Sirvi Märksõna "21. saj. algus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 43

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acute myocardial infarction in Estonia 2001–2014: towards risk-based prevention and management
(2019-07-04) Saar, Aet; Eha, Jaan, juhendaja; Ainla, Tiia, juhendaja; Marandi, Toomas, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haiguste, eelkõige südame isheemiatõvest ja südamelihase infarktist põhjustatud suremus Eestis on viimastel aastakümnetel langenud, kuid on jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem. Suremuse edasine langetamine eeldab tõhusamat infarkti ennetamist ja paremat ravi. Ennetuse nurgakiviks on kõrgeima haigestumisriskiga inimeste kindlaks tegemine ja neile ennetava ravi pakkumine, et vähendada infarkti haigestumise tõenäosust. Ravijuhised soovitavad selleks kasutada riski hindamise skoore, mis ennustavad riskifaktorite esinemise põhjal haigestumise tõenäosust. Riskihinnangu alusel otsustatakse ennetava ravi vajadus – kõrgem risk eeldab varasemat ja tõhusamat sekkumist. Riskiskoorid on välja töötatud madalama südame-veresoonkonna haiguste levimusega arenenud riikides ning seni ei ole nende sobivust Eesti rahvastikul hinnatud. Doktoritöö tulemusel selgus, et kolmest riskiskoorist kaks – Euroopas kasutatav SCORE ja Ameerika PCE sobivad südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks Eestis. Suurbritannia QRISK2 alahindas oluliselt haigestumise tõenäosust ja seega vajaks enne kasutamist kohandamist Eesti oludele. Doktoritöös hinnati ka südamelihase infarktiga patsientide ravi kvaliteeti Eestis 2001–2014. Kuigi patsientide keskmine vanus ja kaasuvate haiguste esinemise sagedus kasvasid, paranes oluliselt infarktijärgne elulemus, mida võib seostada ravijuhistes soovitatud kaasaegse ravi paranenud kättesaadavusega. Uuringuperioodi jooksul ühtlustusid infarkti ravikvaliteet ja -tulemused Eestis – 2011. aastaks ei sõltunud ellujäämise tõenäosus enam sellest, kas patsient pöördus esmaselt piirkondlikku või kohalikku haiglasse. Probleemina tõi töö välja nn. ”riski-ravi paradoksi”, mille kohaselt kõrgeima riskiga patsiente ravitakse vähem tõhusalt võrreldes madalama riskiga haigetega. Seega, infarktijärgse elulemuse edasiseks parandamiseks tuleb enam tähelepanu pöörata kõrgeima riskiga, sealhulgas eakate, suhkrutõve ja neerupuudulikkusega patsientide ravile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005
(2022-09-12) Vilumaa, Hedi; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Contemporary urban policies and planning measures in socialist-era large housing estates
(2021-05-25) Pirrus, Johanna; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ühendkuningriigi eeskujul on lääneriigid järk-järgult vabaturumajandusele üle minnes läbinud palju poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, näiteks erastamine, mille tulemusel on süvenenud sotsiaal-majanduslik segregatsioon ja ruumiline ebavõrdsus, eriti elamusektoris. Postsotsialistlikus kontekstis, kus enamiku elamusektorist moodustavad suured korterelamupiirkonnad, kajastab nende alade sotsiaalne mitmekesisus siiani olukorda, mis kujunes nõukogude perioodil sisserände tulemusena. Väitekirjas esitatud näidete põhjal saab jälgida linnapoliitilist ja ruumilise planeerimise arengut pärast peaaegu täielikku erastamist ning luua õppematerjal ühiskondadele, kus erastamine ja vabaturumajandusele siirdumine alles toimub. Uuringu tulemustest selgus, et Baltimaades valitsenud äärmuslik erastamine on loonud olukorra, kus linnaplaneerimist juhib ja kammitseb tänini pigem era- ja majandushuvi kui linnaplaneeringuline strateegia ja arenguvisioon. Üha enam on tunda elanike nõudlust parema elukeskkonna järele. Ent peale elanike on ruumisekkumise nõudlus tekkinud ka ruumiekspertidelt (arhitektid, geograafid, urbanistid, maastikuarhitektid). Huvitav on ehk seegi, et kui siselinnad taassünnivad gentrifikatsiooni kaudu, siis sotsialismiaegsetes korterelamupiirkondades on samuti toimumas renessanss. Erinevus näib olevat üksnes selles, et gentrifikatsioon ja sellega kaasnev kogukonnaaktivism sünnib piirkonna seest, kuid korterelamupiirkondade renessanss algatatakse väljast, ruumiekspertide poolt. Seega on ka avaliku sektori roll siselinnade või korterelamupiirkondade arengut suunates erinev. Siselinna arengus peab avalik sektor toimima jahutajana, piirates kinnisvaraarendajate tuhinat ja leevendades seeläbi ehituse tekitatud survet piirkonnas. Kuid korterelamupiirkondades peab avalik sektor pidevalt soodustama ja isegi õhutama ühest küljest kogukonnaaktivismi ning koostööd eri osaliste vahel, teisalt aga kinnisvaraarendajate huvi seal ehitada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamics of firm innovation strategies: relationship with public sector support
