Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Permanent URI for this collection
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Browse
Recent Submissions
Item Serbia Euroopa Liidu liitumisprotsessi raamistamine Euroopa komisjoni kommunikatsioonis Ukraina sõja järgsel ajal(Tartu Ülikool, 2023) Tärgla, Sheryl; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSelle bakalaureusetöö eesmärk on luua ülevaade sellest, kuidas Euroopa Komisjon raamistab Serbia liitumist Euroopa Liiduga peale Ukraina sõja algust 24. veebruari 2022. aastal. Töö uurimisprobleemi püstitamisel lähtuti Venemaa ja Ukraina vahelise sõja mõjudest Serbia poliitiliste otsuste langetamisel, kus riigil oli vajadus valida pooli ja kohandada oma välispoliitikat vastavalt nendele otsustele. Raamistamise tulemusi leiti Twitterist ja Euroopa Komisjoni ametlikest dokumentidest. Tulemuste saamiseks teostati raamistamisanalüüsi 163 Twitteri postituse ja 17 Euroopa Komisjoni dokumendi peal. Nendest avaldusid relevantsed raamid 38-s Twitteri postituses ja 11-s Euroopa Komisjoni dokumendis. Kokku tuvastati 6 raami: 1) Euroopa Komisjon ootab järgmisi samme ja edasiminekuid Serbia poolt; 2) Euroopa Liidu toetus Serbiale; 3) Koostöö ühise eesmärgi nimel; 4) Serbia edusammud liitumisprotsessis; 5) Rahulolematus välispoliitiliste otsustega ja 6) Euroopa Liit on Serbiale peamine poliitiline ja majanduslik partner. Valdavalt levisid Euroopa Komisjoni raamistustes positiivsed hoiakud Serbia liitumisprotsessi suhtes, kuid negatiivsetel raamidel oli seos Ukraina sõjast tingitud olukorraga. Samuti mängis märimisväärset rolli negatiivsetel raamistustel Serbia dialoog Kosovoga. Tulemuste põhjal järeldati ka Euroopa Komisjoni tasakaalukat, kuid mõjutavat kommunikatsioonistrateegiat.Item FIRE-liikumine Eestis(Tartu Ülikool, 2023) Erkmaa, Roberta; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAntud bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milline on FIRE-liikumine Eestis ning milline on FIRE-liikumise järgija olemus – isiksus, väärtused, eesmärgid, kokkupuude finantsharidusega. Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi küsitlusuuring Eesti investeerimiskogukondade seas. Põhiliste tulemustena saab välja tuua, et Eesti investeerimiskogukondade liikmed ei ole FIRE-järgijad. Seetõttu keskendus tulemuste kirjeldamine Eesti investeerimiskogukonna liikme profiili kirjeldamisele ehk kogu valimi analüüsimisele. Samuti saab öelda, et erinevalt FIRE-järgijatest ei minimeeri Eesti investeerimishuvilised oma kulusid ning võlgu, vaid tekitavad lisasissetulekuid, et varasid kasvatada – nad ei loobu tänasest tarbimisest, et tulevikus oleks parem. Eesti investeerimiskogukonna liige on kõrge ekstravertsusega, kõrge nõustumisvalmidusega, kõrge meelekindlusega, kõrge neurootilisusega ning kõrge avatusega. Nad väärtustavad säästlikku ning jätkusuutlikku elustiili, säästlikku tarbimist ning teadlikku tarbijakäitumist, tarbimise vähendamist, süsinikujalajälje vähendamist, keskkonnasäästlikkust ning minimalismi. Nende investeerimiseesmärgid on mitmekesised – mitte raha teenimise pärast tööd teha, varakult töötamise lõpetamine, rahalise tuleviku kindlustamine, pere/sõpradega rohkema aja veetmine, otsustusvabadus, reisimine ning põnevus. Väike osa Eesti investeerimiskogukondade liikmetest on finantsharidusega kokku puutunud haridussüsteemis. Suur osa vastajaid on rahatarkuse kohta iseseisvalt infot otsinud. Tulemused näitasid, et finantsvabaduse saavutamine on Eesti investeerimishuvilistele oluline.Item Eesti Vabariigi presidendi ja Eesti riigi välispoliitiliste hoiakute analüüs Toomas Hendrik Ilvese ametiaja näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kägu, Paula; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöös analüüsitakse Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Eesti riigi ametlikke välispoliitilisi hoiakuid. Vaatluse all on parlamentaarse süsteemi osana presidendi esindusfunktsioon. Sellest tulenevalt uuritakse presidenti rolli esindada Eesti riiki riigivisiitidel. Uurimise läbiviimiseks analüüsitakse Toomas Hendrik Ilvese riigivisiitide kõnesid ja Eesti välisministri kõnesid riigi välispoliitilistest hoiakutest Riigikogule ajavahemikus 2007-2015. