Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Permanent URI for this collection

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 376
  • Item
    Huvikaitse organisatsioonide sotsiaalkampaaniate tulemuslikkuse hindamine Sihtasutus Kiusamisvaba Kooli näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Hagel, Kaisa-Maris; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Item
    Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse edukus kõrghariduse rahastamise suurendamise kampaanias
    (Tartu Ülikool, 2024) Siim, Siret; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    2022/23 õppeaasta kujunes kõrghariduse rahastamise kampaaniaperioodiks, mille tähtsamateks osalisteks olid Rektorite Nõukogu ja ülikoolid, erinevad poliitikud ning üliõpilased. Bakalaureusetöö uurib huvigruppide edukust poliitikakujundamise mõjutamisel kampaanias osalenud Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) ja selle tegevuste näitel. Uurimuse eesmärk on analüüsida organisatsiooni osalemise edukust kampaanias meediakajastuste arvu kaudu, keskendudes erinevate aktsioonide ja sõnavõttude kajastustele meedias. Lisaks uurib töö kampaaniategevuste edu ja ebaedu põhjuseid. Dokumendi sisuanalüüsi ja ekspertintervjuude sisuanalüüsi põhjal selgus, et TÜÜE osalust kampaanias saab pidada edukaks, sest sellel oli kampaaniaperioodi õppeaastal eelmisest õppeaastast kuus korda rohkem meediakajastusi, millest üle poole (66) olid kõrghariduse rahastamise teemalised. Ekspertide üldine tunnetus oli, et üliõpilased olid liiga passiivsed ja konventsionaalsed, kuid TÜÜE paistis silma kõige aktiivsema esindusena. Samas nenditi, et ilma nende aktsioonide ja meediakajastusteta oleks tudengite toimetulekut puudutavate punktide saavutamine koalitsioonileppesse olnud palju keerulisem. Kõige paremini jäi meelde sentide kõlistamise aktsioon, mille õnnestumisele ja meediatähelepanu saavutamisele aitasid kaasa hea ajastus, konflikti olemasolu ning edukas inimeste mobiliseerimine.
  • Item
    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Sverigedemokraterna toetajate meelestatus demokraatia suhtes ajavahemikus 2014-2020
    (Tartu Ülikool, 2024) Raud, Jonathan; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Selle bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada Eesti ja Rootsi rahvuskonservatiivsete erakondade Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Sverigedemokraterna toetajate rahulolu demokraatiaga ajaperioodil 2014–2020. Töö toetub rahvuskonservatiivsuse teooria defineerimisel olemasolevale teaduskirjandusele. Empiirilise uurimuse raames viidi läbi andmeanalüüs toetudes Euroopa Sotsiaaluuringu 7.–10. vooru küsitlusandmetele eesmärgiga kaardistada rahvuskonservatiivsete erakondade toetajate demokraatia-alase hinnangulise rahulolu muutumist ajas. Seejärel võrreldakse saadud tulemusi Eesti ja Rootsi üldvalimitega, millest on rahvuskonservatiivsete toetajate hinnangud välja jäetud andmaks ülevaadet toetajaskondade hinnangute omavahelisest eemaldumisest. Analüüsi tulemustest selgus, et Eesti ja Rootsi rahvuskonservatiivselt meelestatud toetajad on keskmiselt uurimisperioodi lõikes demokraatiaga vähem rahul kui muid erakondi toetavad isikud. Ühtlasi on rahvuskonservatiivsed toetajad ülejäänud erakondade toetajatega võrreldes demokraatia-alaselt suhtumiselt altimad arvamust muutma.
