Sirvi Märksõna "Eastern Europe" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Architecture of the 5th and 4th Millennia BC in the northwestern part of the East European plain
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-04) Khrustaleva, Irina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Nordqvist, Kerkko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ida-Euroopa lauskmaa loodeosa kiviaegsete kütt-kalur-korilaste elamud jäetakse sageli teenimatult välja arhitektuuri määratlusest, kuigi need täidavad kõik selle mõiste kriteeriumid. Käesolev väitekiri on esimene regiooniülene koondvaade, mis sisaldab andmeid enam kui kahesaja Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest väljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Uurimuse keskmes on V ja IV aastatuhande eKr süvendpõhjalised elamud. Need on väärtuslikud arhitektuuriajaloo allikad, kuna neist on jäänud suhteliselt selged arheoloogilised jäljed, mida saab hoonepõhjade täitematerjalist leitud esemete alusel enam-vähem usaldusväärselt seostada arheoloogiliste kultuuridega ning dateerida. Elamute tüpoloogia ja kartograafia võimaldasid tuvastada kahe erineva süvendpõhjalise elamutraditsiooni levialad Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V ja IV aastatuhandel eKr – ovaalsed Põhja-Eestis (seotud Soome ja Karjalaga) ja ümarad Kagu-Leedus ja Valgevenes. IV aastatuhande eKr kammkeraamika kultuurikompleksi raames eksisteerisid koos erinevad elamutüübid – ovaalsed süvendpõhjalise ehitised Põhja-Eestis ja maapealsed ristkülikukujulised hooned Lätis. Ühe geograafilise piirkonna eriaegsed elamud olid sageli sarnased kuju ja suurusega, mis aga ei tähenda tingimata kultuurilist järjepidevust. Minu uuringud osutavad, et vastupidiselt seni sageli esitatud arvamustele, ei saa kiviaegsete elamutüüpide erinevusi seletada ainuüksi asulate sesoonsuse, kultuurilise kuuluvuse või piirkondlike ja looduslike erinevustega nende asukohas. Küllap mõjutasid neid korraga mitmed ja ehk ka seni määratlemata tegurid. Kogutud andmed osutavad, et süvendpõhjalised ehitised ei olnud kiviajal peamine elamutüüp Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Selle piirkonna kiviaja arhitektuuri edaspidiseks uurimiseks tuleks otsida võimalusi kuidas selgitada välja elamuid, millest ei jää nii selgeid arheoloogilisi jälgi kui süvendpõhjalistest hoonetest.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Biopower at Europe’s eastern margins: new facets of a research agenda
(Routledge, 2019) Makarychev, Andrey
This special issue seeks to explore the perspectives of applying the different modalities of biopolitical analysis to four country-based case studies at Europe’s eastern margins. The ambition of this collection is to examine issues pertaining to national political, social and cultural agendas through the prism of biopolitical theorizing as broadly understood. This issue offers a specific examination of the applicability of the concept of biopolitics to research in Central Europe, Russia, and the Caucasus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Chronology of the Weichselian Glaciation in the southeastern sector of the Scandinavian Ice Sheet
(2014-05-09) Lasberg, Katrin
Doktoritöö uurib Weichseli jäätumise ajalist kulgu, liustiku maksimaalse leviku ulatust ja liustiku pealetungi ja taandumise dünaamikat Ida-Euroopa tasandiku lääneosas. Uuringuala hõlmab Skandinaavia jäätumise kagusektorit Läänemerest kuni viimase jäätumise maksimaalse leviku piirini. See ala on Weichseli jäätumise jooksul mitmeid kordi allunud liustike tegevusele. Varasemate liustike ajalis-ruumilise dünaamika välja selgitamine on oluline, et ennustada praegu eksisteerivate liustike reageerimist järjest soojenevale kliimale. Varasemate liustike dünaamikat saab välja selgitada kronoloogiliste uuringute abil, mis on ka käesolev doktoritöö teemaks. Teadmised Weichseli jäätumise ajalis-ruumilise kulgemise kohta Ida-Euroopa tasandikul on vaatamata mitmekülgsetele uuringutele väga lünklikud ja olemasolevad andmed jäätumisala lõikes ebaühtlased. Eriti puudulik info on varasemate Vara- ja Kesk-Weichseli jäätumise kohta, kuna sellele järgnenud Hilis-Weichseli liustik on varasemaid setteid ja pinnavorme oluliselt ümber kujundanud või hoopis erodeerinud. Seetõttu on varasemate jäätumiste setteid Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopast leitud vaid üksikutest kohtadest. Viimase, Hilis-Weichseli jäätumise kohta on andmeid rohkem, kuid siiani on ebaselge liustiku saabumise aeg uuringualale ja laienemine maksimaalse leviku piirile. Samuti on viimase liustiku taandumise käik olnud põnevate diskussioonide teemaks. Doktoritöö eesmärgiks on koondada ja kriitiliselt analüüsida Weichseli jäätumise liustike dünaamikat iseloomustavat kronoloogilist andmestikku Ida-Euroopa tasandiku lääneosas. Detailsemad andmed esitatakse viimasele jäätumisele eelnenud jäävaba perioodi kestvuse kohta uuringualal; hinnatakse viimase Weichseli liustiku pealetungi ja selle maksimaalse leviku ajalist kestvust; esitatakse viimase jäätumise taandumise kronoloogia arvestades andmestiku geograafilise paiknemise ja liustikukeelte dünaamikaga ning diskuteeritakse liustiku pealetungi ja taandumise kiiruse üle