(2020-02-29) Tänav, Tõnis; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Innovatsiooni peetakse õigustatult majandusarengu võtmeks. Innovaatilisuse suurendamiseks toetatakse eraettevõtlust riikliku abiga, millest tulenevalt tekib küsimus – kas toetused tõepoolest muudavad ettevõtete käitumist? Doktoritöö keskendub ettevõtete innovatsioonistrateegiate dünaamikale ning seostele ettevõtlustoetustega. Viimased võivad olla näiteks investeeringute tegemiseks, teadus- ja arendustegevuseks, innovatsioonide turule toomiseks, turundusplaanideks, jne. Eesti näitel on hinnatud ettevõtete innovatsioonistrateegiaid, mis toetuvad ühistele sisenditele. Olgu selleks koostööpartnerite valik, valikud investeeringute tegemisel või teadmiste allikad. Selgub, et ettevõtted on võimelised oma innovatsioonistrateegiat muutma tihti, vajadusel mõne aasta jooksul. Siiski on tegemist astmelise arenguga, kõigepealt tulevad lihtsamad strateegiad ja alles seejärel keerulisemad. Seosed ettevõtlustoetustega ei ole ühtsed. Näiteks investeeringutoetustega ettevõtted võtavad suurema tõenäosusega kasutusele lihtsamad innovatsioonistrateegiad. Teadus- ja arendustegevusele suunatud toetustega ettevõtted aga juba keerulisemad strateegiad. Töötajate oskuste arendamisele suunatud toetustega ettevõtted püsivad kauem innovaatilised. Siiski on mitmed toetuste tüübid, kus pole selge, et nad üldse oleks seotud innovatsioonistrateegiatega. Doktoritööst ilmneb, et ettevõtlustoetused peaksid olema disainitud täpsemaid tegevuspõhiseid sihtgruppe silmas pidades. Innovatsioonistrateegiates ei tasu oodata suuri hüppeid vaid järkjärgulist arengut. Kuid oma sihtgrupis peaksid nad olema piisavalt väljakutsuvad, et toetada strateegiaid mis on kogu majandusele kasulikud – avatud, koostööaltid ja teadmuspõhised.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna kirikumuusikud koostöös paikkonna muusika- ja kultuurieluga aastatel 2000-2010
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Noormägi, Ülle; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kirikumuusikute ja paikkonna vahelist muusika- ja kultuurialast koostööd soodustavad ning takistavad tegurid.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Interpreetide Liidu 10. hooaja kontsertide korraldamine perioodil oktoober - detsember 2011 : loov-praktiline lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Toomel, Paula; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist
(2019-02-25) Lepa, Ege; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Ringvee, Ringo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas „Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist“ on arhiivimaterjalide, Eesti Islami Koguduse põhikirjade, 45 intervjuu ja aastatel 2015-2018 toimunud osalusvaatluste käigus kogutud andmete abil iseloomustatud ja analüüsitud taasiseseisvunud Eesti islamikogukonna dünaamikat, lähtudes kogukonna enda liikmete antud hinnangust, mille kohaselt selle dünaamika kujundavad suhted kogukonna peamiste gruppide – nn „tatarlaste“ (kelle all mõistetakse kogukonnasiseselt nii siia enne nõukogude okupatsiooni asunud eesti ühiskonna integreerunud nn põlistatarlasi kui nõukogude perioodil Eestisse suundunud tatari, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi jt Nõukogude Liidu islamipiirkondade venekeelseid elanikke), „eestlaste“ (kelle all mõistetakse eestlastest konvertiite) ning „araablaste“ (kelle all mõistetakse nii väheseid siin aastakümneid elanud kui enamasti viimase kümne aasta jooksul Eestisse kas tööle, õppima või pagulasena kaitset