  • Item
    Venemaa Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi hegemooniks pürgimine: julgeolekudünaamika Shanghai Koostööorganisatsioonis
    (Tartu Ülikool, 2024) Hodorkina, Maria-Elisabeth; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Item
    Noorte eestivenelaste rahvusliku identiteedi analüüs läbi akulturatsiooniteooria
    (Tartu Ülikool, 2024) Jürman, Mai-Brit; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Eestivenelaste identiteete ja nende kujunemist on uuritud palju ning erinevate näitajate alusel, kuid vähem on rõhku pandud noorte eestivenelaste identiteetidele. Oluline on aga mõista, et kuidas noored identifitseerivad, selleks, et neid enam kaasata kodanikuühiskonda ja valitsemisse, mis omakorda tugevdaks demokraatiat. Vähemusgrupid on ühtlasi pahatihti vähem kaasatud ja vähem aktiivsed kui eestlased, kuid sidusa ja ühtse ühiskonna jaoks on kõigi kaasatus ja kõigiga arvestamine oluline. Töö teoreetiline osa keskendub etnilise identiteedi mõistele ja erinevatele definitsioonidele, John Berry (1980) akulturatsiooniteooriale ning selle mõtestamisele. Seejärel avatakse Eesti olukord ja kogemus seoses akulturatsiooniga ning erinevate strateegiatega. Integratsioon ja teised akulturatsioonistrateegiad on tugevalt politiseeritud ning avalik huvi nende (ja nende rakendamise edukuse) vastu on avalikkusel alati suur. Empiirilises osas viidi läbi üheksa noorega (vanuses 18-25) poolstruktureeritud intervjuud, kus läbi kvalitatiivse meetodi analüüsiti nende etnilisi identiteete ja nende kujunemist. Empiirilise osa peamine küsimus oli, et kuidas identifitseerivad end taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud noored. Analüüsi käigus selgus, et kõik uuritud noored on hästi integreerunud. Samas tuntakse riigipoolsetes tegudes vahest sundassimilatsiooni või tuntakse, et vene kultuuri proovitakse eemaldada või alla suruda. Noored tundsid ka generatsioonilist vahet enda vanemate või vanavanematega võrreldes, kus noored on enam integreerunud, kuid vanemad põlvkonnad on enam eraldumise strateegiat kasutanud. Kuigi eestivenelaste identiteete on palju uuritud, on vähem uuritud noorte (ehk teise või kolmanda generatsiooni immigrantide) identiteete. Kuna analüüsiosast selgus, et noorte ja nende vanemate kogemus ja akulturatsioonistrateegiad on erinevad, siis see on üks ala, millele võiks edaspidi teaduskirjanduses enam tähelepanu pöörata.
  • Item
    The impact of the full-scale invasion of Ukraine on attitudes towards the United Nations Security Council reform: the case of the permanent five (P5)
    (Tartu Ülikool, 2024) Luts, Linda; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    This bachelor thesis aimed to investigate the impact of the full-scale invasion of Ukraine on the perspectives and discourses of the permanent five members (P5) of the United Nations Security Council (UNSC) towards the UNSC reform. To conduct the study, research questions were posed to investigate changes that occurred after the invasion began. Firstly, changes in the levels of assigned urgency to the topic were explored. Secondly, changes in the perspectives and discourse of the P5 were examined. To reach the conclusions two qualitative content analyses have been conducted with various speeches made by the P5 countries at the United Nations General Assembly. The analyses revealed an increase in the level of urgency shown by France and the U.S. towards the topic, but since this is not the majority of the P5, the change is insufficient to conclude that there was a change in the view of the P5 as a whole, showing a limited impact by the outbreak of the war. The analyses also found out that significant change was observed in discourses and perspectives of the P5, but since the changes did not help reach a consensus across the P5, once again the limited impact of the war was observed. Based on the theoretical framework of the work, it was also concluded that the impact of the war did not help in overcoming the inertia and that the war did not serve as a possible critical juncture.
