Sirvi Märksõna "2011" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste komisjonid Eestis 2011. aastal - statistiline ülevaade EHIS-e andmete põhjal
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele ning alaealiste komisjonide tööd korraldavale Alaealiste mõjutusvahendite seadusele tuginedes. Antud ülevaate esimene osa seletab lahti alaealiste komisjonide töökorralduse Eestis ning annab ülevaate nende arvust ja tegevusest 2011. aastal. Kirjeldatakse nende moodustamist, rahastamist ja aruandluse põhimõtteid ning komisjonide ja arutelude arvu komisjoni tüübi ja maakonna lõikes. Seletatakse ka arutelude korraldamist, sellega seotud toiminguid ning erinevate osapoolt õigusi ja kohustusi. Teine osa kirjeldab 2011. aastal alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili. Tuuakse välja suunatute jaotus maakonniti ning nende osatähtsus vastava maakonna noortest. Seletatakse, millistel juhtudel arutab alaealise asja kindlasti alaealiste komisjon ning millistel tingimusel otsustatakse, kuidas menetleda süüvõimeliste ehk 14-aastaste ja vanemate juhtumeid. Samal ajal on välja toodud vastavate isikute jaotus vanuse lõikes ning maakondade lõikes vanuseline jaotus, sooline jaotus ja jaotus lapse emakeele järgi. Ülevaate kolmas osa kajastab, millistel põhjustel antud noored 2011. aastal alaealiste komisjonidesse sattusid. Kuna ühel arutelul võib olla mitu algatuse alust on need välja toodud nii ühe kaupa kui ka kombineeritult. Lisaks kajastatakse algatuse aluste jaotust soo, emakeele, vanusegrupi ja maakonna lõikes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste komisjonide 2011. a. tegevuse statistiline ülevaade
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Eesti Noorsootöö Keskus
Iga aasta lõppedes koostab iga alaealiste komisjon oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne esitatakse teda moodustanud organile. Aastaaruande vorm on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1999.a. ning uuendatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2012.a.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatus valimisvõitlusele ja hääle vahetamise tõenäosus Eesti 2011. aasta parlamendivalimistel
(Tartu Ülikool, 2014) Järvan, Kristiine; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euro kasutuselevõtu kajastamine Delfi eesti- ja venekeelsetes artiklites 2011. aasta algul
(Tartu Ülikool, 2011) Laesson, Krõõt; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this Bachelor`s thesis, entitled „Reflection of the changeover to the Euro in Estonian and Russian Delfi at the beginning of 2011―, is to analyse the reflection of the changeover to the Euro in Estonian and Russian media. The study is based on the news articles that were written straight after the changeover to the Euro from the 1st of January 2011 to the 31st of March 2011. The first part of the thesis describes empirical and theoretical starting points: brief overview about various theories of the impact of media, description of the agenda setting, the framing and the spiral of silence. It also consists an overview of previously conducted studies about Russian and Estonian media, and attitudes towards the euro. The second part of the thesis explains and justifies methods and selection of the thesis. The used method was content analysis. The third part presents the results and the fourth part consists of discussion and conclusions. The study shows that in Estonian and Russian media the changeover to the euro was not directly evaluated as a positive, negative or neutral event. Only five percentages of articles were given negative evaluation, in both medias. The biggest difference between Estonian and Russian media, is in the the topics that they cover. Russian media is focusing more on covering topics that are meant for regular people but Estonian media also focuses on covering topics for entrepreneurs. In Estonian media there are also more articles about foreign policy. In Estonian Delfi the spokesmen of media are mostly from the business sector, also the bank's representatives and politicians. In Russian Delfi however, the spokesmen are usually form the third sector. The authors of articles are very similar to Russian and Estonian media and in most cases they are not named and the articles are published under the name of editorial board.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majanduslik hääletamine 2011. aasta Riigikogu valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Part, Ingrit; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
2011. aasta valimiste eel ametis olnud Vabariigi Valitsus oli n.ö kriisiaegne valitsus, kes tegi väga palju ebapopulaarseid otsuseid ning kelle valitsusajal olid Eestis majanduses üleüldiselt rasked ja keerulised ajad. Nii kirjandus kui ka loogiline mõtlemine mõlemad ütleksid, et valijaskond, kes kannatas majandussurutise all, peaks süüdistama ametisolnud valitsust ning neid ka vastavalt kohtlema – karistama. Valimiste kontekstis oleks karistamine pidanud tähendama oma valijaotsuse langetamist mitte koalitsioonis olnud partei poolt. Praktika näitas aga hoopis vastupidist – olenemata kriisist said koalitsioonierakonnad endale toetajaskonda isegi juurde. Tegemist on paradoksaalse juhtumiga, mida käesolev töö prooviski seletada valijaskonna antud hinnangute kaudu riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale. Uurimise all oli kas, ja kuivõrd, koalitsioonierakondade valimine või mittevalimine on seotud sellega, kuidas valijaskond tunnetab majandusolukorda. Lisaks andsin selgitusi valijaskonna mitteootuspärasele käitumisele. Andmeanalüüsi tulemusena selgus: (1) majandusolukorda nii riigi kui leibkonna tasemel positiivsemalt hinnanud inimesed tõepoolest hääletasid enam eelmiste koalitsiooniparteide (ER ja IRL) poolt ning vastupidi – negatiivsemalt majandusolukorda hindavad valijad vähem; (2) Eesti valijaskonna valimismuster on pigem ’sotsiotroopiline’ – indiviidid, kelle valimisotsust reaalselt majandus mõjutab, hindavad enam riigi majandusolukorda ning isiklik finantsiline toimetulek pole nii oluline. (ennekõike peetakse tähtsaks just riigi stabiilsust ja hakkamasaamist). Kuigi andmete põhjal võib väita, et indiviidi tasandil leidis koalitsiooni karistamine madalate majandushinnangute tõttu aset, tuleb tõdeda, et valitsus siiski kokkuvõttes võitis toetajaid juurde. Sellel võib olla mitmeid põhjused ja seletusi, mida saab edasiselt uurida. Spekulatiivselt võib oletada, et kuna majanduskriis oli globaalne, siis ei peetud tegelikult riiki üldse halva olukorra pärast vastutavaks. Lisaks suutis koalitsioon ennast kriisiolukorras tõestada ning tuua Eestisse Euroopa ühisraha euro ja elanikkonnal tekkisid omakorda läbi selle positiivsed ootused tuleviku suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülevaade kutsehariduse- ja tööturualastest uuringutest Eestis 2011. aastal
(2012) Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2011. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.