Naiste esindatus parlamendis: nelja moslemienamusega riigi võrdlev analüüs

Abstract

Käesolev lõputöö keskendub naiste esindatusele moslemienamusega riikides ja kvoodisüsteemide rakendamisele esindatuse suurendamiseks. Olemasolevate andmete kohaselt moslemienamusega piirkondades naiste esindatus parlamendis on kõige madalam (IPU Parline 2025). Valitud teema toob esile naiste alaesindatuse probleemi parlamendis moslemienamusega riikides. See järeldus põhineb andmetel, et paljud neist riikidest ei ole veel ületanud Pekingi deklaratsioonis seatud kriitilise massi taset 30% (de Silva de Alwis 2024: 64). Uurimuse jaoks valiti neli riiki: Türgi, Pakistan, Usbekistan ja Iraak. Riikide valiku peamine kriteerium on islami rolli olulisus iga riigi seadusandluses. Uurimisküsimus keskendub peamiselt moslemiriikides esinevatele kultuurilistele ja sotsiaalsetele teguritele ning takistustele, millega naised poliitikas võivad kokku puutuda. Käesolevas töös uuritud peamine mehhanism naiste poliitilise esindatuse taseme reguleerimiseks on kvoodid. Võrreldakse kolme tüüpi kvoote ja nende tõhusust naiste kirjeldaval esindatusel. Teoreetilise aluse moodustavad mitmesugused artiklid, mis käsitlevad uuritud riikide kultuurilisi ja sotsiaalseid iseärasusi. Töös kasutatakse ka rahvusvahelisest allikatest pärinevat teavet koos statistikaga esindatuse ja religioossuse taseme kohta, analüüsitakse seadusi ja kvootide kehtestamist, et saada täielik pilt valitud riikide kasutatavatest mehhanismidest. Kasutatud meetod on võrdlev analüüs, mis näitas, et kolmest kvoodiliigist olid kõige tõhusamad seadusandlikul tasandil kehtestatud kvoodid. Analüüs näitas ka, et traditsiooniliste islami väärtuste mõju ja ühiskonna kalduvus patriarhaadi poole võivad tõepoolest mängida rolli naiste esindatuses.