Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahelised patroon-kliendi suhted Nikol Pašinjani ametiajal

Abstract

2023. aasta septembris teatas Mägi-Karabahhi president, peale nädala kestnud Aserbaidžaani rünnakuid, et Mägi-Karabahhi Vabariik lõpetab eksisteerimise riigina 1. jaanuar 2024. Selle otsusega kadus rahvusvaheliselt areenilt üks de facto riik ning laheduse sai üks pikimaid konflikte Euraasias. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millisena nähti ja kuidas muutusid patroon-kliendi suhted Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel Nikol Pašinjani ametiajal. Loomaks arusaama Armeenia Vabariigi peaministri suhtumisest Mägi-Karabahhi Vabariiki ja suhtumises toimunud muutustest Pašinjani ametiajal, viidi läbi kvalitatiivne kontentanalüüs peaministri kõnede põhjal, milles käsitleti Mägi-Karabahhi perioodil 2018-2023. Analüüs keskendus kahele ajaperioodile: Pašinjani ametisse astumisest (08.05.2018) kuni Teise Karabahhi sõja puhkemiseni (27.09.2020) ning vaherahu kehtestamisest (10.11.2020) kuni de facto võimude otsuseni Mägi-Karabahhi Vabariigi eksistents lõpetada (28.09.2023). Analüüsi tulemusel selgus, et Pašinjani võimuletuleku järgselt muutus Armeenia poliitika Karabahhi suunal patrooni huvisid esile tõstvaks. Peaminister nägi Mägi-Karabahhi Vabariigi võimekust iseseisva toimijana, viidates viimasele kui võrdsele partnerile. Samas kinnitas peaminister Armeenia ja Mägi-Karabahhi vaheliste tugevate sugulussidemete olemasolu, nähes piirkonda ühtse ruumina. Samuti muutus analüüsitaval perioodil Pašinjani nägemus Armeenia kui patrooni rollist. Nõnda nägi peaminister algselt Armeenia kui patrooni rolli Mägi-Karabahhi ja regiooni julgeoleku tagajana, kuid Teise Karabahhi sõja järgselt tõusis esile Armeenia roll diplomaatilise vahendajana.