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi ja induktiivset lähenemist. Kõnede analüüsi tulemusena selgub asjaolu, et president esitab riigivisiitidel riigi ametlike välispoliitiliste hoiakutega ühtivaid sõnumeid. Esile tõusevad kindlad prioriteetsed mõtted ja esinevad mustrid. Töö tulemusena selgub, et kuigi presidendil on esindusfunktsiooni täites võimalik esitada riigi seatud hoiakutest eristuvaid sõnumeid, siis peamiselt väljendab riigipea oma kõnedes paika pandud hoiakuid, mis esinevad ka olenemata erinevate riikide omapärast.Item Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.Item Eesti kriminaalpoliitika juhendmaterjalide rakendamine vägivallaennetuses. Teadlikkus ohvrisõbralikus menetlusest prokuröride näitel(Tartu Ülikool, 2023) Tammik, Mona Maria; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuivõrd teadlikud on Põhja, Lääne, Lõuna ja Viru Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhte vägivalla kuritegude osakondade ning raskete ja peitekuritegude osakondade prokurörid ohvrisõbraliku menetluse praktikas üleüldiselt ning milline on teadlikkus vägivalla ohvrite kohtlemise juhendmaterjalide osas. Ohvrisõbralik menetluse edendamine on üks peamistest tegevussuundadest praeguses Eesti kriminaalpoliitika vägivallaennetuse kokkulepes ning oli samuti ka eelmises. Uurimuse läbiviimiseks paluti valimisse kuulunud prokuröridel vastata anonüümsele küsimustikule. Juhendmaterjalid, mis olid spetsiifilisemalt fookuses on “Kannatanu kohtlemise parim praktika” (Riigiprokuratuur 2019), “Kannatanute sensitiivne kohtlemine” (Justiitsministeerium 2022), “Kannatanu kohtlemine kriminaalmenetluses” (Prokuratuuri aastaraamat 2018). Bakalaureusetöö tulemustena leiti, et enda teadmisi ning informeeritust ohvrisõbraliku menetluse osas hindavad prokurörid küllaltki kõrgeks, kuid samas leiti, et juhendmaterjalide tutvustamine ei ole olnud eriti põhjalik; samuti, et vastajate hinnanguil ei ole senine ohvrisõbralikku menetlust käsitlevate juhendmaterjalide tutvustamine vägivallaohvritega kokkupuutuvatele praktikutele olnud piisav. Suurima eelisena õiguskaitsesüsteemi töötajatele suunatud juhendmaterjalide osas saab välja tuua, et praktikute hinnangul on need suureks abiks; suurima puudusena saab välja tuua ebaühtlase informeerituse taseme.Item Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses(Tartu Ülikool, 2023) Herman, Minna-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel.Item Russian opposition's discourse during the war in Ukraine(Tartu Ülikool, 2023) Boitsov, Mihhail; Pavlova, Elena, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem A legitimate practice? How the United Nations justifies the use of private military and security companies(Tartu Ülikool, 2023) Talve, Marleen; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutPrivate Military and Security companies (PMSCs) are important non-state actors with growing influence in international relations. In this paper, the legitimacy of the use of PMSCs is explored in the case of the United Nations (UN). Constructivist framework is employed to understand the legitimation of the use of PMSCs