  • Item
    Populism 2023. aasta Riigikogu valimiskampaanias valituks osutunud erakondade näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Org, Karl-Erik; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Populismi esiletõus maailmas ei ole ka Eestist mööda läinud ja viimaste aastate kriisid on selle levikule tugevalt kaasa aidanud. Populismi puhul on tegemist õhukese ideoloogiaga, mis haakub alati mõne teise laiapõhjalise ideoloogiaga. See sõltub alati kontekstist ja sellest, kes populistlikke tunnuseid väljendab. Samuti tuleb arvesse võtta, et populism ei ole tingimata negatiivne ega positiivne nähtus. Populismi peamiste tunnuste hulka kuuluvad nn ehtsa rahva ülistamine, eliidivastasus ja pidev kriisitunnetus. Esineb mitut liiki populismi, antud töös on vaatluse all demokraatlik-, rahvuslik-, vasak- ja üldine populism. Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse nende teadmiste valguses 2023. aasta Riigikogu valimiskampaaniat ja analüüsitakse, millist liiki populismi esineb valituks osutunud erakondade valimisprogrammides, erakonnajuhtide kõnedes erakonnale ja erakonna juhtide vahelises valimiste-eelses debatis. Kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et populismi tunnused avalduvad kõigi valituks osutunud erakondade seas. Kõige rohkem tuvastati erakondade seas üldise populismi tunnuseid, suurel määral leiti ka rahvusliku- ja vasakpopulismi tunnuseid. Vähesel määral avaldus erakondade valimiskampaania jooksul demokraatlik populism. Samuti leiti, et sõltuvalt sellest, kas tegemist on erakonna või juhiga, varieerub avaldunud populismi liik.
  • Item
    Islamistlike äärmusrühmituste ajendite ning eesmärkide uurimine esindajate sõnumite põhjal: Al-Shabaab Somaalias ja Boko Haram Nigeerias
    (Tartu Ülikool, 2024) Kuusemets, Jüri-Saimon; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida kahe Aafrikas tegutseva islamistliku terrorirühmituse tegevuse ajendeid ning eesmärke. Täpsemalt uurin töös peamiselt Somaalias tegutseva Al Shabaabi ning peamiselt Nigeerias tegutseva Boko Harami esindajate sõnumeid ja sõnavõtte. Nende sõnumite analüüsil tuginen peamiselt Jessica Sterni (2003) töödel põhinevale raamistikule, mille kohaselt on terrorismi põhjused taandatavad viiele ajendile: võõrandumine, alandus, demograafia, ajalugu, territoorium. Töö eesmärgiks ongi välja selgitada, milliseid nendest motiividest ning kui suures ulatuses rõhutavad oma sõnumites eelmainitud terroristlikud rühmitused. Kuid lisaks eelmainitud viiele ajendile, on eraldi tegevuse ajendina töös vaatluse all ka usuline faktor, sest mõlema rühmituse puhul on tegu rõhutatult islamistliku rühmitusega. Bakalaureusetöö kirjutamiseks kasutatavad andmed on kvalitatiivsed, kus esindajate sõnavõtte ning seisukohti otsitakse ametlikest avaldustest, pressiteadetest, uudisartiklitest ning sotsiaalmeedias levivates säutsudest. Töö tugineb samuti refereeritud allikatele nagu akadeemilised artiklid ning raamatud. Töö kirjutamiseks kasutatakse kontentanalüüsi meetodit säutsude, uudiste, aruannete ja akadeemiliste artiklite kaudu kogutud kvalitatiivsete andmete uurimisel.
  • Item
    Beyond similarities: a comparative study of the European Union’s merit-based assessment on Georgia and Moldova
    (Tartu Ülikool, 2024) Potapenkova, Jelizaveta; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    This research critically examines the claimed normativity in the European Union's decision-making process by scrutinizing the cases of Georgia and Moldova through the methodology of Most Similar Systems Design and the Logic of Process Tracing. The work seeks to discern the unexpected disparate outcomes during the membership application in June of 2022, focusing on tracing the consistency of the European Union’s assessment of Georgia and Moldova through the lens of Normative Power Europe theory. The central hypothesis proposes that despite the similarities of the candidates, Georgia has been normatively assessed as underperforming compared to Moldova over the span of the past five years, which could offer an explanation for the contrasting decisions in June of 2022. The results of the analysis unraveled that Georgia had not been assessed as underperforming in comparison to Moldova and, therefore, the hypothesis and the claims of the European Union do not hold.