otsima tulnuid) – vahel. Töö keskmes on nimetatud kolme grupi esindajate narratiivid endast usklikuna, nende käsitlus sellest, kas ja kuidas on võimalik Eestis islamit praktiseerida, ning 1989. aastal taastatud Eesti Islami Koguduse rollist siinsete moslemite elus. Nõukogude Liidu lagunemise ja taasiseseisvumise sündmuste keerises kahe maailmasõja vahel tegutsenud Narva ja Tallinna islami usuühenduste mantlipärijana taastatud Eesti Islami Kogudus on muutunud algselt tatarlastest koosnenud ja koguduse liikmete erakorterites reedesi ühispalvusi ning usupühasid tähistavast väikesest kogukonnast paljurahvuseliseks endise Nõukogude Liidu territooriumi islamiusulisi rahvaid esindavaks organisatsiooniks, mille kõrvale on tekkinud mitmeid teisi peamiselt Tallinnas Keevise tänaval asuva islami keskuse ümber koonduvaid organisatsioone. Konvertiitide ja uusimmigrantide lisandumine kogukonnale on kaasa toonud muutusi Eesti Islami Koguduse tegevuses ja juhtimises, „tatarlaste“, „eestlaste“ ja „araablaste“ narratiivid endast kui usklikust ning endast kui kogukonna liikmest ning muutustest mõlemal tasandil on unikaalsed isiklikul tasandil, kuid omavad ühisjooni grupina, näidates Eesti islamikogukonna arengut nende gruppide vastasmõju taustal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti pilt Rootsi ajalehtedes aastatel 1995-1997 ja 2002-2003
(2004) Vaino, Kristel; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raanikumere jäärežiimi ajalis-ruumiline muutlikkus ajavahemikul 1950/51 - 2004/05
(2006) Sooäär, Jekaterina; Jaagus, Jaak, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel
(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Energeetikaküsimused taasiseseisvunud Eesti välispoliitikas 1991 - 2014
(Tartu Ülikool, 2016) Adamberg, Tiina; Selart, Anti, juhendaja; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool.Humanitaarvaldkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erasmuse üliõpilasvahetus Eestis 1999-2004
(2005) Kiisler, Katrin; Tooding, Liina-Mai, 1944-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Essays on gender wage inequality in the Estonian labour market
(2015-10-12) Anspal, Sten
Sooline palgalõhe on Eestis kõrge. Mitmetes varasemates uuringutes on hinnatud, kui suur osa keskmiste palkade soolistest erinevustest on tingitud soolistest erinevustest tunnustes nagu haridus, ameti- ja tegevusala jm. On aga leitud, et suurem osa soolisest palgaerinevusest ei ole Eestis selliste erinevusega selgitatav. Uurimistöö eesmärk oli hinnata, mil määral varemkasutatutest erinevate hindamismeetodite ja andmete kasutamine aitab paremini selgitada soolise palgalõhe kujunemist Eestis. Doktoriväitekiri koosnes kolmest uurimusest: Esimeses vaadeldi küsimust, mil määral on soolise palgalõhe suur mitteselgitatav komponent tingitud liiga vähedetailsetest andmetest. Näiteks kui tippspetsialistide kategoorias grupeeritakse kokku raamatukoguhoidjad ja neurokirurgid, tekib küsimus, kas analüüsis võrreldi võrreldavate töötajate palku. Leiti, et kuigi detailsemate ameti- ja tegevusala andmete kasutamine võimaldas mitteselgitatavat palgalõhet vähendada, jäi see ikkagi üpris kõrgeks (16,5%). Teises uuringus käsitleti palgalõhe hindamismetoodikate tehnilisemat poolt. Leiti, et teatud meetodi puhul (täppissobitamise põhine dekompositsioon) võib sisuliselt meelevaldne võrdlusgrupi valik (ehk see, kas hinnatakse meeste palgaeelist või naiste palgapuudujääki) viia vastupidistele järeldustele. Pakuti välja meetodi edasiarendus, mis eristaks eraldi komponentidena meeste palgaeelist ja naiste palgapuudujääki keskmise palga suhtes. Kolmandas uuringus testiti, kas palkade allapoole jäikus erineb sooti. Kasutades Maksuameti andmeid aastatest 2002-2008 leiti, et naised aktsepteerivad palgalangetust suurema tõenäosusega kui mehed. Üks võimalik selgitus on, et see tulemus peegeldab erinevusi riskikartlikkuses: mehed võivad keelduda palgalangetamisest, aktsepteerides pigem kõrgemat koondamisriski. See tõlgendus on siiski seni veel vaid hüpotees, mis vajab täiendavat testimist tulevastes uuringutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haridusuuendustest Eestis: üldhariduskoolide arengukavad 2000-2004
