Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 443

Naiste esindatus parlamendis: nelja moslemienamusega riigi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Ivanova, Diana; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev lõputöö keskendub naiste esindatusele moslemienamusega riikides ja kvoodisüsteemide rakendamisele esindatuse suurendamiseks. Olemasolevate andmete kohaselt moslemienamusega piirkondades naiste esindatus parlamendis on kõige madalam (IPU Parline 2025). Valitud teema toob esile naiste alaesindatuse probleemi parlamendis moslemienamusega riikides. See järeldus põhineb andmetel, et paljud neist riikidest ei ole veel ületanud Pekingi deklaratsioonis seatud kriitilise massi taset 30% (de Silva de Alwis 2024: 64). Uurimuse jaoks valiti neli riiki: Türgi, Pakistan, Usbekistan ja Iraak. Riikide valiku peamine kriteerium on islami rolli olulisus iga riigi seadusandluses. Uurimisküsimus keskendub peamiselt moslemiriikides esinevatele kultuurilistele ja sotsiaalsetele teguritele ning takistustele, millega naised poliitikas võivad kokku puutuda. Käesolevas töös uuritud peamine mehhanism naiste poliitilise esindatuse taseme reguleerimiseks on kvoodid. Võrreldakse kolme tüüpi kvoote ja nende tõhusust naiste kirjeldaval esindatusel. Teoreetilise aluse moodustavad mitmesugused artiklid, mis käsitlevad uuritud riikide kultuurilisi ja sotsiaalseid iseärasusi. Töös kasutatakse ka rahvusvahelisest allikatest pärinevat teavet koos statistikaga esindatuse ja religioossuse taseme kohta, analüüsitakse seadusi ja kvootide kehtestamist, et saada täielik pilt valitud riikide kasutatavatest mehhanismidest. Kasutatud meetod on võrdlev analüüs, mis näitas, et kolmest kvoodiliigist olid kõige tõhusamad seadusandlikul tasandil kehtestatud kvoodid. Analüüs näitas ka, et traditsiooniliste islami väärtuste mõju ja ühiskonna kalduvus patriarhaadi poole võivad tõepoolest mängida rolli naiste esindatuses.
Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahelised patroon-kliendi suhted Nikol Pašinjani ametiajal
(Tartu Ülikool, 2025) Liiv, Diana; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2023. aasta septembris teatas Mägi-Karabahhi president, peale nädala kestnud Aserbaidžaani rünnakuid, et Mägi-Karabahhi Vabariik lõpetab eksisteerimise riigina 1. jaanuar 2024. Selle otsusega kadus rahvusvaheliselt areenilt üks de facto riik ning laheduse sai üks pikimaid konflikte Euraasias. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millisena nähti ja kuidas muutusid patroon-kliendi suhted Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel Nikol Pašinjani ametiajal. Loomaks arusaama Armeenia Vabariigi peaministri suhtumisest Mägi-Karabahhi Vabariiki ja suhtumises toimunud muutustest Pašinjani ametiajal, viidi läbi kvalitatiivne kontentanalüüs peaministri kõnede põhjal, milles käsitleti Mägi-Karabahhi perioodil 2018-2023. Analüüs keskendus kahele ajaperioodile: Pašinjani ametisse astumisest (08.05.2018) kuni Teise Karabahhi sõja puhkemiseni (27.09.2020) ning vaherahu kehtestamisest (10.11.2020) kuni de facto võimude otsuseni Mägi-Karabahhi Vabariigi eksistents lõpetada (28.09.2023). Analüüsi tulemusel selgus, et Pašinjani võimuletuleku järgselt muutus Armeenia poliitika Karabahhi suunal patrooni huvisid esile tõstvaks. Peaminister nägi Mägi-Karabahhi Vabariigi võimekust iseseisva toimijana, viidates viimasele kui võrdsele partnerile. Samas kinnitas peaminister Armeenia ja Mägi-Karabahhi vaheliste tugevate sugulussidemete olemasolu, nähes piirkonda ühtse ruumina. Samuti muutus analüüsitaval perioodil Pašinjani nägemus Armeenia kui patrooni rollist. Nõnda nägi peaminister algselt Armeenia kui patrooni rolli Mägi-Karabahhi ja regiooni julgeoleku tagajana, kuid Teise Karabahhi sõja järgselt tõusis esile Armeenia roll diplomaatilise vahendajana.
