Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 443

2017 Catalan independence referendum: the projection of Russian strategic narratives by RT and Sputnik
(Tartu Ülikool, 2018) Voltri, Johannes; Makarychev, Andrey, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
During the recent years, Russia has been accused in meddling in the internal affairs of Western countries on several occasions. Claims of Russian information campaign have also surfaced related to the Catalan independence referendum, held on 1 October 2017. Although there have been some analyses the author is not aware of any wider academic research examining Russian information activity related to the referendum. The aim of the thesis was to identify the strategic narratives that Russia disseminated to the English-language audience in relation to the Catalan independence referendum, and connect them with broader Russian foreign policy interests. The author, inter alia, seek to ascertain why Russia was interested in Catalonia in the first place and how it is used various communicative tools to achieve its goals. The author set a hypothesis that Russia was taking advantage of the events in Catalonia to enfeeble the European Union. To test the hypothesis the author conducted a poststructuralist discourse analysis on the content of Sputnik and RT that was published between 1 September and 31 October 2017. Apart from the news articles, television coverage of RT was also analysed. The coverage was viewed through the prism of the strategic narratives theory by Miskimmon, O’Loughlin and Roselle in connexion with the discourse theory of Laclau and Mouffe. The author ascertained that the tense and at times violent conflict in Catalonia gave Russia a pretext to amplify the tensions and direct the coverage towards the European Union. Russia first argued for the intervention of the EU to give the conflict an international dimension. As the EU remained a bystander, Russia actively projected an identity narrative of the EU as hypocritical and not living up to the democratic values it serves to epitomise. EU was shown in decay and in the process of disintegration with an intent to weaken the West’s hegemony and by doing this strive for a multilateral world order where the role of Russia would be increased. The hypothesis was thus confirmed. The work contributes to the wider efforts of elucidating the range and technique of Russian information activities and demonstrates that Russia has vested interest not only in its close neighbourhood but also further away where it is not and active player itself.
Aabrahami lepete raamistamine Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Maroko riiklikus veebimeedias
(Tartu Ülikool, 2025) Kaldalu, Julia; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua teadmine, kuidas on Aabrahami lepetele allakirjutanud araabia riigid riiklikus veebimeedias raamistanud põhjendused Aabrahami lepetega liitumiseks. Arvestades varasemat Iisraeli-Araabia suhete konteksti ja asjaolu, et rahva hoiak nendes riikides Iisraeliga suhete normaliseerimise küsimuses on vastuoluline Palestiina omariikluse küsimuse tõttu on oluline mõista, milliseid kommunikatiivseid raamistikke leppele allakirjutanud Araabia riigid kasutasid, et siseriiklikult sellega liitumist kodanikele põhjendada. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks küsimust: esiteks, kuidas on lepetele allakirjutanud araabia riigid - Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Maroko riiklikus meedias raamistanud Aabrahami leppeid ning teiseks, kas ja kuidas on need araabia riigid Aabrahami leppeid kajastavates uudislugudes raamistanud Palestiina küsimust. Püstitatud küsimustele vastuse andmiseks teostatakse raamistusanalüüs, mida rakendatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Töö fookust arvestades analüüsitakse ametlikes meediakanalites esitatud sõnumeid, mis on suunatud siseriiklikule auditooriumile ning mis kajastavad uudislugusid Aabrahami lepete teemal. Saadud tulemuste analüüsimiseks kasutatakse Merlijn van Hulst’i ja Dvora Yanow (2014) käsitlust kolmest raamistamise tasandist: tähendusloome (sense-making), sildistamine (naming) ja loo jutustamine (storytelling). Analüüs näitas, et kõigi kolme riigi meediakajastuses esitati Aabrahami leppeid positiivselt, kuid iga riik rõhutas erinevaid tähenduslikke aspekte, mis olid kooskõlas riigi poliitiliste eesmärkide ja rahvusvahelise positsioneerimisega. Palestiina küsimust ei ignoreeritud, vaid see raamiti iga vaadeldava riigi meedias ümber viisil, mis kujutas suhete normaliseerimist Iisraeliga kui võimalust Palestiina küsimuse edendamise eest seista diplomaatiliste kanalite kaudu. Pidevalt rõhutati jätkuvat toetust Palestiina iseseisvusele ja kahe riigi lahendusele.