in contacts of international norms such as the antimercenary norm, states’ monopoly on violence and prohibition of use of force in international relations. Based on a search in the UN's official Document System and reports by the Working Group on the use of mercenaries, the UN officials have not given many norm-based explanations to their use of PMSCs and instead employ functional explanations while also framing the use as inevitable. Through the latter, the UN has managed to avoid the responsibility for making the decision of employing PMSCs and largely also the legitimacy of this use.Item Rände raamistamine Eesti meedias - Euroopa rändekriisi ja Ukraina rändekriisi näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kivistik, Kristina; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev bakalaureusetöö uurib, miks oli Eesti poliitilis-ühiskondlik reaktsioon Euroopa rändekriisile ning Ukraina rändekriisile erinev. Sellele küsimusele vastamiseks on töös kasutatud (massi)meediat, millel on võim nii kajastada kui ka (taas)luua üldsuse seas levinud teemasid ja hoiakuid. Sestap saab meedias loodavat meediakuvandit kasutada ka vahendina, mille kaudu selgitada, miks Eesti rändekriisidele erinevalt reageeris. Täpsemalt keskenduti lõputöös Eesti online-meediale ning selles esinevate raamistuste ja meelestatuse kategooriate uurimisele. Raamistuste ja meelestatuse uurimiseks Eesti meediaruumis kasutas autor standardiseeritud kontentalüüsi meetodit, mille abil uuriti süstemaatiliselt kahe kohaliku uudistekanali (Delfi ning Eesti Rahvusringhääling) uudislugude sisu. Rändekriiside kuvandite uurimiseks kodeeriti kokku 120 uudist, millest 64 käsitlesid Euroopa rändekriisi ning 56 Ukraina rändekriisi. Kontentanalüüsi tulemustest selgus, et kumbagi rändekriisi kajastati meedias peamiselt läbi vastutuse raamistuse ning valdavalt neutraalsest vaatenurgast. Küll aga ilmnes tööst asjaolu, et kõrvalraamistused ja meelestatuse kategooriad mängivad rändekriisidest loodavas kuvandis olulist rolli.Item Digiriigi staatus kui vahend Eesti rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks: Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise näitel(Tartu Ülikool, 2023) Krause, Kristiina; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö uurib Eesti digiriigi staatuse rakendamist rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Töö eesmärk on luua arusaam, kuidas on Eesti oma digiriigi olemust ning seeläbi rahvusvahelist staatust kujundanud ja siduda see teadmisega, kuidas on see tegevus toetanud riigi rahvusvaheliste huvide tagamist. Täpsemalt võtab töö vaatluse alla Eesti tegevuse Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistujariigina 2017. aastal. Uurimuse keskseks hüpoteesiks on, et Eesti on olnud edukas digiriigi staatuse loomisel, mis on tõstnud riigi rahvusvahelist mainet ning seeläbi aidanud kaasa Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Ekspertintervjuudel ja avalikel dokumentidel põhineva kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et digiriigi staatuse ehitamine on olnud Eesti jaoks edukas riiklike huvide tagamise vahend. Efektiivse digitaliseeritud riigi loomine on kujundanud Eestile rahvusvaheliselt positiivse maine, mis võimaldas Eestil tuua digiteemad EL-i Nõukogu eesistumise jooksul liidu keskseks fookuseks ning nendega seotud seadusandlikku protsessi kiirendada. Digiriigi staatus on toetanud EL-i digipöörde toimumist, juhtides tähelepanu olulistele teemadele nagu andmete vaba liikumine ja küberturve ning tugevdanud Eesti kui tunnustatud ja mõjuka digivaldkonna eksperdi staatust.Item Populism poliitilises kommunikatsioonis 2023. aasta riigikogu valimisdebattide näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kollo, Kertu; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutPopulismi ja demagoogiat on uuritud küll juba mõnda aega, kuid tänini puudub teadlaste seas sellele ühtne definitsioon ning arusaam. Ka poliitmaastikul on mõlemad nähtused üsna pikka aega figureerinud, ent suurt tähelepanu neile sageli ei pöörata, mistõttu võibki jääda mulje, et need on nii-öelda poliitilise kommunikatsiooni loomulik osa. Tegelikkuses see nii aga ei ole ega tohikski olla. Populism ja ka selle tööriist demagoogia võivad reaalsuses olla suureks ohuks demokraatia põhiväärtustele ning seetõttu ei tohiks seda võtta kui loomulikku nähtust. Vähesel määral on demagoogia kasutamine loogiline, sest poliitilises debatis ei soovi keegi end kaotajana näidata, kuid populism ja demagoogia ei tohiks saada siiski läbivaks retoorikaks. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida populismi- ja demagoogiakasutust seitsme Eesti erakonna seas, kes osalesid 2023. aasta valimisdebattides, mis viidi läbi Eesti Rahvusringhäälingu poolt viiel korral enne Riigikogu valimisi. Empiiriline osa tööst analüüsib viite valimisdebatti, kus osalesid seitse Eesti erakonda. Analüüsitavaks meetodiks on kvalitatiivne sisuanalüüs. Analüüsi käigus sooviti leida vastused järgnevatele küsimustele: Milline on enim kasutatud populismi- ja demagoogiavõte iga erakonna lõikes? Milline on üleüldiselt enim kasutatud populismi- ja demagoogiavõte? Milline erakond kasutab populismi ning demagoogiat oma kommunikatsioonis enim ning milline kõige vähem? Lisaks sellele prooviti hinnata ka seda, kui hästi tulevad erakondade esindajad toime oponentide poolt kasutatud võtetega.Item Rahvuslik identiteet ja julgeolek kuue EL-i ja NATO riigijuhi kõnedes esimese kuu jooksul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja seitse kuud hiljem(Tartu Ülikool, 2023) Niit, Kertu; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutVenemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda 2022. aasta 24. veebruaril ning viis septembris läbi libareferendumeid annekteeritud aladel ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. Bakalaureusetöö eesmärgiks on teada saada, kuidas käsitlevad Euroopa Liidu ja NATO riigijuhid julgeolekut ja rahvuslikku identiteeti kahel perioodil: vahetult peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ning seitse kuud hiljem. Selleks defineeriti esmalt julgeolek ja identiteet ning uuriti nende seost. Rahvusliku identiteedi ja julgeoleku uurimiseks kasutati uurimismeetodina temaatilist analüüsi. Valimiks oli 24 kõnet kuuelt riigijuhilt, mis olid jagatud nelja kategooriasse ajalise perioodi ja auditooriumi vahel. Seega taheti teada, kuidas käsitletakse rahvuslikku identiteeti ja julgeolekut ajaperioodide ja auditooriumite sees ja vahel. Lisaks uuriti seda, kuidas kõnedes väljendub riikide finantsilise toetuse määr. Valitud riigid olid jagatud Ukraina toetuse alusel kolmeks ning taheti teada, kas see finantsiline toetus tähendab ka suuremat solidaarsust või ühtsustunnet ukrainlastega. Analüüsis eristusid neli teemat: julgeolek, väärtused, toetus ja ajalugu. Identiteet ise teemana ei väljendunud, sest tegemist on mitmetahulise mõistega, mis hõlmas kõiki teisi välja toodud teemasid. Analüüsist selgus, et identiteet ja julgeolek on omavahel seotud läbi ühtsuse väärtustamise ning osad alamkategooriad kaotasid perioodide vahel julgeolekualase tähenduse, neid kasutati ühtsuse saavutamise eesmärgil. Lisaks selgus, et toetusmäär pole kõnedes toetuse väljendamisega seotud.Item Eesti erakondade ja valitsuste reageeringud muutunud julgeolekupoliitilisele olukorrale perioodil 2011-2023(Tartu