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Financial contagion during times of crisis: a meta-analysis based approach with special emphasis on CEE economies
(2012-11-12) Kuusk, Andres
Finantskriiside nakkuslikkuseks peetakse olukorda, kus kriisiperioodidel toimuvad olulised struktuursed muutused kriisi- ja sihtriigi vahelistes šokkide ülekandemehhanismides. Sisuliselt tähendab see, et kriisi ülekandumist ei saa põhjendada riikidevaheliste seoste (kaubanduslike, finants- või poliitiliste) ega sihtriigi makromajanduslike fundamentaalnäitajatega. Doktoritöö eesmärgiks on tõestada või ümber lükata finantskriiside nakkusliku levimise toimumine olulisemate kriisiepisoodide ajal ning leida meta-analüüsi metoodika abil nakkuslikkuse taseme peamised mõjutegurid. Töös seatakse uurimisprobleemi mitmetahulisuse tõttu kahtluse alla suure osa varasemate uuringute rõhuasetus finantsnakkuse statistilise olulisuse testimisele ja soovitatakse keskenduda konkreetse kvantitatiivse mõõdiku leidmisele, mis oleks üle uuringute ühtselt interpreteeritav ja agregeeritav ning ühismõõdustaks sellega erinevate uuringute tulemused võimaldades oluliselt paremini kaasata uuringuid tuleviku meta-analüüsidesse. Üks selline mõõdik on dissertatsioonis ka välja pakutud ja empiirilises analüüsis kasutatud. Uurimistulemused näitavad, et kriiside ülekandumine on kohati tõepoolest olnud nakkuslik, kuid mitte kuigi tugeval määral. See tähendab, et kriiside riigist riiki levimist ei saa selgitada ainult tugevate riikidevaheliste ühenduskanalite ega halbade makromajanduslike fundamentaalnäitajatega, vaid tuleb otsida põhjuseid investorite käitumuslikest aspektidest. Äärmiselt oluliseks muutuvad kriisi tingimustes herding-kontseptsioonist ja muudest kollektiivses mõttes irratsionaalse käitumise aspektidest tulenevad iseenese täitumisele viivad ootused. Niisugustes tingimustes tuleb traditsioonilistesse investeerimisportfelli riskantsuse vähendamisele suunatud teooriatesse suhtuda ülima ettevaatlikkusega, kuna nad ülehindavad oluliselt investeerimisportfelli rahvusvahelise diversifitseerimisega saavutatavat riskiastme vähenemist investorite ratsionaalse käitumise eelduse tõttu riski tingimustes. Sobiva finantsarhitektuuri otsimise kontekstis tähendab finantsnakkuslikkuse eksisteerimine vajadust arvestada möödapääsmatute kriisiepisoodidega ning seega oleks soovitav koguda majanduskasvu perioodidel varusid reservi, et nende abil kriiside ülekandumise mõjusid pehmendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Not See the Forest for the Trees.” The Significance of Context in Media Monitoring Capabilities from a Comparative Perspective
(Faculty of Mass Media Communication, University of Ss. Cyril and Methodius in Trnava, 2023) Oller Alonso, Martin
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Public Perception of Artificial Intelligence in Ukraine and Russia: News Media and Social Media
(Tartu Ülikool, 2024) Chemodanova, Olga; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Artificial intelligence is essential in various fields in today’s society. Certain AI advancements have gained popularity and are being actively utilized by the public. In order to study how AI affects society and to establish appropriate regulations to guide its development, one can examine people’s opinions about AI. The public’s views incorporate expectations and emotions regarding the technology, especially its potential negative impacts. This analysis can assist in implementing ways to adjust society to the advances of AI. While AI is becoming more prominent, public perceptions, especially in Eastern Europe, have not been thoroughly investigated, this research closes the gap by examining the views of Ukrainian and Russian people on AI by analyzing online news media and social media discourse. Here we demonstrate that news mostly highlights the innovations in AI and its advantages, often neglecting potential hazards, whereas social media users frequently engage in discussions about a wider array of subjects, encompassing potential risks of AI. These findings indicate that in Ukraine and Russia, news mainly pushes the narrative of the advancements of AI to the general public, which can lead to the adoption of a one-sided perception of the technology by people. However, there is an interest in discussing possible risks of AI, reflected in social media users’ AI anxieties. Grasping these viewpoints is essential for creating a thorough and balanced discussion of AI and its conseques.