Aafrika Liidu ebaefektiivsus ja toimimine kohalike konfliktide lahendamisel: Darfuri ja Somaalia konfliktide näide
(Tartu Ülikool, 2014) Välja, Roland; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et käesolevas töös sai kinnitust fakt, et Aafrika Liit on suhteliselt ebaefektiivne rahvusvaheline organisatsioon ega suuda loodetud kujul mustal mandril asetleidvatesse konfliktidesse panustada. Põhjustena saab välja tuua aga küllaltki palju aspekte. Aafrika Liidu ebaedu põhjuseid konfliktide lahendamisel sai hinnatud läbi erinevate konfliktidesse sekkumise võimaluste. Iga tülisse sekkumise etapp – vahendus (sh sõnavõtt), sanktsioonid ja sõjaline interventsioon (sh humanitaarinterventsioonid) eeldavad teatud kriteeriumite täitmist selleks, et sekkumine oleks edukas. Nagu järelduste peatükist välja tuleb, siis neid kriteeriume suudetakse täita vaid poolikult ning tihti jääb mulje, justkui eelistatakse sõjalist sekkumist püüetele asju rahumeelselt lahendada. Tegelikkuses on aga rahumeelsed sekkumisviisid teooria kohaselt efektiivsemad. Lisaks efektiivsuskriteeriumidele konflikti sekkumise viiside osas tuli töö käigus välja ka tõsiasi, et Aafrikas aset leidvad tõsised probleemid nagu vaesus, HIV, AIDS, näljahädad, kodusõjad ja korruptsioon on asetanud riikide fookuse võrreldes läänelikke väärtusi kandvate riikidega hoopiski teise kohta. Kuna Aafrika Liidu liikmetel on nii palju siseriiklike probleeme, siis pigem keskendutakse nende lahendamisele ning primaarsemad teemad rahvusvahelisest julgeolekust ongi ilmselt need, mis puudutavad rahva ellujäämist, toiduvajaduste rahuldamist jms. Siiski on selge, et sealsetes riikides toimuvad kodusõjad ja hulgaliselt inimohvreid nõudvad kokkupõrked tuleb lahendada, kuid seda ei saa oodata Aafrika ühiskonnalt endalt. Vaja on läänelike organisatsioonide senisest otsustavamat sekkumist ning ehk oleks hea kui vastutust ei üritataks delegeerida ainult sealsetele organisatsioonidele. Selleks, et seda teha, peab Aafrika oma arengus läänemaailmale järgi jõudma. Alles siis saame seal toimuvat hinnata läbi oma vaateprisma.
Äärmuslikud vaated vasak-parem skaalal ja poliitiline osalemine Euroopa Sotsiaaluuringu küsitluse põhjal
(Tartu Ülikool, 2012) Tomson, Age; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of the analysis „Political Participation and Placement on Left-Right Scale based on European Social Survey Data“ is to describe the relation between political participation and political views on left-right scale. Socio-economical variables are also added to demonstrate their influence on the previously mentioned relation. Political participation is often understood and analyzed in terms of voting behavior. In this paper broader definition of participation is used. Political participation is an attempt of an individual or a group to influence the process of political decision-making. Taken from the European Social Survey 2011, three possibilities of political participation are considered: singing petition, participating lawful public demonstration and working in another organization. To view political views of individuals, their self-placement on left-right scale is used. At the beginning of this paper I constructed an argument based on theories of Robert E. Lane, David O. Sears and Giovanni Sartori about extreme views and political participation. I claim that people with extreme views tend to be politically more active than people with moderate political views. This claim did not get asserted in this paper. It came out that only people with left-extreme views are politically more active than moderates and right-wing extremists in general are not. The only exception occurred in working in another organization where in some cases there were more active participants among right-wing extremists than among people with moderate views. Higher level of education influenced participation as theory suggested. Participation level was higher among people with 15 years and more education than people with less education. Influence was similar inside all political viewgroups: left-wing extremist, moderates and right-wing extremists as well. Theory also suggests that people with higher level of household income participate more. It also got confirmed as participation rates gradually rise when family income increases. When considering the age of the most active participation, it should be middle age, somewhere between forties and fifties. Current analysis confirms that and shows that people who participate are on an average younger than people who have not participated in last 12 months in specific form of political participation. When looking data about states separately, the main trend is that citizens of European Union old memberstates participate more than people from new memberstates. In addition, in countries where the participation rates are high in general, participation rates of left-wing extremists are extremely high. On the other hand when looking into an example of working in other organizations, participation rate among people who consider themselves right-wing extremists is quite high when compared to signing petitions and attending demonstrations.