Ülikool, 2023) Kuusik, Kaur; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas töös otsitakse vastust küsimusele, kas 2022. aastal alanud Venemaa-Ukraina sõda on toonud erakondade valimisprogrammides suurema rõhu julgeolekupoliitikale ja parlamenti rohkem julgeolekut ja riigikaitset puudutavaid eelnõusid. Vaadatakse, kas erakondade hoiakud julgeolekusse ja riigikaitsesse sõltuvad nende paiknemisest vasak-parem skaalal. Lisaks vaadatakse, kas muutunud julgeolekuolukord on mõjutanud parlamendi ja valitsuse poolt vastuvõetud riigikaitselisi ja julgeolekut puudutavaid seaduseid. Selleks analüüsitakse Manifesto Project’i metoodikaga Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogramme 2011, 2015, 2019 ja 2023 aasta kohta. Valimisprogrammides toodi välja militaar positiivsete väidete osakaal. Lisaks valimisprogrammidele analüüsiti Riigikogu XII, XIII ja XIV koosseisu ajal vastu võetud julgeolekualaseid ja riigikaitselisi otsuseid. Töö tulemusena leitakse, et erakondade valimisprogrammides on suurenenud julgeolekule ja riigikaitsele suunatud väidete osakaal pärast 2014. aasta sündmusi, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja algas sõda Donbassis. 2022. aastal alanud Venemaa-Ukraina sõda valimisprogrammides militaar positiivsete väidete osakaalu ei tõstnud. Reaktsioonid muutunud julgeolekuolukorrale toimusid koheselt pärast julgeolekuolukorra pingestumist. Töös leidis kinnitust, et parempoolsed erakonnad toetavad rohkem sõjalisi kulutusi ja julgeolekualaseid tegevusi. Töös jõuti järeldusele, et kuigi valimisprogrammides ei toimunud julgeolekualaste ja riigikaitseliste teemade osas kasvu, ei tähenda see, et julgeoleku teema oleks erakondade ja valitsuste jaoks vähetähtis. Pigem viitab see konsensuslikule arusaamale parlamendierakondade vahel ja kohesele reageerimisele kasvanud julgeoleku ohuga.Item Eesti naissoost poliitikute ja riigiametnike taju oma ajakirjanduslikust kajastusest 21. sajandil(Tartu Ülikool, 2023) Olle, Karoliine; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö võtab vaatluse alla Eesti tuntud ja pikaajaliste naissoost poliitikute ja riigiametnike taju enda kohta käivatest meediakajastustest. Töös uuritakse lähemalt, kuidas tajuvad Eesti pikaajalised ja mõjukad naissoost poliitikud ja riigiametnikud ajakirjandusliku kajastust oma karjääri jooksul, milline on meedia mõju olnud naiste karjäärile ning kas ja milliseid muutuseid on nad 21. sajandil endast ajakirjanduses ilmunud lugudes täheldanud. Uurimistöö täidab lünka, mis on varasematest teema kohta tehtud uurimustest, kus on keskendutud peamiselt meediaanalüüsile, valdkonda jäänud. Käesolev töö võimaldab saada teadmise ka naissoost poliitikute ja riigiametnike enda kogemustest ning annab edasi nende taju meediakajastuste kohta. Ekspertintervjuudel põhinevast uurimistööst selgub, et Eesti tuntud naissoost poliitikud ja riigiametnikud suhtuvad ajakirjandusse üldiselt positiivselt ning meediat peetakse oma karjääris oluliseks partneriks. Siiski on kõik intervjueeritud isikud kogenud soostereotüüpilisi ja kallutatud kajastusi, seda nii oma karjääri alguses kui ka hilisemalt. Stereotüüpiliste kajastuste arv on 21. sajandi jooksul muutunud väiksemaks, mida intervjueeritavad seostavad peamiselt ühiskonnas naise positsiooni laiema esile kerkimisega ja teema kohta teadlikkuse suurenemisega.Item Elanikkonnakaitse võrdlus ohuteavituse ning varjumise korralduse aspektist. Eesti ja Soome riigi näitel(Tartu Ülikool, 2023) Mägi, Joosep; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSelles bakalaureusetöös uuritakse, kas Soome elanikkonnakaitse meetmete, ohuteavituse ning varjumise, korraldus sobib Eestile eeskujuks elanikkonnakaitse