  • Item
    Demokraatia edendamine Ukrainas ja Gruusias: Euroopa Liidu välispoliitilise mõjutamise viisid ja piirid
    (Tartu Ülikool, 2024) Kuusik, Alo Ingmar; Talving, Liisa, juhendaja; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Euroopa Liit (EL) on tänaseks sihipärase demokraatiaedendamisega (democracy promotion) tegelenud ligikaudu 30 aastat. 2004. aasta laienemine, mil Euroopa Liiduga liitus kümme riiki, sealhulgas ka Eesti, on selle edukuse üheks ilmekamaks näiteks. See valdkond on tekitanud ühelt poolt palju vaimustust Euroopa ringides, kirjeldamaks aina nüansirikkamat protsessi, mille alusel laiendada demokraatlike riikide pere. Teisalt on see kiiresti muutumas Euroopa ja tema naabrite peamiseks konfliktiallikaks, kuna demokratiseerumine ja sellega kaasnev lõimumine ühes suunas on praktikas kujunenud poliitiliselt välistavaks teises suunas. Liitudes Euroopa Liidu ja tema majandusliku süsteemiga, kaasneb suuresti Venemaa suunaliste sidemete, sealhulgas majandussidemete vähenemine. 2014. aasta Ukraina kriis oli murdeline hetk, kus need kaks vaadet põrkusid kõige silmnähtavamalt ning mille tagajärg on tänapäevase Euroopa kõige suurem relvastatud konflikt. Kuid kas Euroopa demokraatiat edendav tegevus on tõepoolest niivõrd deterministllik, et ainus viis selle peatamiseks on ennetavalt Euroopa Liidu võimalikku mõju piirata ning vajadusel suisa sõjaliselt sekkuda? Venemaa paistab sellest hirmust lähtuvalt käituvat, piirates ühelt poolt sisepoliitiliselt värvirevolutsioonidest alates eskaleeruvalt välise rahastuse võimaldamist ning kodanike ja vabaühenduste sõna- ning tegevusvabadusi (Heritage 2014) ning teisalt, näidates valmisolekut oma lähivälismaal jõumeetmeid kasutada, kui naaberriigid hakkavad nende hinnangul liigselt ELile lähenema. Samas on Euroopa akadeemilised ringkonnad üha skeptilisemaks muutumas reaalse mõju osas, mida Euroopa riigid ja iseäranis Euroopa Liit saab oma naabruskonnas avaldada. Seetõttu on selle uurimistöö eesmärgiks selgitada, milline on ELi demokraatiaedendamise praktika EL naabruskonnas ning selle mõju. Kas erinevused demokraatia arengus sihtriikides tulenevad Euroopa Liidu demokraatiaedendamise praktikatest? Uurimistöös on kasutatud kvalitatiivsel analüüsil ning MSSD meetodil põhinevat uurimisstrateegiat, mille raames analüüsitakse Ukraina ja Gruusia demokraatlikku arengut, võttes aluseks Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuse. Demokraatiaedendamise analüüsiks toetun Levitsky ja Way (2006) teoreetilisele raamistikule, millest tuleneb kaks mudelit: mõjujõud (leverage) ja sidemed (linkage). Nende mudelite alusel raamistan EL tegevust ning analüüsin demokraatia edendamise praktikat. Uurimistöö empiirilisest analüüsist ilmneb, et ELi-poolne demokraatiaedendamine ei ole nii deterministlik protsess, kui võiks esialgu oodata. Levitsky ja Way raamistikust tulenev tingimuslikkusel põhinev mõjujõu mudel on juhtumriikide näitel olnud osaliselt edukas. Sidemete mudeli mõju on nõrgem ning töötab pigem kui kirjeldav või seletav mudel. Üldiselt tuleb tunnistada ELi piiratud mõju demokraatia edendamisele. Uurimistöö peamine leid on, et Euroopa Liit saab soodsate eeltingimuste raames demokratiseerumist edendada, kuid ei suuda seda esile kutsuda.