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide ning antud ainete õpetajate roll õpilaste poliitiliste ideoloogiate kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2024) Kerro, Karolin; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide rolli õpilaste ideoloogiate kujunemises. Valimistulemused viitavad, et noored ei osale aktiivselt valimistel. Näiteks 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel hääletas alla poole 18-24-aastastest, moodustades vaid 6,7% kogu valimas käinutest (Valimised 2024). Kuigi Eesti noorte üldised haridusnäitajad püsivad kõrgel - seda kinnitavad näiteks PISA (Programme for International Student Assessment) testide kõrged tulemused(Çıtak 2024) –, on 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu kohaselt Eesti noorte kodanikuosaluse näitajad keskmisest all pool, samuti iseloomustab Eesti noori vähene huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu(Ümarik jt 2022). Passiivsus poliitikamaastikul võib tekitada probleeme, sealhulgas noorte arvamuste ja murede eiramist poliitikamaastikul. Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas haridussüsteem võib mõjutada poliitiliste ideoloogiate kujunemist ja seeläbi noorte poliitilist käitumist. Uurides haridussüsteemi ja noorte ideoloogiate kujunemist, saame paremini aru, kuidas formuleeruvad noorte ja tulevaste põlvkondade uskumused, väärtused ja käitumismustrid ning kuidas õppeained ja antud ainete õpetajad saavad toetada sotsiaalset sidusust, poliitilist osalust ja kriitilist mõtlemist. Süvaintervjuude põhjal loodud analüüsist selgub, et Eesti noortel on raskusi ideoloogia teema mõistmisega ning tihtipeale ei osata selgitada ideoloogia rolli ühiskonna ning ka nende endi eludes. Õpilaste sõnul tuleneb teadmiste auk vähesest või täiesti puudulikust teema käsitlusest. Ka õpetajate sõnul käivad ideoloogia teemad väga lühidalt ühiskonnaõpetuse materjalidest läbi ning ajaloos keskendutakse pigem sündmustele, mitte sündmuste poliitilisele taustale. Süvaintervjuudest selgus, et õpilased pigem tunnevad, et õppekava ning õpetajate õpetusstiil on väga neutraalne ja seetõttu ei ole ka tekkinud kunagi pinget kindlat maailmavaadet pooldada. Bakalaureusetöö annab tervikliku ülevaate varasemalt leitud seostest ideoloogiate ja haridussüsteemi vahel ning kuidas analüüsis leitud tulemused peegeldavad antud teemat Eesti kontekstis.
Ajalooliselt rõhutud põlisrahvaste suhtes rakendatud heastamispoliitikad: Austraalia aborigeenide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Vatsar, Eike Maria; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Herman, Minna-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Sõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel.