(2005) Tillmann, Ülle; Kukemelk, Hasso, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health and economic impact of hip fracture in Estonia
(2017-11-13) Jürisson, Mikk; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reieluukaela murd vanemas eas on seotud olulise elukvaliteedi languse, liigsuremuse ja kuluga. Arenenud maades saab iga kuues üle 50-aastane naine eluea jooksul reieluukaela murru, kuni 20% haigetest sureb aasta jooksul peale murdu ja murrueelne elukvaliteet taastub vähem kui pooltel haigetest. Samas on tervisekaotuse hinnangutes veel palju ebaselget. Esmashaigestumus Euroopa riikides varieerub, kuid erinevuse põhjused ei ole lõpuni selged. Reieluukaela murruga seotud kulud suurenevad, kuid andmed tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutuse kohta on ebapiisavad. Reieluukaela murru epidemioloogilised ja kuluandmed Eestis on puudulikud. Uurimistöö eesmärk oli reieluukaela murruga seotud tervise- ja majandusmõju hindamine ≥50-aastastel inimestel Eestis 2005-2016 aastal. Hinnati reieluukaela murru avaldumust (ökoloogiline uuring), liigsuremust (rahvastikupõhine retrospektiivne kohortuuring) ja murruhaigete elukvaliteeti, ressursikasutust ja kulusid (prospektiivne kohortuuring). Andmed saadi Eesti Haigekassast, reieluukaela murruga haigete intervjuudest ja Eesti statistika andmebaasist. Leiti, et reieluukaela murru avaldumus Eesti naistel oli suhteliselt madal, kuid meestel üks Euroopa kõrgematest. Murdude arvu suurenemine vaatlusalusel perioodil oli tingitud rahvastiku vananemisest. Murrujärgne elukvaliteet oli vaid 7% võimalikust ja selle taastumine aeglasem kui paljudes Euroopa riikides. Murrujärgse eriarstiabi ja perearsti teenuse kasutus oli võrreldav Rootsiga, kuid taastusravi, koduõenduse ja sotsiaalabi kasutus väga madal. Seda kompenseeris lähedaste abi, mida kasutas 18 kuu jooksul 80% haigetest. Reieluukaela murru 18 kuu kogukulu oli >8000 eurot haige kohta, mis on võrreldav infarkti ja insuldi kogukuluga. Samuti leiti, et reieluukaela murd on oluline iseseisev suremuse riskifaktor. Keskmine murrujärgne üldsuremus ühe aasta jooksul oli 28% ehk 20% võrra (3-4 korda) kõrgem kui ilma murruta isikuil, olles võrreldav dementsuse või metastaatilise vähi korral esinevaga. Liigsuremus nooremates vanusrühmades (50-69 aastat) oli Eestis suurem kui lääneriikides. Kaasuvate haiguste mõju reieluukaela murru liigsuremusele on väike ja ei oma liigsuremuse vähendamisel kriitilist rolli. Liigsuremuse vähendamine saab olla võimalik murru ja selle tüsistuste vältimise ning meditsiinilise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni parandamisega. Tulemused võimaldavad reieluukaela murruga seotud summaarse tervisekaotuse hindamist, sihtrühmade määratlemist murruga seotud suremuse vähendamiseks ja informeeritud tervise- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste langetamist. Tulemusi saab kasutada ka reieluukaela murru ennetus- ja ravimeetmete kulutõhususe hindamisel. Teadaolevalt on tegemist esimese tervikliku reieluukaela murru tervise- ja majandusmõju hindamisega Kesk- ja Ida-Euroopas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hegemooniadiskursused eesti kultuuris. Eesti Kunstimuuseumi pressikommunikatsioon 2006–2015
(2018-10-02) Saar, Johannes; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tamm, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandi esimestel kümnenditel on Eesti järjekindlalt püsinud ühiselu liberaliseerimise, rahvusvahelistamise ja globaliseerimise kursil. Kultuuripoliitikas hoogustusid radikaalsemad liberaalsed reformid, mida on mõtestatud kultuuri lahtiriigistamisena. Avalik-õiguslikest ja riigieelarvelistest kultuuriasutustest said osalt ärilistel alustel opereerivad eraõiguslikud sihtasutused. See on muuhulgas sundinud kultuuri- ja mäluasutusi leiutama end meelelahutus- ja ajaviitetööstuse konkurentsis. Minu doktoritöö eesmärgiks on uurida, kuidas on aastail 2006-2015 selle loomemajandusliku väljakutsega hakkama saanud Eesti Kunstimuuseum (EKM). Keskendusin asutuse avaliku kuvandi uurimisele kindlal viisil - pärides, kuidas, millist retoorikat kasutades, veenab EKM pressiteadetes