  • Item
    Serbia Euroopa Liidu liitumisprotsessi raamistamine Euroopa komisjoni kommunikatsioonis Ukraina sõja järgsel ajal
    (Tartu Ülikool, 2023) Tärgla, Sheryl; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Selle bakalaureusetöö eesmärk on luua ülevaade sellest, kuidas Euroopa Komisjon raamistab Serbia liitumist Euroopa Liiduga peale Ukraina sõja algust 24. veebruari 2022. aastal. Töö uurimisprobleemi püstitamisel lähtuti Venemaa ja Ukraina vahelise sõja mõjudest Serbia poliitiliste otsuste langetamisel, kus riigil oli vajadus valida pooli ja kohandada oma välispoliitikat vastavalt nendele otsustele. Raamistamise tulemusi leiti Twitterist ja Euroopa Komisjoni ametlikest dokumentidest. Tulemuste saamiseks teostati raamistamisanalüüsi 163 Twitteri postituse ja 17 Euroopa Komisjoni dokumendi peal. Nendest avaldusid relevantsed raamid 38-s Twitteri postituses ja 11-s Euroopa Komisjoni dokumendis. Kokku tuvastati 6 raami: 1) Euroopa Komisjon ootab järgmisi samme ja edasiminekuid Serbia poolt; 2) Euroopa Liidu toetus Serbiale; 3) Koostöö ühise eesmärgi nimel; 4) Serbia edusammud liitumisprotsessis; 5) Rahulolematus välispoliitiliste otsustega ja 6) Euroopa Liit on Serbiale peamine poliitiline ja majanduslik partner. Valdavalt levisid Euroopa Komisjoni raamistustes positiivsed hoiakud Serbia liitumisprotsessi suhtes, kuid negatiivsetel raamidel oli seos Ukraina sõjast tingitud olukorraga. Samuti mängis märimisväärset rolli negatiivsetel raamistustel Serbia dialoog Kosovoga. Tulemuste põhjal järeldati ka Euroopa Komisjoni tasakaalukat, kuid mõjutavat kommunikatsioonistrateegiat.
  • Item
    FIRE-liikumine Eestis
    (Tartu Ülikool, 2023) Erkmaa, Roberta; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Antud bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milline on FIRE-liikumine Eestis ning milline on FIRE-liikumise järgija olemus – isiksus, väärtused, eesmärgid, kokkupuude finantsharidusega. Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi küsitlusuuring Eesti investeerimiskogukondade seas. Põhiliste tulemustena saab välja tuua, et Eesti investeerimiskogukondade liikmed ei ole FIRE-järgijad. Seetõttu keskendus tulemuste kirjeldamine Eesti investeerimiskogukonna liikme profiili kirjeldamisele ehk kogu valimi analüüsimisele. Samuti saab öelda, et erinevalt FIRE-järgijatest ei minimeeri Eesti investeerimishuvilised oma kulusid ning võlgu, vaid tekitavad lisasissetulekuid, et varasid kasvatada – nad ei loobu tänasest tarbimisest, et tulevikus oleks parem. Eesti investeerimiskogukonna liige on kõrge ekstravertsusega, kõrge nõustumisvalmidusega, kõrge meelekindlusega, kõrge neurootilisusega ning kõrge avatusega. Nad väärtustavad säästlikku ning jätkusuutlikku elustiili, säästlikku tarbimist ning teadlikku tarbijakäitumist, tarbimise vähendamist, süsinikujalajälje vähendamist, keskkonnasäästlikkust ning minimalismi. Nende investeerimiseesmärgid on mitmekesised – mitte raha teenimise pärast tööd teha, varakult töötamise lõpetamine, rahalise tuleviku kindlustamine, pere/sõpradega rohkema aja veetmine, otsustusvabadus, reisimine ning põnevus. Väike osa Eesti investeerimiskogukondade liikmetest on finantsharidusega kokku puutunud haridussüsteemis. Suur osa vastajaid on rahatarkuse kohta iseseisvalt infot otsinud. Tulemused näitasid, et finantsvabaduse saavutamine on Eesti investeerimishuvilistele oluline.
