Sirvi Märksõna "Academia Gustavo-Carolina" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 92
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 2 kirja Tartu ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) kantslerile Erik Dahlbergile(Pernau, 1700) Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Academia Gustaviana 1632-1665. Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 : [näitus Tartus, 1972](Tartu Ülikool, 1974) Langsepp, Olaf, toimetaja; Tering, Arvo, koostaja; Kask, Raimo, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Academia Gustaviana. Academia Gustavo-Carolina. Arhiivifond(Tartu, 2015) Tartu Ülikooli Raamatukogulistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Actus inauguralis Academiae Gustavo-Carolinae [habitus Pernaviae die 28. Aug. 1699.] auspiciis ... Caroli XII. Svecorum, Gothorum, Vandalorumque regis, ... Dorpato Pernaviam translatae([Pernau] : Exud. Johannes Brendeken, Reg. Acad. Typographus, 1706) Anonymous; Dahlbergh, Erik; Cameen, Sueno; Skragge, Gabriel; Sarcovius, Daniellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dissertatio philosophica de animae immortalitate ex lumine naturae demonstrabili, quam ... in Regia ad Emmam Academia praeside ... Michaele Dau, eloque & poes. professore ordinario facultatis philosophicae h. t. decano. Publicae ventilationi submittit Petrus Knoll, Kil. Holsatus, auctor et respondens. ... MDCXCVI. d. 22. Februarii. Dorpati, excudit Johannes Brendeken, acad. typograph(Dorpat : J. Brendeken, 1696) Knoll, Petruslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hermelin, Olaus. Poolfiguurportree(1700) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Historia Sacra, Inde ab exordio Mundi ad natum Christum, Ex Sacris literis(Dorpati : Excudit Johannes Brendeken, Acad. Typograph, 1692) Moberg, Olauslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Insignia et secreta antiqua Academiae Gustavo-Carolinae Dorpatensis : Nunc Universitatis Liberae Rei Publicae Estonicae Tartuensis conservata in Museo Antiquitatum Regni Sueciae Holmiae / edid. Regia Litterarum Historiae et Antiquitatis Academia Holmiensis(Stockholm : Wahlström & Widstrands, 1932) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Konstitutionen der Academia Gustavo-Carolina : Konzept(Stockholm, 1689-01-28) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liber philosophus, repraesentandus aliquot exercitiis academicis, quorum praeliminaria, cum ... in Regia Academia Dorpatensi praeses Gabriel Sjöberg, philosoph. theoret. profess. ord. Respondente Magno Gabriele Edenio, Vermelando, publico placidoque sobrie philosophantium examini submittit, ... die XXII. Novemb. [XIV. Febr.] ... anno Christiano M.DC.LXXXX. Literis Nöllerianis(Riga : Nöller, 1690) Edenius, Magnus Gabriellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Molin, Lars. Poolfiguurportree(1700) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Molin, Lars. Poolfiguurportree(1700) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Multilingual practices in the early modern Academia Dorpatensis (1632–1710)(2018-10-23) Kriisa, Kaidi; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekirja teemaks on mitmekeelsuspraktikad kõigis varauusaegse Tartu ülikooli, nii selle Academia Gustaviana (1632–1656) kui ka Academia Gustavo-Carolina perioodi (1690–1710) säilinud tekstides. Antud töö keskne mõiste – „mitmekeelsuspraktikad“, st vähemalt kahe keele vahelduv kasutamine ühe ajaloolise teksti piires – on antud doktoritöös katusmõisteks, mis võimaldab ühte uurimusse koondada hulgaliselt eri pikkuse, liigi, eesmärgiga akadeemilisi tekste ning kasutada nende analüüsimiseks laialdast terminoloogiat. Vajadus uurida mahukat varauusaegse Tartu ülikooli akadeemilist pärandit keelelistest aspektidest, on tingitud suuresti uurimislüngast, mis antud valdkonnas prevaleerib. Nimelt kaasaegsetes uurimustes ja akadeemiaga seotud dokumentides on 17. sajandi ülikooli keelekasutuse kohta informatsiooni väga vähe, mistõttu puudub tervikpilt sellest, milliseid keeli kasutati ülikoolisiseses ja -välises asjaajamises, akadeemia juhtimises ning ka õppetöö läbiviimises. Selleks, et anda täpne ülevaade varauusaegse Tartu ülikooli tegelikust keelekasutusest, kaardistati keeleseis. Mahukas töö korpus sisaldab arvukalt eri liiki tekste, mis moodustavad kokku kuus temaatilist sisupeatükki ühes 28 erineva allrühmaga, millest igaühe kohta on tehtud deskriptiiv-kvalitatiivne statistiline analüüs. Antud väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on akadeemia eri tegevussfääridest pärit tekstides esineva keelekasutuse varal kas ümber lükata või tõestada hüpotees, et 17. sajandi Academia Dorpatensis oli ladina keele keskne, nagu seni arvatud. Hüpoteesi tõestamiseks eeldati, et akadeemiast säilinud ükskeelsed tekstid on prevaleerivalt ladinakeelsed, ja kõigil juhtudel, mil ühe teksti piires kasutati koos vähemalt kahte eri keelt, on ladina keel alati domineerivaks ehk raamkeeles ning kõik ühes ladina keelega kasutatud rahvakeeled on sekundaar- ehk sissepõimitud keeled. Uurimistööst johtus, et keelevahetus kui protsess ei olnud akadeemias ühesuunaline, mille resultaadina oleks loodud kõigepealt ladina ja rahvakeelte vahel mitmekeelseid tekste ning hiljem üksnes rahvakeelseid. Keelevalik ja -vahetus sõltus eeskätt tekstiliigist, -funktsioonist, -autorist, -adressaadist ja -meediumist (st kas oli tegemist käsikirjalise või trükitud tekstiga). Tulenevalt töö resultaatidest, ei saa väita, et varauusaegne Tartu akadeemia olnuks eranditult kõigis oma toimimisvaldkondades ladina keele keskne, nagu on seni eeldatud, vaid üheks kesksemaks keeleliseks praktikaks oli mitmekeelsus, mis avaldus ladina keele samaaegses kasutamises koos rahvakeeltega, harvem koos teiste õpetatud keeltega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Oratio de natura & vigore ingeniorum Septentrionalium / quam cum fasces Regiae Academiae Dorpatensis, IV.ta Idus Decembris anni MDCXCI. in templo Cathedrali ... habuit Laurentius Micrander, ...(Dorpati : excudit Johannes Brendeken, 1691) Micrander, Larslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Palmroot, Andreas. Poolfiguurportree(1700) Anonymous