Ajateenistuse olemasolu seletavad tunnused riikides
(Tartu Ülikool, 2025) Priisaar, Hendrik; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureuse töö eesmärk oli seletada ajateenistuse olemasolu riigis läbi konkreetsete tunnuste. Ajateenistus on olemuslikult isikuvabadusi piirav poliitika, mida riigid kasutavad oma relvajõudude isikukoosseisu tagamiseks. Kuivõrd on täheldatud, et külma sõja lõpp tõi kaasa laialdasema liberaalsete väärtuste, sealhulgas isikuvabaduste kõrgema väärtustamise, on küsitav, miks tänapäeval riigid ajateenistust jätkuvalt kasutavad. Töös uuriti, kuivõrd seletavad riigi julgeolekuolukord, isikuvabaduste väärtustamise tase ning majandusliku heaolu tase ajateenistuse olemasolu riigis. Tunnuste ja ajateenistuse seose uurimiseks võeti andmeid Center for Systemic Peace’i 1946-2018 suurte poliitiliste konfliktide episoodide andmestikust, European Value Survey ja World Value Survey (EVS/WVS) ühisest 2017-2022. aasta küsitlusuuringu andmestikust, Freedom House’i 2018. aasta raportist ning Maailmapanga 2017. aasta andmepangast. Andmeid uuriti logistilise regressioonanalüüsi teel andmeanalüüsiprogrammis R. Töös selgus, et riigi välisjulgeoleku halvenedes tõuseb ajateenistuse olemasolu tõenäosus riigis juhul, kui riigi üldine heaolu on teatud keskmisel või kõrgemal tasemel. Kuivõrd töös leiti, et isikuvabaduste väärtustamine ja majanduslik heaolu on omavahel tihedalt seotud, ei olnud võimalik eristada, kas üldise heaolu efekti puhul oli mõjuvaks faktoriks just majanduslik heaolu või hoopis isikuvabaduste väärtustamine. Töö tulemustest on võimalik järeldada, et riigi julgeolek ja üldisem heaolu on positiivselt seotud ajateenistuse olemasoluga riigis.
Ajutine kaitse või integratsioon: Rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteem Rakvere linna ja Jõhvi valla näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Sweidan, Lisanne-Liis; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö analüüsib ajutise kaitse meetmete ja pikaajalise integratsiooni vahelist tasakaalu Eesti kohalike omavalitsuste kontekstis, keskendudes Rakvere ja Jõhvi linnadele. Uuringu taustaks on 2022. aastal alanud Ukraina sõda, mille tulemusena on Eestis ajutise kaitse saanud märkimisväärne arv Ukraina sõjapõgenikke. Tuginedes Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivile, käsitletakse, kuidas kiireloomuline kriisihaldus mõjutab kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda pikaajalisi lõimumismeetmeid. Rakvere ja Jõhvi linnad on uurimistöös keskse tähelepanu all, sest neil on Eesti omavalitsuste seas kõige kõrgem ajutise kaitse saajate osakaal. Uurimuse keskseks küsimuseks on: Kuidas pärsib ajutise kaitse lühiajaliste vajaduste prioriseerimine kohalike omavalitsuste suutlikkust edendada pikaajalist integratsiooni? Töö hüpoteesiks on, et ajutise kaitse meetmete rõhuasetus kiireloomuliste vajaduste rahuldamisele vähendab kohalike omavalitsuste ressursse ja võimekust toetada ajutise kaitse saajate jätkusuutlikku lõimumist. Andmete kogumiseks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud Sotsiaalkindlustusameti esindajatega ning Rakvere ning Jõhvi kohalike omavalitsuste teenistujatega. Intervjuude eesmärk oli kaardistada peamised probleemid ja väljakutsed Ukraina sõjapõgenike toetamisel kohalikul tasandil ning analüüsida, kuidas ajutise kaitse kiireloomulised meetmed mõjutavad pikemaajalisi lõimumisprotsesse. Uurimistöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Eestis elavatele ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteemis domineerivad pikaajalise integratsiooniga seotud probleemid, mis tulenevad peamiselt piirkondlikest eripäradest ning kohalike omavalitsuse teenistujate abivajaduse hindamise puudulikkusest. Pikaajalist integratsiooni takistavad kohalikul tasandil ka sotsiaalsete suhete puudumine vastuvõtva ühiskonnaga, vähesed töövõimalused, majutus ja keeleõpe. Kriisihalduse raames pakutavad teenused ja hüved on võimaldanud kaitse saanutel kiiresti reageerida ja oma esmaste vajaduste rahuldamisega iseseisvalt toime tulla, kuid jäikade regulatsioonide ning abikõlbmatuse tõttu on kohalike omavalitsuse suutlikkus tagada pikaajalist integratsiooni raskendatud.
Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuste kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle
(Tartu Ülikool, 2017) Alev, Rain; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas uurimuses analüüsib autor Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuse kaubanduse mõju poliitilisele koostööle. Uurimus lähtub vastastikuse sõltuvuse teooriast ning jaguneb nelja peatükki. Uurimuse esimeses pooles annab autor ülevaate vastastikuse sõltuvuse teooriast ning teises pooles tutvustab kasutatavat meetodit ning analüüsib kaubandussidemete mõju Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi poliitilisele koostööle. Selgitamaks välja kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle, vaatleb autor kahe riigi kaubandussidemeid aastail 2001-2013 ning võrdleb neid ÜRO Peaassamblee hääletustulemustes kajastuva Lijpharti indeksiga, mis väljendab poliitilist koostööd. Kaubandusnäitajatest on vaatluse all nii kahepoolse kaubanduse maht USA dollarites kui ka kahepoolse kaubanduse osakaal mõlema riigi kaubandusest. Analüüsi käigus selgus, et kahepoolse kaubanduse osakaalu mõlema riigi kaubandusest ning Lijpharti indeksi vahel esineb mõningal määral korrelatsiooni, mille põhjal võib järeldada, et kaubandussidemed omavad mõju poliitilisele koostööle. Märksõnad: USA, Hiina, kaubandus, rahvusvahelised suhted, Lijpharti indeks, ÜRO, Peaassamblee, vastastikune sõltuvus.
Ameerika Ühendriikide välispoliitiline pööre Aasiasse ja selle mõjud Euroopa julgeolekupoliitikale
(Tartu Ülikool, 2024) Kullamaa, Karel; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ameerika Ühendriikide poolne julgeolekugarantii on ajalooliselt olnud Euroopa julgeolekupoliitika keskseks osaks. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Ameerika Ühendriikide Aasiasse pöördumise (pivot to Asia) poliitika mõju NATO Euroopa liitlaste julgeolekupoliitikale. Töö teoreetiliseks aluseks oli Glenn Snyderi liiduteooria ja selles tutvustatud hülgamise (abandonment) ja lõksujäämise (entrapment) mõisted. Uurimuse läbiviimisel kasutati peamiselt kvantitatiivset andmeanalüüsi. Võrreldi andmeid USA vägede paigutamise, USA sõjalise välisabi, Euroopa riikide kaitsekulutuste ja kaitsekoostöö kulutuste kohta aastatel 2001-2022. Samuti viidi läbi korrelatsioonianalüüs Euroopa liitlastele antava sõjalise välisabi ning Euroopa riikide kaitsekulutuste ja koostöö vahel. Nende analüüside tulemused näitavad, et USA Aasiasse pöördumise poliitikal ei ole olnud märgatavat mõju Euroopa julgeolekupoliitikale, ning USA panus Euroopa kaitsele ei vähenenud oluliselt pärast Aasiasse pöördumise poliitika algust, vaid on hoopis suurenenud tänu Venemaa poolt tuleneva ohu suurenemisele. Üldiselt on Euroopat puudutav julgeolekupoliitika olnud juhitud geopoliitiliste sündmuste poolt, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. ja 2022. aastal.