  • Item
    Eesti Vabariigi presidendi ja Eesti riigi välispoliitiliste hoiakute analüüs Toomas Hendrik Ilvese ametiaja näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Kägu, Paula; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Bakalaureusetöös analüüsitakse Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Eesti riigi ametlikke välispoliitilisi hoiakuid. Vaatluse all on parlamentaarse süsteemi osana presidendi esindusfunktsioon. Sellest tulenevalt uuritakse presidenti rolli esindada Eesti riiki riigivisiitidel. Uurimise läbiviimiseks analüüsitakse Toomas Hendrik Ilvese riigivisiitide kõnesid ja Eesti välisministri kõnesid riigi välispoliitilistest hoiakutest Riigikogule ajavahemikus 2007-2015. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi ja induktiivset lähenemist. Kõnede analüüsi tulemusena selgub asjaolu, et president esitab riigivisiitidel riigi ametlike välispoliitiliste hoiakutega ühtivaid sõnumeid. Esile tõusevad kindlad prioriteetsed mõtted ja esinevad mustrid. Töö tulemusena selgub, et kuigi presidendil on esindusfunktsiooni täites võimalik esitada riigi seatud hoiakutest eristuvaid sõnumeid, siis peamiselt väljendab riigipea oma kõnedes paika pandud hoiakuid, mis esinevad ka olenemata erinevate riikide omapärast.
  • Item
    Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Käesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.
  • Item
    Eesti kriminaalpoliitika juhendmaterjalide rakendamine vägivallaennetuses. Teadlikkus ohvrisõbralikus menetlusest prokuröride näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Tammik, Mona Maria; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuivõrd teadlikud on Põhja, Lääne, Lõuna ja Viru Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhte vägivalla kuritegude osakondade ning raskete ja peitekuritegude osakondade prokurörid ohvrisõbraliku menetluse praktikas üleüldiselt ning milline on teadlikkus vägivalla ohvrite kohtlemise juhendmaterjalide osas. Ohvrisõbralik menetluse edendamine on üks peamistest tegevussuundadest praeguses Eesti kriminaalpoliitika vägivallaennetuse kokkulepes ning oli samuti ka eelmises. Uurimuse läbiviimiseks paluti valimisse kuulunud prokuröridel vastata anonüümsele küsimustikule. Juhendmaterjalid, mis olid spetsiifilisemalt fookuses on “Kannatanu kohtlemise parim praktika” (Riigiprokuratuur 2019), “Kannatanute sensitiivne kohtlemine” (Justiitsministeerium 2022), “Kannatanu kohtlemine kriminaalmenetluses” (Prokuratuuri aastaraamat 2018). Bakalaureusetöö tulemustena leiti, et enda teadmisi ning informeeritust ohvrisõbraliku menetluse osas hindavad prokurörid küllaltki kõrgeks, kuid samas leiti, et juhendmaterjalide tutvustamine ei ole olnud eriti põhjalik; samuti, et vastajate hinnanguil ei ole senine ohvrisõbralikku menetlust käsitlevate juhendmaterjalide tutvustamine vägivallaohvritega kokkupuutuvatele praktikutele olnud piisav. Suurima eelisena õiguskaitsesüsteemi töötajatele suunatud juhendmaterjalide osas saab välja tuua, et praktikute hinnangul on need suureks abiks; suurima puudusena saab välja tuua ebaühtlase informeerituse taseme.
  • Item
    Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses
    (Tartu Ülikool, 2023) Herman, Minna-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Sõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel.
