja Postimees) ning töös oli analüüsiühikuks terve artikkel, mis vastavalt kategooriatele kodeeriti. Töö tulemusena saab esitleda, et Eesti rohelepet käsitleva meediadebati euroopastumise mustrit saab kirjeldada ka kui tõrksat euroopastumist, mida oli varasemalt ka kinnitanud Vilson (2020) aasta teadustöö. Läbi viie aasta liikus fookus aina enam Euroopa Liidu terviklikkuse ja ühtekuuluvuse debatist siseriikliku kohanemise suunas, mille käigus muutus aina neutraalsemaks ka roheleppe kuvand ning tunnetus EL-st kui üksusest. Artiklitest sai eristada teataval kujul “meie vs nemad” seisukohtade eristamist, kuid tunduvalt minimaalsemal kujul, kui eeldati töö alguses.Kirje Eestivenelaste meediakasutuse mõju nende kultuurilisele identiteedile peale Venemaa täiemahulist agressiooni (alates 2022)(Tartu Ülikool, 2024) Pankova, Dominika; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutUurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes mõista, kuidas on sõda Ukrainas mõjutanud eestivenelaste kultuurilist identiteeti ja võrrelda nende tajusid propagandistliku sisu suhtes sõjas Ukrainas. Töös on olulised järgmised näitajad, nagu vanus, sugu või poliitilised näitajad. Töö eesmärgi täitmiseks kasutati pool-struktureeritud intervjuud nelja vanusegrupiga, mille raames intervjueeriti kakskümmend osalejat, kes leiti lumepalli meetodiga. Käesoleva uurimuse raames intervjueeriti 20 Eesti venelast. Uurimistulemused näitasid, et Venemaa ja Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonid meediavaldkonnas on märkimisväärselt mõjutanud 30-aastaseid ja vanemaid vanusegruppe. Sellises vanusegrupis inimesed sageli tundsid, et neid suunatakse Eesti meedia suunas propagandistlikel eesmärkidel, seega olid peamiselt skeptilised eestikeelse meedia osas. Muud vanusegrupid nägid meedia sanktsioonide vajadust ning eelistasid tarbida suurriikide või Eesti meediat. Töö tulemusena saab väita, et sõjast tingitud meedia sanktsioonid mõjutasid otseselt eestivenelaste kultuurilise identiteedi määratlemist.Kirje Majanduskasvu ja keskkonnamõjude lahtisidumise suhe reostuse ekspordiga arenenud ja arenguriikide vaates(Tartu Ülikool, 2024) Mesila, Sten Marcus; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas bakalaureusetöös on analüüsitud majanduskasvu ja keskkonnamõjude lahtisidumise seost reostuse ekspordiga. Selleks on läbiviidud kaks regressioonanalüüsi, millest esimeses mõõdetakse SKT ja DMC koosmõju FDI-le, ning teises mõõdetakse SKT ja DMC kahe võimaliku suhtarvu seost FDI-ga. Uurimiseks kasutati statistikaprogrammi R Studio. Esmalt loob autor töös varasemate uurimuste põhjal teoreetilise raamistiku, mille alusel on tuletatud uurimisprobleem ja kajastatud teemal laiemat konteksti. Töö esimene osa sisaldab töös kasutatud mõistete selgitusi ning lahtisidumise kui kontseptsiooni teoreetilist ja empiirilist käsitlust. Töö teises osas annab autor ülevaate uurimisprobleemidest, töö koostamise metodoloogiast ja andmekasutusest. Kolmandas osas on autor esitanud töö empiirilise osa graafilised ja arvulised tulemused ning nende tõlgenduse. Esitatud tulemuste alusel on koostatud analüüs ning selgitatud lahtisidumise ja reostuse ekspordi vahelist seost ja olemust. Töö lõpus on arutletud uurimusest saadud tulemuste ning nende olulisuse üle.Kirje Suurvõimude geopoliitika Arktikas: kasvavad pinged USA ja Venemaa vahel(Tartu Ülikool, 2024) Manitski, Artur; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni geopoliitilist rivaliteeti Arktikas. Sellest tulenevalt seletab autor riikide käitumist regioonis läbi neorealismi teooria. Töö läbiviimiseks esitati uurimisküsimused ja hüpoteesid, mille eesmärkideks oli analüüsida kahe riigi käitumist kindlaks määratud ajaperioodil (2007-tänapäev). Esiteks uuriti, millised on riikide peamised strateegilised eesmärgid Arktikas. Teiseks uuriti seda, kuidas Venemaa on suur aktiivsus Arktikas viinud USA-d oma rolli Arktika suurriigina ümber mõtestama. Töö koostamisel on kasutatud juhtumipõhist uurimismeetodit, mille raames viidi läbi kvalitatiivne sisuanalüüs, et tõlgendada uuritavate riikide käitumist lähtudes kindlast ajaraamistikust ning teoreetilisest raamistikust. Andmeanalüüsis on kasutatud uuritavate riikide Arktika strateegiaid, teadusartikleid ning muid teemakohaseid allikaid. Töö tulemusena selgub, et Arktikas on kujunenud välja geopoliitiline rivaliteet USA ja Venemaa vahel. Põhinedes töö teoreetilisele raamistikule, jõutakse järelduseni, et Arktikas on tekkinud on tekkinud julgeolekudilemma, millest tulenevalt on tõenäoline et jätkub pingete kasv ja suureneb konfliktioht piirkonnas.Kirje Eesti kohalike omavalitsuste võimekus lasteaiakohtade