Eesti kandideerimise põhjendamine Arktika Nõukogu vaatlejariigiks: huvide, identiteedi ja regiooni kujutamine aastatel 2019-2021
(Tartu Ülikool, 2025) Realo, Annamari; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö uurib, kuidas Eesti põhjendas oma kandideerimist Arktika Nõukogu vaatlejariigiks aastatel 2019–2021. Tuginedes kriitilise geopoliitika ja regioonide kujunemise teooriatele, analüüsitakse kuidas Eesti nii ennast kui Arktikat esitas, kasutades territoriaalseid ja globaalseid narratiive, et õigustada oma huvi piirkonna vastu, kuhu ta geograafiliselt ei kuulu. Töö keskendub kolmele uurimisküsimusele: kuidas Eesti esitles oma huve ja panust Arktika Nõukogusse, kuidas Eesti kujutas Arktikat ning ennast seoses Arktikaga. Selleks analüüsitakse temaatilise analüüsi meetodil ametlikke dokumente, kõnesid, pressiteateid ning muid materjale, milles Eesti välispoliitika esindajad tutvustasid Eesti Arktika-poliitikat. Analüüsi tulemused näitasid, et Eesti kasutas oma Arktika Nõukogu vaatlejariigi kandidatuuris kahte vastanduvat, kuid teineteist täiendavat narratiivi. Ühelt poolt rõhutati Eesti Arktikalähedast identiteeti geograafiliste, looduslike ja kultuuriliste sarnasuste kaudu. Teiselt poolt toodi esile globaalne vastutus ja õigus osaleda piiriüleses koostöös, viidates üleilmse mõjuga teemadele nagu kliimamuutus ja digitaalne ühenduvus. Töö tulemused täiendavad olemasolevaid arusaamu selle osas, kuidas Arktikaga-välised riigid enda osalust ja huvi Arktikas põhjendavad.
Ajateenistuse olemasolu seletavad tunnused riikides
(Tartu Ülikool, 2025) Priisaar, Hendrik; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureuse töö eesmärk oli seletada ajateenistuse olemasolu riigis läbi konkreetsete tunnuste. Ajateenistus on olemuslikult isikuvabadusi piirav poliitika, mida riigid kasutavad oma relvajõudude isikukoosseisu tagamiseks. Kuivõrd on täheldatud, et külma sõja lõpp tõi kaasa laialdasema liberaalsete väärtuste, sealhulgas isikuvabaduste kõrgema väärtustamise, on küsitav, miks tänapäeval riigid ajateenistust jätkuvalt kasutavad. Töös uuriti, kuivõrd seletavad riigi julgeolekuolukord, isikuvabaduste väärtustamise tase ning majandusliku heaolu tase ajateenistuse olemasolu riigis. Tunnuste ja ajateenistuse seose uurimiseks võeti andmeid Center for Systemic Peace’i 1946-2018 suurte poliitiliste konfliktide episoodide andmestikust, European Value Survey ja World Value Survey (EVS/WVS) ühisest 2017-2022. aasta küsitlusuuringu andmestikust, Freedom House’i 2018. aasta raportist ning Maailmapanga 2017. aasta andmepangast. Andmeid uuriti logistilise regressioonanalüüsi teel andmeanalüüsiprogrammis R. Töös selgus, et riigi välisjulgeoleku halvenedes tõuseb ajateenistuse olemasolu tõenäosus riigis juhul, kui riigi üldine heaolu on teatud keskmisel või kõrgemal tasemel. Kuivõrd töös leiti, et isikuvabaduste väärtustamine ja majanduslik heaolu on omavahel tihedalt seotud, ei olnud võimalik eristada, kas üldise heaolu efekti puhul oli mõjuvaks faktoriks just majanduslik heaolu või hoopis isikuvabaduste väärtustamine. Töö tulemustest on võimalik järeldada, et riigi julgeolek ja üldisem heaolu on positiivselt seotud ajateenistuse olemasoluga riigis.
Poliitikaanalüüs: opt-out strateegiate kasutamine elundidoonorluses Eestis
(Tartu Ülikool, 2025) Lepik, Henri Lukas; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöös analüüsitakse elundidoonorluse poliitikaid Eestis. Vaatluse all on alternatiividena Hispaania kui ka Austria mudel. Selleks kasutati Patton, Clarck ja Sawicki kuuesammulist poliitikaanalüüsi mudelit. Elundidoonorluse poliitikates kasutatakse nii konventsionaalseid poliitikainstrumente kui ka nügimist. Sellele keskendub antud bakalaureusetöö kontseptuaalne raamistik. Probleemianalüüsist ilmneb, et potentsiaalne tahteavalduste kasv Eestis on olemas, kuid selle eelduseks on teadlikkuse tõstmine ning eksiarvamuste leevendamine ühiskonnas. Nende kahe tulemil suureneks ka doonorite arv Eestis. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi metoodikat. Samuti viidi läbi kaks ekspertintervjuud Transplantatsioonikeskuse ning Ravimiametiga. Analüüsi tulemusena selgub, et peamine tegur doonorite arvu kasvuks on teadlikkuse tõstmine koos riikliku strateegiaga. Lähedaste nõusoleku mõju vähendamine ainuüksi seda tulemuslikumaks ei muuda. Seega on siin oluline roll vastaval ministeeriumil ja ametkonnal kui ka meedial.
