Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikooli Kirjastus

Abstrakt

Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
The family physician shortage is a threatening problem for the healthcare systems of many countries, requiring specific solutions. It is known that well-organised primary care helps prevent chronic diseases and premature death and reduces unnecessary healthcare costs. The ageing population place a more significant burden on the healthcare system, making it particularly important to ensure a sufficient number of various healthcare specialists. While the number of physicians has increased over the past five years in most European countries, including Estonia, the number of family physicians has either decreased or remained the same. Several factors determine whether there will be enough family physicians in healthcare: medical students’ interest in family medicine, the career intentions of early-career family physicians, the migration of family physicians, and the dropout of family physicians at any stage during their career. The main aim of this research was to add to our understanding of the causes of the family physician shortage to provide evidence on factors influencing this phenomenon and possible solutions. To this end, various methods were used to conduct studies in Estonia and several European countries. The findings highlight the importance of medical students’ exposure to family medicine during studies and having family physicians as role models. There is also a need for improvements in training programs, particularly in preparing family physicians for the management aspects of running a practice and working with a patient list. Moreover, policy changes and better funding are necessary to support family physicians and address issues like poor working conditions, inadequate remuneration, and lack of recognition. Emphasising work-life balance and career flexibility is vital for creating sustainable career paths, reducing burnout, and enhancing job satisfaction among future and current family physicians.

Kirjeldus

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone

Märksõnad

doktoritööd

Viide