pakkumisel kolme omavalitsuse näitel(Tartu Ülikool, 2024) Maltsar, Mariliina; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutUurimistöö keskendub Eesti kohalike omavalitsuste võimekusele pakkuda lasteaiakohti ning eesmärgiks on tuvastada peamised takistused ja potentsiaalsed lahendused olukorra leevendamiseks. Lasteaiakohtade puudus on olnud Eesti ühiskonnas oluline probleem aastakümneid. Uuring käsitleb kohalike omavalitsuste olemust, organisatsioonilist võimekust ja metoodikat, viies läbi süvaintervjuud kolmes erinevas omavalitsuses: Rae vald, Tartu linn ja Rõuge vald. Uuringu tulemused näitasid, et vaatamata kohalike omavalitsuste seaduslikule kohustusele pakkuda lasteaiakohti, esineb siiski probleeme nende kättesaadavusega. Tulemused tõestasid, et kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda lasteaiakohti sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas rahvaarvust, geograafilisest asukohast, infrastruktuurist ja rahalistest ressurssidest. Lisaks mõjutavad protsessi oluliselt personal, seadusandlik raamistik ja koostöö erinevate sidusrühmade vahel. Peamiste võimalike lahendustena nähakse nelja aspekti: seaduse muutmine, strateegiline planeerimine, tehnoloogia kaasamine ja koostöö arendamine.Kirje Kollektiivse mälu roll Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute sõnavõttudes seoses Vene-Ukraina sõjaga(Tartu Ülikool, 2024) Malm, Hans Erik; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöös uuritakse kollektiivse mälu rolli Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute kõnedes seoses Vene-Ukraina sõjaga. Kollektiivse mäluna defineeritakse töö raames kui ülevalt-alla poliitiliselt ehitatud narratiivide ja arusaamade kogumit, mis on seotud ajaloolise kogemusega. Uuritakse Euroopa Parlamendi saadikute kõnesid parlamendi täiskogu debattidel ja võrreldakse kahte riiki erinevate ajalooliste kogemuste ning seega ka kollektiivse mälu tõttu. Uurimuse läbiviimiseks lähtuti kvalitatiivsest sisuanalüüsist kodeerides saadikute kõned induktiivselt, kolmel erineval ajavahemikul, aastate 2014–2023 lõikes. Analüüsides umbes 90 000 sõnalist andmestikku märgati erinevate riikide saadikute kõnedes eristatavaid trende. Kõnede suunitlused erinesid riikide võrdluses ning saadikud lähtusid tihti enda riigi kollektiivsest mälust. Kollektiivne mälu mängis debattides olulise rolli ning täheldati, et kollektiivse mälu tõlgendamine ja selle kasutamine sõltus suuresti indiviidist. Töö tulemusena selgus, et kollektiivne mälu toimib rahvusvahelises poliitikas kui tööriist, mille otsene kasutamine pole kunagi reegel, kuid selle olemasolu mõjutab arutelude suunda ning ka kõnelejate arusaama.Kirje Johan Galtungi vägivallateooria seletusjõud 2013-2014 Iisraeli-Palestiina konfliktis(Tartu Ülikool, 2024) Lehtsalu, Saskia Lilli; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev bakalaureusetöö soovib luua paremat arusaama Johan Galtungi vägivallateooria seletusvõimest päriselulise juhtumi analüüsimisel. Galtungi vägivallateooria väidab, et otsene vägivald, mida me näeme, on seotud struktuurilise vägivallaga, mis seda legitimeerib, ja kultuurilise vägivallaga, mis seda põhjendab. Teooria seletusvõime testimiseks esitatakse selles töös neli teooria alusel loodud hüpoteesi: (1) kultuuriline vägivald kui konstant muutub vaadeldud ajavahemikus vähe, kuna see on osa süvadiskursusest; (2) lähtudes esimesest hüpoteesist on oluline märkida, et kõik kultuurilise vägivalla osised ei käitu ühtemoodi; (3) struktuuriline vägivald kui protsess muutub vaadeldud ajavahemikus rohkem kui kultuuriline vägivald; (4) otsese vägivalla täiemahulise avaldumise ehk sõja olukorras sageneb nii kultuurilise kui struktuurilise vägivalla esinemine. Diskursusanalüüsi meetodil uuritakse kümmet Binyamin Netanyahu peetud kõne 2013–2014 aasta vahemikus, et tuvastada neis kultuurilise ja struktuurilise vägivalla ilminguid, mida antud töö kontekstis nimetatakse päästikväljenditeks. Neid päästikväljendeid võrreldakse samal ajaperioodil hukkunud palestiinlaste arvuga, et näha kuidas kolm vägivallaliiki omavahel suhestuvad. Otsese vägivalla avaldumise perioodil ehk 2014. aasta Gaza sõja ajal käituvad kolm vägivallaliiki vastavalt Galtungi vägivallateooriale. 2013. aasta perioodi, kus otsese vägivalla esinemine oli minimaalne, ei ole vägivallaliikide suhted selgelt mõistetavad. Sellest tulenevalt pakutakse välja, et edasistes Galtungi vägivallateooriaga seotud akadeemilistes töödes oleks kasulik siduda tugevamalt kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ning pikema ajavahemiku peale kogutud päästik-väljendeid analüüsida mittelineaarsete regressiooni meetoditega.