Rootsi Demokraatide roll Rootsi immigratsioonipoliitika kujundamisel aastatel 2010–2022
(Tartu Ülikool, 2025) Kasuk, Karoly; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö fookuses on Rootsi Demokraatide mõju Rootsi immigratsioonipoliitika kujundamisel aastatel 2010-2022. Töö keskne küsimus on, kas ja mil määral on Rootsi Demokraadid suutnud teiste Rootsi parlamendierakondade immigratsioonialast retoorikat mõjutada. Bakalaureusetöö teoreetiliseks aluseks on nakkusteooria, mille abil kirjeldatakse immigratsioonialaste ideede levikut Rootsi parlamendierakondade vahel ning sanitaarkordoni kontseptsioon, millest lähtudes selgitatakse kui suures ulatuses teised Rootsi parlamendierakonnad parempopulistlike Rootsi Demokraatide poliitiliste ideede levikut takistada on üritanud. Töö käigus läbiviidud analüüsi aluseks olid kaheksa Rootsi parlamendierakonna valimisprogrammid viimase nelja valimistsükli jooksul. Kvalitatiivse sisuanalüüsi alusel jagati valimisprogrammides käsitletud immigratsiooniteemad kuude kategooriasse, eesmärgiga mõista, milliste immigratsiooniteemade puhul on Rootsi Demokraatide mõju suurim olnud. Analüüsitulemuste põhjal järeldus, et Rootsi Demokraadid on ainus Rootsi parlamendierakond, kelle valimisprogrammides on immigratsiooniteemad kõigi analüüsitud nelja valimistsükli vältel järjepidevalt kesksel kohal olnud. Selgus, et alates 2014. aastast hakkas immigratsiooniteemade osakaal märgatavalt tõusma ka mitmete teiste erakondade (kõige rohkem Mõõduka Koalitsioonipartei ja Kristlike Demokraatide) valimisprogrammides. Võttes arvesse asjaolu, et mainitud kaks erakonda hakkasid aja jooksul Rootsi Demokraatidega järjest rohkem koostööd tegema, järeldub, et Rootsi Demokraadid suutsid neid oma immigratsiooniteemalise retoorikaga mingil määral “nakatada”, seega on Rootsi Demokraatidel olnud immigratsiooniteemalise retoorika kujundamisel Rootsi poliitikas oluline roll.
Migration debate in electoral competition: comparing the Nordic countries
(Tartu Ülikool, 2025) Oikarainen, Jere Christian; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis examines the role of migration in electoral competition among right-wing, left-wing, and center parties in Finland—the Finns Party (PS), the Social Democratic Party (SDP), and the Centre Party (Cen); Sweden—the Sweden Democrats (SD), the Centre Party (C), and the Social Democratic Party (SAP); and Denmark—the Danish People's Party (DF), the Denmark's Liberal Party Venstre (V), and the Social Democrats (S)—from 2015 to 2023. It explores whether migration serves as a "rallying point" in political campaigns, influencing coalition-building and shaping party strategies. The research assesses the impact of right-wing populism on migration discourse and policy shifts, questioning whether Nordic parties strategically promote more restrictive policies towards migration, not by rejecting welfare state principles outright, but by reframing them as exclusive, emphasizing welfare protections for native citizens over immigrants. Using a comparative approach, the study analyzes electoral strategies and public opinion. The theoretical framework incorporates Populism Theory (Mudde, 2004) and Framing Theory (Entman, 1993) to understand how migration issues are framed and politicized. Methodologically, it employs analysis of the narratives and analysis of the public opinion of party manifestos and press releases from election periods between 2015 and 2023. This research provides insights into how migration is used as a political tool in Nordic electoral competition and its implications for party politics, policymaking, and the future of the Nordic welfare model.
Aabrahami lepete raamistamine Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Maroko riiklikus veebimeedias
(Tartu Ülikool, 2025) Kaldalu, Julia; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua teadmine, kuidas on Aabrahami lepetele allakirjutanud araabia riigid riiklikus veebimeedias raamistanud põhjendused Aabrahami lepetega liitumiseks. Arvestades varasemat Iisraeli-Araabia suhete konteksti ja asjaolu, et rahva hoiak nendes riikides Iisraeliga suhete normaliseerimise küsimuses on vastuoluline Palestiina omariikluse küsimuse tõttu on oluline mõista, milliseid kommunikatiivseid raamistikke leppele allakirjutanud Araabia riigid kasutasid, et siseriiklikult sellega liitumist kodanikele põhjendada. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks küsimust: esiteks, kuidas on lepetele allakirjutanud araabia riigid - Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Maroko riiklikus meedias raamistanud Aabrahami leppeid ning teiseks, kas ja kuidas on need araabia riigid Aabrahami leppeid kajastavates uudislugudes raamistanud Palestiina küsimust. Püstitatud küsimustele vastuse andmiseks teostatakse raamistusanalüüs, mida rakendatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Töö fookust arvestades analüüsitakse ametlikes meediakanalites esitatud sõnumeid, mis on suunatud siseriiklikule auditooriumile ning mis kajastavad uudislugusid Aabrahami lepete teemal. Saadud tulemuste analüüsimiseks kasutatakse Merlijn van Hulst’i ja Dvora Yanow (2014) käsitlust kolmest raamistamise tasandist: tähendusloome (sense-making), sildistamine (naming) ja loo jutustamine (storytelling). Analüüs näitas, et kõigi kolme riigi meediakajastuses esitati Aabrahami leppeid positiivselt, kuid iga riik rõhutas erinevaid tähenduslikke aspekte, mis olid kooskõlas riigi poliitiliste eesmärkide ja rahvusvahelise positsioneerimisega. Palestiina küsimust ei ignoreeritud, vaid see raamiti iga vaadeldava riigi meedias ümber viisil, mis kujutas suhete normaliseerimist Iisraeliga kui võimalust Palestiina küsimuse edendamise eest seista diplomaatiliste kanalite kaudu. Pidevalt rõhutati jätkuvat toetust Palestiina iseseisvusele ja kahe riigi lahendusele.
