Sirvi Märksõna "Euroopa" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 362

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20 Euroopa keelt :20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede ja tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks
(1933) Aavik, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2000. aasta korvalli reeglimuutatuste mõju Euroopa korvpallis
(Tartu Ülikool, 2014) Hanvere, Heiki; Kaasik, Priit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6th ECPR Graduate Student Confrence, 10-13 July 2016
(Tartu: University of Tartu, 2016) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7 õppereisi NMKÜ turismiautobusel 1936. aastal : 1. Hispaania, Riviera, Šveits ; 2. Reini-äärne sõit ja Šveits ; 3. Viin, Doonau-sõit, Budapest ; 4. London, Pariis, Berliini olümpiaad ; 5. Kopenhagen, Ringreis Taanis, Berliin ; 6. Viin, Doonau-sõit, Budapest ; 7. Pariis ja soovi korral ka London
(Tallinn : Kiirtrükk, 1936) Noorte Meeste Kristlik Ühing
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aafrika retseptsioon eestikeelses trükisõnas (kuni 1917)
(2006) Hiiemaa, Karin; Medijainen, Eero, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äärmuslikud vaated vasak-parem skaalal ja poliitiline osalemine Euroopa Sotsiaaluuringu küsitluse põhjal
(Tartu Ülikool, 2012) Tomson, Age; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of the analysis „Political Participation and Placement on Left-Right Scale based on European Social Survey Data“ is to describe the relation between political participation and political views on left-right scale. Socio-economical variables are also added to demonstrate their influence on the previously mentioned relation. Political participation is often understood and analyzed in terms of voting behavior. In this paper broader definition of participation is used. Political participation is an attempt of an individual or a group to influence the process of political decision-making. Taken from the European Social Survey 2011, three possibilities of political participation are considered: singing petition, participating lawful public demonstration and working in another organization. To view political views of individuals, their self-placement on left-right scale is used. At the beginning of this paper I constructed an argument based on theories of Robert E. Lane, David O. Sears and Giovanni Sartori about extreme views and political participation. I claim that people with extreme views tend to be politically more active than people with moderate political views. This claim did not get asserted in this paper. It came out that only people with left-extreme views are politically more active than moderates and right-wing extremists in general are not. The only exception occurred in working in another organization where in some cases there were more active participants among right-wing extremists than among people with moderate views. Higher level of education influenced participation as theory suggested. Participation level was higher among people with 15 years and more education than people with less education. Influence was similar inside all political viewgroups: left-wing extremist, moderates and right-wing extremists as well. Theory also suggests that people with higher level of household income participate more. It also got confirmed as participation rates gradually rise when family income increases. When considering the age of the most active participation, it should be middle age, somewhere between forties and fifties. Current analysis confirms that and shows that people who participate are on an average younger than people who have not participated in last 12 months in specific form of political participation. When looking data about states separately, the main trend is that citizens of European Union old memberstates participate more than people from new memberstates. In addition, in countries where the participation rates are high in general, participation rates of left-wing extremists are extremely high. On the other hand when looking into an example of working in other organizations, participation rate among people who consider themselves right-wing extremists is quite high when compared to signing petitions and attending demonstrations.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acta Wrangeliana : Halbjahrschrift. 1938, N 1
(Reval : Estl. Druck., 1938) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adalbert von Bremen, der mächtige Kirchenfürst des Nordens
(Reval : J. J. Kelchen, 1856) Jordan, Paul Eduard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku töö Brüsselis Euroopa avalikkuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2007) Olesk, Arko; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ajaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalugu gümnaasiumile. gümnaasiumi humanitaar- ja reaalharu III klassile
(1939) Adamson, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalugu gümnaasiumile. I : gümnaasiumi humanitaarharu I klassi kursus
(1938) Adamson, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalugu gümnaasiumile. I : humanitaargümnaasiumi I kl. kursus
(1938) Madisson, Julius; Ney, Gottlieb; Tarvel, Peeter; Konks, Jaan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalugu gümnaasiumile. I : humanitaargümnaasiumi I kl. kursus
(1937) Madisson, Julius; Ney, Gottlieb; Tarvel, Peeter; Konks, Jaan
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ajalugu gümnaasiumile.humanitaargümnaasiumi I kl. kursus
(1938) Madisson, Julius; Ney, Gottlieb; Tarvel, Peeter; Konks, Jaan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalugu.progümnaasiumi IV ja reaalkooli II kl. kursus
(1938) Adamson, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktuaalseid küsimusi : rahvakasvatustalituse kursuste loengute kokkuvõtteid. I
(1942) Schloimann, Paul; Wendt, Alfred; Kiisel, Otto Johannes; Michel, Wilhelm; Stahf, Edgar; Juhkentaal, Martha; Wirz, Bernhard; Liidak, Kaarel
listelement.badge.access-status Embargo ,
Alien plant distribution in Europe along a latitudinal gradient
(Tartu Ülikool, 2011) Ronk, Argo; Zobel, Martin, juhendaja; Kalwij, Jesse M., juhendaja