avalikkust külastama oma filiaalides avatud kunstinäitusi. Uurimistöö käigus avastasin, et eesti kunsti avalikud enesetutvustused pressiteadetes sarnanevad märkimisväärselt teoreetiliste kirjeldustega koloniseeritud kultuuridest. Tihenenud konkurentsis publiku tähelepanu pärast on läinud käiku müügiargumendid, mis rõhutavad eesti kunstielu kokkukuulumist Skandinaaviamaade, Lääne-Euroopa metropolide ja globaalsete kunstibiennaalide ning –triennaalidega. Kultuurilist tähendusrikkust ei omistata Eestile endale, selle kuulumisele Baltimaade hulka ja Ida-Euroopasse, ammugi mitte asendile Venemaa naabruses. Selline valikulisus kultuurilises ruumitajus ajendasid mind vaagima tänapäeva eesti kultuuri minapilti selliste postkolonialistlike uurimiskontseptsioonide valguses nagu kultuuriline enesekolonisatsioon ja Lääne kultuuriline hegemoonia. Etnotsentristlikud, eurotsentristlikud ja kultuurilise globaliseerumise argumendid pressiteadetes osutavad, et peamiseks eesti kultuuri kandjaks on meie endi arvates nn koloniaalne subjekt, kes rajab oma positiivse minapildi provintsiaalsuse stigmadest koosneva kaleidoskoopilise mosaiigina, teeb seda eemal asuva kultuurilise metropoli vaateväljas ning võtab omaks kujutletud metropolist avaneva vaate kui isikliku identsusnarratiivi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kirjastajate ja kriitikatoimetajate roll eesti algupärase ilukirjanduse toomisel eesti kirjandusväljale aastatel 2001 ja 2002
(2005) Kõnno, Mare-Mai; Veidemann, Rein, juhendaja; Laak, Marin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohtuliku aktivismi kontseptsioon. Kohtulik aktivism Eesti Vabariigi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas 1993-2004
(2005) Aaviksoo, Berit; Merusk, Kalle, juhendaja; Annus, Taavi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kooliarendus Tartu Descartes' Lütseumis aastatel 1997-2010
(Tartu Ülikool, 2010) Reinson, Jaan; Asser, Hiie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kristlik väärtuskasvatus kristlikes koolides ning kristlike koolide roll Eesti ühiskonnas 21. sajandi algul
(2021-09-15) Käpp, Triin; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kristlik eetika on miski, mis 21. sajandil on üpris kirgi küttev teema. Kristlikud koolid Eestis sõnastavad, et annavad lastele kristlikku väärtuskasvatust, mis tõukub kristlikust eetikast ning põhineb kristlikul maailmapildil? Mida siis ikkagi kristlikes koolides tehakse? Käesoleva töö eesmärgiks oli mõtestada Eestis kristlikes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide rolli 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Seda nii Eesti ühiskonna väärtusraamistikus kui ka võrdluses teiste riikide kristliku haridusega. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks saavutada tasakaalukas ja üksteisega arvestavate kodanikega ühiskond, kus iga inimene tunneb nii iseenda kui teise väärtust ning kus püüeldakse ühiselt ühiskondliku arengu suunas. Väga palju sõltub siinkohal aga koolide endi väärtusvalikutes nii sõnastatud väärtutes kui väärtuskasvatuse meetodite valikutes. Kristliku väärtuskasvatust on võimalik anda väga mitmete väärtuskasvatuse meetoditega, kuid üldjuhul võib tõdeda, et meie kristlikes koolides saab seda kokku võtta integreeriva väärtuskasvatuse mõistega, kus kokku on põimitud nii iseloomukasvatus kui ratsionalistlik kõlbluskasvatus. Peamise mõistena on kasutusel hingeharidus, mida nähaksegi holistlikuna nii õpilase kui kogu tema keskkonna osas. Kristliku väärtuskasvatuse aluseks on kristlik inimesekäsitlus, mis lähtub ühelt poolt inimese Jumala näolisusest ning tänu pattu langemisele lunastust vajavana ning teisalt pauliinlikust traditsioonist tulenevalt kui hinge, vaimu ja ihu täiuslikku tervikut. Kristliku kooli vajadus tänases ühiskonnas tuli eriti selgelt välja koolijuhtidega peetud intervjuudest, kus kirjeldatakse nelja olulist valdkonda: 1) väärtusühtsus kodus ja koolis; 2) turvaline traditsionaalsus; 3) usuteemadel rääkimise vabadus ja turvalisus;4) kristlik inimesekäsitlus. Neid ühendab läbiva joonena ühiskondlik lünk kristlikus hariduses, mis on seotud meie riigi lähiajalooga ning kristliku hariduse katkestusega selles.