Populistlikud võtted Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide konvendikõnedes (2000-2024)
(Tartu Ülikool, 2025) Keres, Kert; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Populism kui mitmeti mõistetav lähenemisviis on globaalsel tasandil kasvav nähtus. Uurimuses uuriti demokraatiale ohtlikuks titulleeritud lähenemise esinemist demokraatia eestvedajana nähtava riigi, Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide hulgas 21. sajandil. Uuringu tarbeks sai koostatud varasemate teooriate põhjal kodeerimistööriist, mida kohaldati igale kõnele individuaalselt. Kvalitatiivse analüüsi abil leiti igale tunnusele vastavad kõneosad, kvantitatiivse analüüsi abil anti neile arvuline tähendus. Viimasel baseerudes viidi läbi analüüs, mille tulemusel nähtus, et osakaaluna on populism kui tervik 21. sajandi jooksul Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide konvendikõnedes püsinud samal tasemel, kuid populismi sisesed elemendid on muutunud märgatavalt. Viimaste muutused on ajendatud erinevatest mõjuteguritest, mida on ka selgitatud. Leiti strateegiliste lähenemiste mustreid, mis on eelkõige ajendatud kandideerimisaja rollidest.
Euroopa Liidu avaliku diplomaatia strateegiad Venemaal peale Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2025) Kasemaa, Karolin; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö analüüsib Euroopa Liidu avaliku diplomaatia strateegiaid Venemaal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millised tegurid takistavad Euroopa Liidu avaliku diplomaatia operatsioonide edukust Venemaal. Töö keskendub ajavahemikule märts 2022- aprill 2025. Pärast täiemahulist invasiooni Ukrainas 2022. aastal on Euroopa Liidu avaliku diplomaatia teostamine Venemaal piiratud. Autor uurib oma töös, kuidas EL üritab, olenemata sõjast ja üha repressiivsemaks muutuvast poliitilisest maastikust, suhelda Venemaa kodanikuühiskonnaga ja kui edukad need jõupingutused on olnud. Tegemist on olukorraga, mida võib pidada üheks keerulisemaks, kus Euroopa Liit on pidanud oma avaliku diplomaatia tegevusi ellu viima. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust. Esiteks, milliseid avaliku diplomaatia operatsioone viib Euroopa Liit Venemaal läbi pärast täiemahulist invasiooni ning miks need operatsioonid Venemaal läbi kukuvad ja mida meil neist õppida on. Andmete kogumiseks viidi läbi vaatlused Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Liidu Venemaa delegatsiooni kodulehtedel ning neli ekspertintervjuud. Analüüsimeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, et kaardistada ELi edastatud sõnumeid ja kommunikatsioonikanalid ning tuvastada avaliku diplomaatia toimimist takistavad tegurid. Uurimistöö tulemused näitasid, et pärast 2022. aasta veebruari on Euroopa Liidu avaliku diplomaatia tegevus Venemaal oluliselt vähenenud ning piirdub peamiselt ühepoolse kommunikatsioonistrateegiaga, nagu pressiteadete postitamine ja sotsiaalmeedias oma seisukohtade jagamine. Kõik koostööprogrammid Venemaal on peatatud, kuid kontakt valitud partneritega ja sümboolne kohalolek on säilinud. Suurimad takistused Euroopa Liidu avalikule diplomaatiale tulenevad Venemaa riiklikult kontrollitud meediast, mis levitab järjepidevalt läänevastaseid narratiive ja kujundab Euroopa Liidust negatiivset kuvandit. Oluline takistus on ka väärtuskonflikt Euroopa Liidu liberaalsete põhimõtete ja Venemaa konservatiivse ühiskonnakäsitluse vahel, kus ELi sõnumeid tajutakse sageli rünnakuna traditsiooniliste väärtuste vastu.