Ametlik riigiideoloogia parteide tegevuses Türgi kemalismi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Laur, Merlin; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
An analysis of the effects of the financial crisis on the performance of eurosceptic parties in national elections
(Tartu Ülikool, 2016) Rätsep, Martin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahelised patroon-kliendi suhted Nikol Pašinjani ametiajal
(Tartu Ülikool, 2025) Liiv, Diana; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2023. aasta septembris teatas Mägi-Karabahhi president, peale nädala kestnud Aserbaidžaani rünnakuid, et Mägi-Karabahhi Vabariik lõpetab eksisteerimise riigina 1. jaanuar 2024. Selle otsusega kadus rahvusvaheliselt areenilt üks de facto riik ning laheduse sai üks pikimaid konflikte Euraasias. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millisena nähti ja kuidas muutusid patroon-kliendi suhted Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel Nikol Pašinjani ametiajal. Loomaks arusaama Armeenia Vabariigi peaministri suhtumisest Mägi-Karabahhi Vabariiki ja suhtumises toimunud muutustest Pašinjani ametiajal, viidi läbi kvalitatiivne kontentanalüüs peaministri kõnede põhjal, milles käsitleti Mägi-Karabahhi perioodil 2018-2023. Analüüs keskendus kahele ajaperioodile: Pašinjani ametisse astumisest (08.05.2018) kuni Teise Karabahhi sõja puhkemiseni (27.09.2020) ning vaherahu kehtestamisest (10.11.2020) kuni de facto võimude otsuseni Mägi-Karabahhi Vabariigi eksistents lõpetada (28.09.2023). Analüüsi tulemusel selgus, et Pašinjani võimuletuleku järgselt muutus Armeenia poliitika Karabahhi suunal patrooni huvisid esile tõstvaks. Peaminister nägi Mägi-Karabahhi Vabariigi võimekust iseseisva toimijana, viidates viimasele kui võrdsele partnerile. Samas kinnitas peaminister Armeenia ja Mägi-Karabahhi vaheliste tugevate sugulussidemete olemasolu, nähes piirkonda ühtse ruumina. Samuti muutus analüüsitaval perioodil Pašinjani nägemus Armeenia kui patrooni rollist. Nõnda nägi peaminister algselt Armeenia kui patrooni rolli Mägi-Karabahhi ja regiooni julgeoleku tagajana, kuid Teise Karabahhi sõja järgselt tõusis esile Armeenia roll diplomaatilise vahendajana.
Assessing the political factors behind the progress in Turkey’s accession process into the European Union
(Tartu Ülikool, 2016) Mandre, Maris; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
objective of this thesis was to explore the extent to which political factors have influenced Turkey’s accession process into the European Union. The thesis first discussed the Europeanization literature to frame Turkey’s integration with the EU. The theoretical basis for the role of the EU member states was then framed through the two-level game and the theory of liberal intergovernmentalism. The theoretical framework implied that the member states are central actors in the EU, as they forward their rational interests between the domestic and international levels. Furthermore, member states’ central role in the enlargement process is also apparent, as the condition of unanimity of all of the EU decisions reflects. The negotiation process between the EU and Turkey as the main part of the accession was the central subject of the present analysis. The first, essential part of the analysis sought to track Turkey’s progress based on the European Commission’s annual progress reports on Turkey in the years 2005-2015. Turkey’s progress in alignment with the EU acquis in the 33 chapters was measured using quali-quantitative methods; and the cases used for further analysis were selected following the logic of most similar system design. The resulting selection of chapters were found to share a similar pattern in their progression as they were all well advanced. However, the chapters differed in the status that they had achieved by 2015. Continuing with the analysis, it appeared that the negotiations have essentially reached a deadlock. Namely, three of the analyzed chapters were subject to a blockage from a member state or suspended by the EU Council, thus could not be opened to negotiations for political reasons. Somewhat surprisingly, political factors also affected chapters that were open and technically advanced enough to be provisionally closed. The stalling of negotiations based on the chapters assessed in the present work, in one way or another, stems from the ‘Cyprus question’. The key finding in this work was that the capabilities of the member states to influence the process may be essential in the EU enlargement, as is the case with Turkey’s membership application. Therefore, even with Turkey’s continuing progress in the negotiation areas, it is clear that there is a presence of strong political factors which determine the limited rate of the accession process.