  • Item
    Russian opposition's discourse during the war in Ukraine
    (Tartu Ülikool, 2023) Boitsov, Mihhail; Pavlova, Elena, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Item
    A legitimate practice? How the United Nations justifies the use of private military and security companies
    (Tartu Ülikool, 2023) Talve, Marleen; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Private Military and Security companies (PMSCs) are important non-state actors with growing influence in international relations. In this paper, the legitimacy of the use of PMSCs is explored in the case of the United Nations (UN). Constructivist framework is employed to understand the legitimation of the use of PMSCs in contacts of international norms such as the antimercenary norm, states’ monopoly on violence and prohibition of use of force in international relations. Based on a search in the UN's official Document System and reports by the Working Group on the use of mercenaries, the UN officials have not given many norm-based explanations to their use of PMSCs and instead employ functional explanations while also framing the use as inevitable. Through the latter, the UN has managed to avoid the responsibility for making the decision of employing PMSCs and largely also the legitimacy of this use.
  • Item
    Rände raamistamine Eesti meedias - Euroopa rändekriisi ja Ukraina rändekriisi näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Kivistik, Kristina; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Käesolev bakalaureusetöö uurib, miks oli Eesti poliitilis-ühiskondlik reaktsioon Euroopa rändekriisile ning Ukraina rändekriisile erinev. Sellele küsimusele vastamiseks on töös kasutatud (massi)meediat, millel on võim nii kajastada kui ka (taas)luua üldsuse seas levinud teemasid ja hoiakuid. Sestap saab meedias loodavat meediakuvandit kasutada ka vahendina, mille kaudu selgitada, miks Eesti rändekriisidele erinevalt reageeris. Täpsemalt keskenduti lõputöös Eesti online-meediale ning selles esinevate raamistuste ja meelestatuse kategooriate uurimisele. Raamistuste ja meelestatuse uurimiseks Eesti meediaruumis kasutas autor standardiseeritud kontentalüüsi meetodit, mille abil uuriti süstemaatiliselt kahe kohaliku uudistekanali (Delfi ning Eesti Rahvusringhääling) uudislugude sisu. Rändekriiside kuvandite uurimiseks kodeeriti kokku 120 uudist, millest 64 käsitlesid Euroopa rändekriisi ning 56 Ukraina rändekriisi. Kontentanalüüsi tulemustest selgus, et kumbagi rändekriisi kajastati meedias peamiselt läbi vastutuse raamistuse ning valdavalt neutraalsest vaatenurgast. Küll aga ilmnes tööst asjaolu, et kõrvalraamistused ja meelestatuse kategooriad mängivad rändekriisidest loodavas kuvandis olulist rolli.
  • Item
    Digiriigi staatus kui vahend Eesti rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks: Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Krause, Kristiina; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Bakalaureusetöö uurib Eesti digiriigi staatuse rakendamist rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Töö eesmärk on luua arusaam, kuidas on Eesti oma digiriigi olemust ning seeläbi rahvusvahelist staatust kujundanud ja siduda see teadmisega, kuidas on see tegevus toetanud riigi rahvusvaheliste huvide tagamist. Täpsemalt võtab töö vaatluse alla Eesti tegevuse Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistujariigina 2017. aastal. Uurimuse keskseks hüpoteesiks on, et Eesti on olnud edukas digiriigi staatuse loomisel, mis on tõstnud riigi rahvusvahelist mainet ning seeläbi aidanud kaasa Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Ekspertintervjuudel ja avalikel dokumentidel põhineva kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et digiriigi staatuse ehitamine on olnud Eesti jaoks edukas riiklike huvide tagamise vahend. Efektiivse digitaliseeritud riigi loomine on kujundanud Eestile rahvusvaheliselt positiivse maine, mis võimaldas Eestil tuua digiteemad EL-i Nõukogu eesistumise jooksul liidu keskseks fookuseks ning nendega seotud seadusandlikku protsessi kiirendada. Digiriigi staatus on toetanud EL-i digipöörde toimumist, juhtides tähelepanu olulistele teemadele nagu andmete vaba liikumine ja küberturve ning tugevdanud Eesti kui tunnustatud ja mõjuka digivaldkonna eksperdi staatust.