Piiriüleste jõgede veeressursid rahvusvaheliste konfliktide allikana
(Tartu Ülikool, 2025) Peterson, Karl Erik; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestis kehtestatud parteide rahastamismudel ja selle roll parteimaastiku kartellistumisel
(Tartu Ülikool, 2025) Tammelaan, Kaur Rasmus; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev lõputöö uurib Eesti erakondade rahastamismudelit ja selle mõju parteimaastiku kartellistumisele. Töö keskne küsimus on - kui tugevalt on soosinud Eesti erakondade rahastamisemudel ja sellest kujunenud praktika Eesti parteimaastiku kartellistumist? Töö tugineb Katz & Mairi (1995) kartelliparteide teooriale ning analüüsib peaasjalikult Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmeid. Tööst selgub, et riigitoetus moodustab keskmiselt 2/3 erakondade tulubaasist, vähendades parteide rahalist sõltuvust liikmetest ja valijate toetusest. Samuti soosib riigitoetuse jagamise süsteem ebavõrdsust nii parlamendi erakondade vahel kui ka parlamendiväliste parteide vahel. Keskmiselt 15% erakondade liikmetest maksab liikmemaksu ning liikmemaks jääb üldjuhul erakonna kogutulubaasist alla 5%. Enamuse kogu annetustest teevad erakonna enda liikmed, kuid kogu liikmeskonnast annetavad väga vähesed ~10%. Kandepinna mõttes oluliselt annetused liikmemakse ei asenda, küll aga rahaliste suuruse mõttes, kuid kartellistumise vältimiseks on olulisem just laiem kandepind. Tulemused näitavad, et lisaks riiklikule rahastusele võivad ka suurannetajad soodustada kartellistumist, pakkudes kindlatele erakondadele pikaajalist rahalist toetust. Liikmemaksu laekumisel on tugev seos erakonna käekäigu ehk reitinguga. Annetuste puhul nii otsest korrelatsiooni siiski märgata pole, sest sel puhul tekib seos riigikoguvalimis aastatega. Eelpool kirjeldatud asjaolud ehk kokkuvõtlikult vähene suutlikus ja tahe kompenseerida riigitoetust teiste tululiikidega võib viidata kartellistumisele. Töö järeldab, et praegune rahastusmudel võib takistada uute erakondade esile tõusu, kuna domineerivad parteid kindlustavad oma positsiooni riikliku toe kaudu. Siiski on erandeid, kuid heldemale riigitoetusele pääsedes, muutuvad nad samuti osaks kartellist.
Teise maailmasõja narratiivid Eesti venekeelse vähemuse kollektiivses mälus
(Tartu Ülikool, 2025) Klimenko, Klim; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö uurib Teise maailmasõja narratiivide rolli Eesti venekeelse vähemuse kollektiivses mälus. Töö eesmärk on mõista, kuidas selles kogukonnas kujunevad ja toimivad ajaloolised narratiivid ning millised sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised tegurid neid mõjutavad. Teoreetilise aluse moodustavad kollektiivse mälu klassikalised ja kaasaegsed käsitlused, töö empiiriline osa põhineb 15 poolstruktureeritud intervjuul Tallinna, Tartu ja Narva venekeelsete elanikega. Analüüsi tulemusel eristati kolm peamist narratiivimustrit: „Suure Võidu“ narratiiv, Eesti ametlik narratiiv ja seganarratiiv. Viimane osutus kõige levinumaks ning viitab vastajate suutlikkusele kombineerida vastandlikke ajalootõlgendusi. Märgati ka geograafilisi erinevusi: Tallinnas ja Tartus domineerisid seganarratiivid, samas kui Narvas oli ülekaalus „Suure Võidu“ narratiiv. Kodakondsusel ei ilmnenud selget seost eelistatud narratiiviga. Uuring näitab, et Eesti venekeelse vähemuse ajaloomälu on mitmekihiline ja sageli ambivalentne, mis osutab vajadusele kohanemisvõimelise ja dialoogile suunatud mälupoliitika järele.
Euroopa rohelise kokkuleppe mõju Aafrika taastuvenergia tootmisele ning taastumatute energiate ekspordile
(Tartu Ülikool, 2025) Saaroja, Kärt; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö käsitleb Euroopa Rohelise Kokkuleppe (European Green Deal, EGD) mõju Aafrika energiatootmisele ja fossiilkütuste ekspordile aastatel 2001 – 2022. Aafrika majandus sõltub olulisel määral fossiilkütuste ekspordist, mistõttu uurib antud töö, kas ja kuidas on EL-i rohepoliitika, täpsemalt EGD kaudu suunatud toetused, mõjutanud taastuvate ja taastumatute energiaallikate tootmist Aafrikas ning eksporti, täpsemalt suunaga Euroopa Liitu. Probleemi käsitluses pööratakse tähelepanu kahele uurimisküsimusele, mis keskenduvad Euroopa Liidu toetuste ulatusele ja nende mõjule Aafrika energiastruktuurile ning ekspordidünaamikale. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvantitatiivset korrelatsioonanalüüsi, mille abil uuritakse seoseid EL-i rahaliste toetuste ning taastuvenergia tootmise, fossiilkütuste tootmise ja ekspordi näitajate vahel. Võrdluseks analüüsitakse ka 2008. aasta majanduskriisi mõju, et tuua paremini esile ja kirjeldada saadud mõju tulemusi. Tulemused näitavad mõõdukat positiivset seost Euroopa Liidu toetuste ja taastuvenergia tootmise vahel ning nõrka või negatiivset seost fossiilkütuste ekspordi ja toetuste vahel eriti Euroopa Liidu suunalise ekspordi puhul. Analüüsist saab järeldada, et EGD mõju on alles kujunemas, kuid teatud määral suudab see normatiivse jõuna pikaajaliselt mõjutada Euroopa Liidu ja Aafrika energiasuhteid rohelisemas suunas.