Asymmetrical interdependence in energy relations between the Russian Federation and Baltic States: effects of the Finnish LNG terminal and Balticconnector
(Tartu Ülikool, 2015) Veispak, Philip Sebastian; Belyi, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Attitude towards environmental issues: Dutch, Italian, Estonian and Bulgarian example
(Tartu Ülikool, 2018) Grigorjev, Maria; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Environmental issues and climate change affect all areas of life on earth, and all the environmental issues are being affected by many aspects of human activity. This paper studies the attitudes different countries from the European Union have towards environmental issues. The countries addressed are the Netherlands, Italy, Estonia and Bulgaria, out of which the first two joined the European Union in it’s earlier days and the latter two more recently. To understand the attitudes towards environmental and climate issues, each states’ individual environmental actions are studied in addition to research about their Representatives votes in the European Parliament. As a result, it is safe to say all countries mentioned in this paper work towards improving the environment and climate problems, although facing different obstacles. The actions taken by the countries vary in size and frequency due to each states’ economical prospects, abilities and necessities.
Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumine Pärnu linnaga ühinemisel
(Tartu Ülikool, 2025) Kivine, Annabel; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Haldusreform Pärnumaal sai alguse ühinemisläbirääkimistega aastal 2016. 2017. aastal see realiseerus- Audru ja Paikuse ühinesid osavalla staatuse all Pärnu linnaks. Ühinemisprotsess lõppes ühinemislepinguga, kuhu liitunud vallad märkisid enda ootused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Audru ja Paikuse vallavolikogude ühinemise ootused Pärnu linnaga, ning kuidas need 2025. aastaks realiseerunud on. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumist Pärnu linnaga ühinemisel. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi seitse intervjuud, liitumise juures olevate vallavolikogude liikmete ja valla juhtidega. Järelduste tegemiseks sünteesiti läbiviidud intervjuud koos ühinemislepingu analüüsiga. Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et Audru ja Paikuse vallavolikogude peamised ootused ühinemiseks olid: ühistranspordi terviklikkus, investeerimise võimekus, koolivõrgu ja huvihariduse kättesaadavus, elanikkonna suurenemine, ning ühtsem juhtimisstruktuur. Volikogude seatud ootused on kõik reaalseks saanud Pärnu linnaga ühinemisel. Kirja pandud ootustest tuli välja, et ühistransport paranes, laienes teedevõrk, suurenes hariduse kättesaadavus ja viidi ellu erinevaid investeeringuid (koolimajade remont, huvikeskused, kergliiklusteed). Lisaks paranes avalike teenuste kvaliteet ja omaalaspetsialistide osakaal. Autor saab kinnitada, et 2025. aastaks on realiseerunud kõik kirja pandud eesmärgid, kaasa arvatud väikeste valdade identiteet, kui ka osavallakogude olemus. Audru ja Paikuse valdade ootuste elluviimine toimus nii nagu osapooled olid kokku leppinud, ning liitunud vallad nägid Pärnu linnaga ühinemisel positiivset mõju investeeringute kasvule. Ühinenud valdade koostöö oli sujuv ja otsutusprotsessini jõuti ilma negatiivsete sammudeta. Vallajuhid ja praegune Pärnu linnapea on maininud, et kuna ühinemise protsess oli edukas, siis näevad nad tulevikus Pärnu linna laienemist veelgi kaugemale. Piiride laienemisse võiksid kuuluda ka Sauga, mis hetkel kuulub aga Tori valla koosseisu.