planeerimisel. Teema aktuaalsus tuleneb Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina Rahvavabariigi vastu, mis on tõstatanud Eesti Vabariigis elanikkonnakaitse temaatika, täpsemalt varjumiskohtade puudulikkuse ning ohuteavituse süsteemi olemasolu. Soome Vabariik on antud valdkonda panustanud aastakümneid, mille jooksul on arendatud tugevat riigikaitset. Seetõttu on uurimistöö eesmärk analüüsida, mida on Eestil õppida Soome elanikkonnakaitse meetmete, ohuteavituse ning varjumise korraldusest, lähtudes mõlema meetme praktikast. Uurimisküsimustest lähtudes analüüsiti, mida tuleks Eestil õppida Soome elanikkonnakaitse poliitikast ning millised tegurid seda soodustavad. Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et Soome elanikkonnakaitse meetmete, ohuteavituse ja varjumise korraldus, sobivad Eestile eeskujuks elanikkonnakaitse korralduse tugevdamiseks. Sealse poliitika ülekande tõenäosust Eesti puhul soodustavad nii sarnased väärtused poliitilisel tasandil kui ka geograafiline lähedus.Item „Teine“ 21. sajandi Eesti identiteedipoliitikas näidendite „GEP“ ja „sugu: N“ näitel(Tartu Ülikool, 2023) Rannik, Johanna-Elizabeth; Wierenga, Louis John, juhendaja; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolev bakalaureusetöö uurib teisestamise mõju 21. sajandi Eesti identiteedipoliitikas ning selle avaldumist poliitilise teatri dramaturgias. Lähema vaatluse alla võetakse teisestamine rahvuse (ingl nationality), rahvusliku päritolu (ingl ethnicity) ja soo kontekstis. Autor defineerib teisestamist kui sümbioosi kuuluvusvajadusest ja gruppidevahelisest vastandusest, mis on mõlemad inimese minapildi ja maailmataju eluliselt olulised osad. Teisestamist ja identiteedipoliitikat on oluline uurida, kuna grupipõhine vastandumine on viimase 10 aasta jooksul üleilmselt populaarsemaks muutunud parempopulismi valguses tõusev tendents. Poliitiline teater kui ühiskonna kommenteerija ja peegeldaja võib anda rohkelt sisendit ja tõlgendusvõimalusi ka riiklikul tasandil – näiteks on teatril ka rahvusliku ja ajaloolise mälu kandja funktsioon, mis asetuvad globaliseeruvas maailmas üha suuremale pingeväljale. Töö on süntees teoreetilisest osast ning kvalitatiivsest analüüsist (mis sisaldab kodeerimist, juhtumipõhist ja juhtumiülest analüüsi). Lisaks on töö olemuselt interdistsiplinaarne, kuna kätkeb nii sotsiaal- kui ka humanitaarteaduslikke meetodeid. Autor näeb nii käesolevas uurimisteemas kui ka poliitilise kunsti uurimise kontekstis üldiselt senitäitmata potentsiaali ning kutsub üles sotsiopoliitilisi nähtusi poliitilise teatri kaudu akadeemilisel tasandil rohkem mõtestama. Töös analüüsitakse lavastuste „GEP ehk Garjatšije estonskije parni“ (2007, lav. Tiit Ojasoo, Teater NO99) ja „sugu: N“ (2015, dramaturg Maria Lee Liivak, lav. Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, Vaba Lava) dramaturgiat – esimene neist käsitleb rahvuslikku identiteeti, teine vaatleb naise ühiskondlikku positsiooni ja argireaalsust. Analüüsi põhjal järeldab autor, et identiteedialane rõhumine ja teisestamine ei lahenda ühiskondlikke pingeid ega probleemide aluspõhjuseid – majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus ühes ebaproportsionaalse vastutuskoormaga paneb vähemusgrupid end veelgi alaväärsemana ja lõksusolevamana tundma. Lahendusena pakub autor välja kaasava kommunikatsiooni ja vastastikuse empaatia väärtustamist ühiskondlikul tasandil.Item Majanduse avatuse mõju riigi ökoloogilisele jalajäljele: korrelatsiooni uuring CO2 emissioonide ja kaubanduse protsent SKPst vahel Maroko, Eesti ja Saksamaa näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kukk, Johann Erik; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas uurimuses on analüüsitud majanduse avatuse mõju riigiökoloogilisele jalajäljele Maroko, Eesti ja Saksamaa näitel. Selleks on läbiviidud korrelatsiooni uurimus kahe näitaja vahel statistikaprogrammis R. Analüüsiks on valitud indikaatorid “kaubanduse % SKPst” ning “CO2 emissioonid tonni/elaniku kohta”. Töös on esmalt loodud varasema empiira põhjal teoreetiline raamistik, et anda uurimusele empiiriline tugi ning seletada selle asjaolusi. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet kliimamuutustest, indikaatoritevahelise seose uuringuid varasemas empiirias ning ülevaade riikide kaubandus- ja kliimapoliitikast. Töö teises osas on esmalt määratletud hüpoteesid ning seletatud lahti metodoloogia. Seejärel on graafikutega illustreeritud indikaatorite muutumist valitud perioodil. Viimaks on analüüsitud ning graafikutega illustreeritud indikaatorite vaheline korrelatsioon. Töö lõpus on arutletud uurimusest saadud tulemuste üle.Item Use of Securitization in Legitimizing Zeitenwende: Shift in German Foreign Policy in Response to the War in Ukraine(Tartu Ülikool, 2023) Maas, Inge; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThree days after the beginning of the fully fledged Russian invasion the German chancellor Olaf Scholz announced a major turning point in its foreign and security policy called Zeitenwende. The Zeitenwende seeks to reform on five courses of action: foreign aid, sanctions, international military cooperation, investment into national security and energy security. The aim of this thesis is to test the hypothesis that the German government has used securitization to legitimise the Zeitenwende. To test the hypothesis, I analyse how the German government has legitimised the Zeitenwende and give my assessment on the suitability of using the securitization mechanism to explain the process. The paper concludes that the securitization mechanism is suitable to analyse the legitimisation of the Zeitenwende. The German chancellor Olaf Scholz has securitized the Russian war in Ukraine to portray the five courses of action, as necessary. Furthermore, I conclude that the securitization has been successful, there has been notable public opinion change concerning the extraordinary measures in the analysed period, and each course of action has at least the support of the relative majority. At least in rhetoric Germany has in fact started the reform of its foreign and security policy. The extent to which the promises have been realised varies across the courses of action.Item Karjääripoliitikute esiletõus Eestis taasiseseisvumisjärgsete ministrite näitel(Tartu Ülikool, 2023) Häelme, Hardi; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutTöö eesmärgiks oli uurida Eesti ministrite ekspertiisi vahemikus 1990-2023 ning kuidas ekspertiisiga ministrite osakaal on Eestis valitsuselt valitsusele muutunud. Töö teoreetiliseks aluseks oli kartelliparteide teooria, mille kohaselt poliitilise süsteemi kartellistumine toob endaga kaasa karjääripoliitikute ulatuslikuma esiletõusu. Ministrite ekspertiisi hinnati autori poolt välja töötatud hindamissüsteemi alusel internetist kätte saadud andmete põhjal. Kokku hinnati 199 ministrit, kes pidasid kokku 322 ametiaega. Peamiseks tulemusteks saab välja tuua, et alates 1990. aastast on ekspertiisiga ministrite osakaal vähenenud umbes 20% võrra ca 80%-lt ca 60%-le. Samas, kui vaadata enim ministriportfelle omanud erakondi ehk Eesti n-ö poliitilist kartelli, on seal näha vaid kahel erakonnal osakaalu langust, kuid kaks erakonda on säilitanud sarnase taseme oma esimeste valitsusaegadega.Item Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.