Muutused Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei presidendikandidaatide immigratsiooni-teemalistes seisukohtades aastatel 2008–2024
(Tartu Ülikool, 2025) Palm, Mari-Liis; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
21. sajandil on häälekamaks muutunud konservatiivsust ja traditsioonilisust hindavad inimesed, nähes ohtu globaliseeruvas maailmas. Parempoolsuse tõus on ilmne ka läänemaailma hegemooni Ameerika Ühendriikide poliitikamaastikul. Immigrantide sisserändevoog on oluliselt mõjutanud USA majandust ja ühiskonda, mistõttu on USA kodanikud üha rohkem polariseerunud sisserände teemal. Selles valguses on Vabariiklaste partei ennast põiminud immigratsioonivastase seisukohaga, mistõttu on antud uurimuse eesmärgiks analüüsida, kuidas, on reageerinud Demokraatlik partei – kas häälte kogumiseks on sisserände teemal võetud kasutusele rangemaid parempoolsemaid sõnumeid. Töös vaadeldi demokraatide presidendikandidaatide kõnesid ajavahemikus 2008–2024 ning uuriti, kuivõrd esineb paremäärmuslikke ja/või -populistlike sõnumeid immigratsiooni-teemalistes sõnavõttudes. Analüüsi tulemusel ei tuvastatud Barack Obama 2008. ja 2012. aasta valimiste perioodil toimunud kõnedest paremäärmuslikke ega - populistlike seisukohti. Niisamuti ei leitud Hillary Clintoni ja Joe Bideni valimiste esinemistest immigratsioonivastaseid sõnumeid. See-eest Kamala Harrise 2024. aasta sõnavõttudest kumasid läbi paremäärmuslikud tunnused, nagu piiri tugevdamine ning mingil määral ka autoritaarsus. Töös uuriti ka laiemalt Demokraatliku partei immigratsiooni seisukoha muutuseid ning analüüsi tulemusel võib järeldada, et partei on valijate toetuse kogumiseks liikunud immigratsiooniteemalistes aruteludes parempoolsemate seisukohtade suunas.
Suveräänsus Vladimir Putini diskursuses: Valdai Rahvusvahelise Diskussiooni Klubi sõnavõtud perioodil 2004–2021
(Tartu Ülikool, 2025) Mõrd, Marcos; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse, milline on Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini suveräänsuse retoorika olemus ja selle areng tema võimuloleku erinevates etappides Valdai Rahvusvahelise Diskussiooni Klubis perioodil 2004-2021. Siseriiklikule kuulajaskonnale suunatud kanalites on suveräänsus korduv element Putini diskursuses, samas on vähe uuritud Putini sõnavõtte ja ka spetsiifiliselt tema vaadet suveräänsusele VRDK-s, mis olemuselt on nii presidendi kui Kremli jaoks poliitiliselt tähtis ja väärtuslik välisriiklikule audientsile suunatud formaat. Uurimisprobleemi keskmes on ühe riigi suveräänsuse taotlus teise riigi suveräänsust rikkudes. Uurimisprobleemi lahendamiseks püstitatakse kaks uurimisküsimust: esiteks, milline on Putini suveräänsuse tähendus rahvusvahelise tasandil ja Venemaa mõistes ehk kas suveräänsus on pigem rahvusvaheline norm või eksklusiivne privileeg, mis ajendab teise riigi suveräänsusesse sekkumist; teiseks, kuidas on Putini suveräänsuse tähendus arenenud perioodil 2004-2021. Viiakse läbi kvalitatiivne analüüs, täpsemalt diskursusanalüüs, mille raames uuritakse Putini suveräänsuse retoorika kasutust tema VRDK sõnavõttudes. Andmeanalüüsi tulemused näitavad, et Putini suveräänsuse tähendus on sõltuvalt vajadusest ambivalentne. Rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas strateegilistest koostööpartneritest kõneldes käsitleb ta suveräänsust kui rahvusvahelist normi, kuid Venemaast ning Venemaa suveräänsuse taotlusest kõneldes kasutab ta eksklusiivse privileegi elementi. Rahvusvahelise normi tähendus on selgemini välja kujunenud just pärast 2012. aastat ja Medvedevi ametiaega ning olnud eristatav kuni Ukraina invasiooni alguseni, eksklusiivse privileegi tähendus on püsivalt diskursuses eksisteerinud sisuliselt terve vaadeldava perioodi vältel. Putini suveräänsuse retoorika on süstemaatiline ja musterlik element Putini ideoloogias, mille kasutamise universaalne reeglipärasus on seotud Venemaa huvidega.