Auguste Comte’i ja John Stuart Milli käsitlus emotsioonide rollist poliitikas: rekonstruktsioon ja kriitiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Nõmm, Piibe; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö üritab leida vastust küsimusele, kuidas saaks ratsionaalses arutelus ja ühiskonnaelu juhtimisel tuua mõistus ning tunded paremasse kooskõlla. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks pöördume esimeste programmiliste mõtteavalduste juurde; prantsuse filosoof Auguste Comte sotsiaalteaduste mõiste ühe rajajana ning inglise filosoof John Stuart Mill tema kriitiku ja edasiarendajana. Comte pani kirja ning Mill arendas edasi ideed positivismist, mis on teooria, mis proovib inimeste intellektuaalsed võimed ja sotsiaalse sümpaatia tuua üksteisele võimalikult lähedale. Käesolev töö analüüsib algset teooriat ning seejärel proovib seda religioosses, poliitilises ning moraalses kontekstis sobitada tänapäevasesse ühiskonda. Töö autor leiab, et kuigi positivismi levitamine religiooni nime all ei oleks tänapäeval mõttekas, on sellised religiooni aspektid nagu rituaalid ning alateadvuslik süvendamine võimsad tööriistad hoolivuse suurendamiseks. Poliitilises võtmes on tähtis arvestada erinevate ühiskonnagruppidega ning jagada vastutust nii indiviidide kui ka juhtorganite vahel. Moraalsete emotsioonide levitamine nõuab ülemaailmse ühtsustunde propageerimist, kuid seda ülesannet ei tohiks panna vaid naiste õlule, nagu algselt Comte välja pakkus. Positivismi eesmärkideni jõudmist võib lihtsustada tänapäevane liikumine efektiivne altruism, mis küll ei tegele niivõrd inimeste emotsionaalse harimise või poliitilise faktoriga, kuid teaduslike viiside abil vähendab kannatusi ning tähtsustab mõistuse ja emotsioonide omavahelist suhet.
Autonoomsed piirkonnad täisdemokraatliku ja hübriidrežiimi tingimustes: Hispaania Kuningriigis asuva Kataloonia ja Venemaa Föderatsioonis asuva Tatarstani näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Halilov, Indrek; Tüür, Karmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
In the 21st century, the definite quantity of autonomous regions is contested due to political ambiguity, but the general estimation is that there are under fifty. Autonomous regions with a limited range of legislative and executive power can be defined by several parameters. Primarily historical development, geographical position, ethnic homogeneity, subsidiarity principle and the future outlook of independence. Regarding autonomous regions, there are ones located, both in democratic countries (e.g. United Kingdom, Denmark, Finland), and in non-democratic countries (e.g. Iraq, China). The aim on this undergraduate thesis, is to analyse and to compare autonomous regions, located inside the territory of democratic vis-a-vis non-democratic countries. The thesis, will compare two variables; The Republic of Tatarstan, the federal subject of the Russian Federation and the autonomous entity of Catalan in the Kingdom of Spain. The research, will analyse the differences of regional autonomy, regarding its geographical and political position, either in a democratic or a non-democratic region. Secondly, it will analyse the interests of the central Governments, regarding their strategy on the enlargement or further restrictions, for the autonomous entity. Thirdly, it will study how the autonomous regions have used the power given to them, and what are there perspectives for the future. The thesis paper, will use both qualitative and quantitative research methods to analyse and compare the independent variables which affect the two autonomous regions. The hypothesis is – The preconditions and “true” reasons for an autonomous region to rise from the cradle are quite similar, but regarding further development of the regions, then the autonomous entities in democracies are more likely to gain more power and stability, than the ones in non-democracies. In the research, in order to compare the two autonomous regions, there is a need to analyse the following independent variables: the historical process of regional development, geographical position, population variance, economical power, foreign policy goals, stability of the central power, and the extent of sovereignty given. The research is divided into two parts. The first part will analyse the theoretical definition of an autonomous region. In the second part, the two autonomous regions will be compared, regarding their historical development, their current political and economical situation as well as their future perspectives. Finally, the paper will make assumptions, regarding the possibility of these autonomous regions of becoming independent countries as well as the scope of threats which could occur in the case of devolution.

Sirvi

Sirvi Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Pealkiri järgi