Venemaa vastaste sanktsioonide mõju Balti riikide energiapoliitikale ja energiajulgeolekule

Abstract

Bakalaureusetöö analüüsib Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju Balti riikide energiapoliitikale ja energiajulgeolekule aastatel 2014–2024. Uuring keskendub Eestile, Lätile ja Leedule, kes olid pikka aega energeetiliselt tugevalt seotud Venemaaga, kuid on viimase kümnendi jooksul teinud märkimisväärseid samme sõltuvuse vähendamise ning varustuskindluse tugevdamise suunas. Uurimus keskendub sellele, kuidas sanktsioonid ja geopoliitiline surve on kujundanud Balti riikide otsuseid, mille eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaast, tugevdada varustuskindlust ning laiendada alternatiivsete energiaallikate kasutust. Töö keskne uurimisküsimus on, kuidas sanktsioonid on mõjutanud Balti riikide energiapoliitikat ja milliseid meetmeid on rakendatud energiajulgeoleku tagamiseks. Teoreetiline raamistik tugineb energiajulgeoleku mitmemõõtmelisele käsitlusele, vastastikuse sõltuvuse teooriale ja julgeolekustamise (securitization) kontseptsioonile. Töö põhineb kvalitatiivsel sisuanalüüsil, hõlmates valitsusdokumente, Euroopa Liidu dokumente, rahvusvahelisi aruandeid ja teaduskirjandust. Võrdleva juhtumianalüüsi abil analüüsitakse kolme Balti riigi poliitikavalikuid, pöörates tähelepanu sarnastele suundumustele ja erisustele. Töö tulemused näitavad, et sanktsioonid on oluliselt kiirendanud Balti riikide energiapoliitilist pööret. Märgatavalt on vähenenud energiaimport Venemaalt, suurendatud LNG terminalide võimekust, ühendatud elektrivõrgud EL-i süsteemidega ning uuritud uusi alternatiive, sealhulgas tuumaenergiat. Balti riikide kogemus kinnitab, et regionaalsest koostööst on saanud energiajulgeoleku tagamisel üks olulisemaid vahendeid, aidates vähendada sõltuvust ja suurendada varustuskindlust sanktsioonide tingimustes. Töö panustab arutelusse, kuidas väikeriigid saavad geopoliitilistes kriisides kujundada autonoomset energiapoliitikat. Kuigi töö keskendub peamiselt kvalitatiivsele analüüsile, võiks tulevikus kaasata ka kvantitatiivseid hindamismudeleid, et hinnata poliitikameetmete pikaajalist tõhusust. Töö toob esile ka vajaduse tugevdada regionaalset koostööd ja kriitilise infrastruktuuri kontrolli, et tagada energiasõltumatus ka tulevikus.