Julgeolekustamine Eesti peaministri Kaja Kallase kõnedes alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse
(Tartu Ülikool, 2025) Peedel, Mart; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ukraina toetamine ning julgeolek on alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse olnud Eesti poliitikas kesksed teemad. Julgeolek oli põhiteema 2023. aasta riigikogu valimistel, mida kasutati ära parteide ja poliitikute ründamiseks. Saamaks peaministri kõnede kaudu parema arusaama osast Eesti poliitilisest kommunikatsioonist, on bakalaureusetöö eesmärk analüüsida Kaja Kallase kui peaministri kõnesid ning selgitada nende põhjal välja, kuidas on Kallas kasutanud julgeolekustamist alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse. Uurimisküsimusele vastamiseks, kuidas on Kaja Kallas alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse praktiseerinud peaministrina julgeolekustamist, viidi endise peaministri kõnede põhjal läbi kvalitatiivne sisuanalüüs uurimisperioodil 24.02.2022–15.07.2024. Analüüsis keskenduti julgeolekustamise teooria keskmes olevatele julgeolekustamise komponentide uurimisele. Julgeolekustamise komponendid on Kopenhaageni kookonna käsitluses julgeolekustav toimija, eksistentsiaalne oht, referentobjekt, mida eksistentsiaalne oht ohustab, ning erakorralised meetmed, mis on vajalikud referentobjekti kaitsmiseks eksistentsiaalse ohu eest. Lisaks otsiti analüüsist vastust, milline on prevalentne Kaja Kallase kõneakti stiil ning milles see väljendub. Uurimistööst saab järeldada, et eksistentsiaalne oht lähtub peaminister Kaja Kallase retoorikas moel või teisel Venemaast. Täpsemalt saab tuvastada eksistentsiaalset ohtu, mis tuleneb Venemaa sõjalisest ja mõttelisest ohust ning ohtu, mis lähtub Venemaa mõjutustegevusest. Seejuures saab eristada kolme peamist referentobjekti, milleks on oht Eesti suveräänsusele, oht Euroopale ja selle väärtustele ning oht Eesti rahvale, hõlmates toimetulekut, identiteeti ja kultuuri. Erakorraliste meetmete osas tõstatuvad Kallase retoorikas esile majanduslikud ja eelarvelised meetmed, sõjalis-poliitilised meetmed, Ukraina toetamine ning sanktsioonid. Kõneakti stiilina esineb Kallase kõnedes kõige prevalentsemalt väidet, mis seisneb Venemaa ohu olemuse väljendamises. Peaminister Kaja Kallase retoorika hõlmab julgeolekustamise vältel ajalooliste üleelamiste ning geograafia rõhutamist, võimendades argumenti eksistentsiaalse ohu, referentobjekti ning erakorraliste meetmete osas.
Lobistide registri vajalikkus Eestis
(Tartu Ülikool, 2025) Karu, Marten; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev lõputöö keskendub lobistide registri Eestis kasutusele võtmise vajalikkuse uurimisele. Eestis ei ole tänaseni lobitöö seadustega reguleeritud. Aastal 2021 võeti Eestis kasutusele lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikule, mis on on kõige sisulisem regulatsioon, mis Eestis lobitööle seni kehtestatud on. Maailmas jäävad erinevad riigid lobistide registri vajalikkuse osas erinevatele seisukohtadele. On riike, kes leiavad, et lobistide register on hea tööriist korruptsiooni vähendamiseks ning riike, kes leiavad, et lobistide register on demokraatliku protsessi segav vahend. Eestis on viimase kümne aasta jooksul meedias kirjutatud väga palju erinevaid seisukohti lobistide registri kasutusele võtmise vajalikkuse osas. Väga tõsiselt pole Eesti ühiskonnas lobistide registrit puudutav debatt siiski käima läinud. Lõputöö uurimisprobleem keskendub lobistide registri kasutusele võtmise poolt ja vastuargumentide uurimisele. Lisaks uurimise praktilisele olulisele ja ühiskondlikule mõjule on uurimisprobleem seotud ka laiemate teoreetilise ja praktilise küsimustega. Uurimuses tugineti huviorganisatsioonide, Riigikogu liikmete ja ametiisikute isiklikule arvamusele, et saada autentset hinnangut olemasolevale süteemile, lobistide registri kasutusele võtmise vajaduse osas ning nende poolt ja vastuargumente antud teemal. Analüüsist selgus, et kõik osapooled nõustuvad, et lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikule on hea edasiminek olukorrast, kus ühtegi reeglit lobitööle ei olnud. Autor ei suutnud tõestada, et lobistide registri kasutusele võtmine Eestis tänasel päeval oleks vajalik, sest on palju küsimusi, mis oleks vaja enne lobistide registri kasutusele võtmist Eesti ühiskonnas selgeks debateerida.
Venemaa vastaste sanktsioonide mõju Balti riikide energiapoliitikale ja energiajulgeolekule
(Tartu Ülikool, 2025) Mätlik, Marten; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö analüüsib Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju Balti riikide energiapoliitikale ja energiajulgeolekule aastatel 2014–2024. Uuring keskendub Eestile, Lätile ja Leedule, kes olid pikka aega energeetiliselt tugevalt seotud Venemaaga, kuid on viimase kümnendi jooksul teinud märkimisväärseid samme sõltuvuse vähendamise ning varustuskindluse tugevdamise suunas. Uurimus keskendub sellele, kuidas sanktsioonid ja geopoliitiline surve on kujundanud Balti riikide otsuseid, mille eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaast, tugevdada varustuskindlust ning laiendada alternatiivsete energiaallikate kasutust. Töö keskne uurimisküsimus on, kuidas sanktsioonid on mõjutanud Balti riikide energiapoliitikat ja milliseid meetmeid on rakendatud energiajulgeoleku tagamiseks. Teoreetiline raamistik tugineb energiajulgeoleku mitmemõõtmelisele käsitlusele, vastastikuse sõltuvuse teooriale ja julgeolekustamise (securitization) kontseptsioonile. Töö põhineb kvalitatiivsel sisuanalüüsil, hõlmates valitsusdokumente, Euroopa Liidu dokumente, rahvusvahelisi aruandeid ja teaduskirjandust. Võrdleva juhtumianalüüsi abil analüüsitakse kolme Balti riigi poliitikavalikuid, pöörates tähelepanu sarnastele suundumustele ja erisustele. Töö tulemused näitavad, et sanktsioonid on oluliselt kiirendanud Balti riikide energiapoliitilist pööret. Märgatavalt on vähenenud energiaimport Venemaalt, suurendatud LNG terminalide võimekust, ühendatud elektrivõrgud EL-i süsteemidega ning uuritud uusi alternatiive, sealhulgas tuumaenergiat. Balti riikide kogemus kinnitab, et regionaalsest koostööst on saanud energiajulgeoleku tagamisel üks olulisemaid vahendeid, aidates vähendada sõltuvust ja suurendada varustuskindlust sanktsioonide tingimustes. Töö panustab arutelusse, kuidas väikeriigid saavad geopoliitilistes kriisides kujundada autonoomset energiapoliitikat. Kuigi töö keskendub peamiselt kvalitatiivsele analüüsile, võiks tulevikus kaasata ka kvantitatiivseid hindamismudeleid, et hinnata poliitikameetmete pikaajalist tõhusust. Töö toob esile ka vajaduse tugevdada regionaalset koostööd ja kriitilise infrastruktuuri kontrolli, et tagada energiasõltumatus ka tulevikus.
Kosmose tähtsus geopoliitikas
(Tartu Ülikool, 2025) Pandre, Olaf; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud bakalaureusetöö uuris kosmose tähtsust geopoliitikas. Selleks on analüüsitud rahvusvahelist õigust, riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide strateegiaid, tegevusi ning omavahelisi suhteid kosmosevaldkonnas. Peamiselt keskendub töö Venemaa, India, Hiina, Ameerika Ühendriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu tegevusele. Uurimistöö teoreetiline raamistik põhineb Pfaltzgraffi (2011) ja Moltz’i (2011) neorealistlikul käsitlusel, mille kohaselt suunavad riikide tegevust suurel määral rahvuslikud huvid ja julgeoleku tagamine, aga kui rahvusvaheline koostöö teenib riiklikku huve, on riigid valmis eelistama koostööd konkurentsile. Töö annab esmalt ülevaate kosmose ajaloolise tausta ja rahvusvahelise õiguse kohta, misjärel on läbi viidud dokumendi- ja juhtumianalüüs, mis keskendub peamiselt viimasel kümnendil toimunud arengutele. Lõpus koostas autor analüüsi, et vastata uurimisküsimustele ja anda hinnang kosmose tuleviku kohta. Autor järeldab, et kosmos on oluline valdkond, kus edu saavutamine ja areng mõjutab suurel määral riikide majandust, julgeolekut ja rahvusvahelist mõjuvõimu. Seetõttu on kosmoses olnud näha aastate jooksul toimunud militariseerimise kasvu, et oma varasid kaitsta ja kindlustada riiklikke huvisid rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvaheline õigus ei ole aga piisav, et hoida ära konflikte avakosmoses.

Sirvi

Viimati lisatud