Sirvi Kuupäev , alustades "2025-05-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
Distinct roles of miR-146a and miR-146b in neurons and microglia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Chithanathan, Keerthana; Žarkovski, Aleksandr, juhendaja; Jürgenson, Monika, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tian, Li, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Aju kohaneb pidevalt erinevate väljakutsetega ning see paindlikkus on reguleeritud täpse molekulaarse kontrolliga. Üks oluline selles protsessis osalevate molekulide rühm on mikroRNA-d (miRNA-d), mis aitavad reguleerida geenide aktiivsust. Nende hulgas mängib miR-146 perekond, mis koosneb miR-146a-st ja miR-146b-st, võtmerolli aju põletiku ja immuunvastuste kontrollimisel. Uuringud on näidanud, et miR-146a/b düsregulatsioon võib olla seotud neurodegeneratiivsete ja psühhiaatriliste häirete arenguga. Käesolev väitekiri uurib miR-146a ja miR-146b spetsiifilisi rolle neuronites ja mikrogliiarakkudes, kasutades geneetiliselt muundatud hiiri. Tuvastasime, et miR-146b esineb peamiselt neuronites – rakkudes, mis vastutavad info töötlemise eest. miR-146b eemaldamisel täheldasime neuronite arvu suurenemist ja paremat mälu, mis viitab sellele, et see molekul aitab aju kognitiivset funktsiooni peenhäälestada. Need toimed olid seotud neuronite ellujäämise ja funktsiooniga seotud kasvufaktori Gdnf taseme tõusuga. Teisalt ilmnes, et miR-146a esineb peamiselt mikrogliiarakkudes, mis on aju immuunrakud. Need rakud kaitsevad aju, reageerides infektsioonidele ja vigastustele. Kui käivitasime põletikulise reaktsiooni, ilmnes miR-146b puudulikkusega hiirtel vähem haiguskäitumist, mikrogliiarakkude aktivatsioon oli madalam ning põletikumarkerite tase langes. Huvitaval kombel olid need muutused seotud miR-146a taseme tõusuga, mis näitab, et need kaks miRNA-d tasakaalustavad üksteist aju põletiku reguleerimisel. Samuti uurisime, kuidas miR-146a reageerib pikaajalisele metaboolsele stressile, näiteks kõrge rasvasisaldusega dieedile (KRD), mis teadaolevalt kiirendab aju vananemist. Leidsime, et KRD-l olnud hiirtel vähenes miR-146a tase, kutsudes esile aju immuunrakkudes enneaegse vananemise tunnuseid. On tähelepanuväärne, et ravi D-vitamiini analoogi elokaltsitooliga taastas miR-146a taseme ja vähendas aju vananemist normaalsetel hiirtel, kuid mitte neil, kellel puudus miR-146a. See kinnitab, et elokaltsitooli kaitsev toime sõltub miR-146a-st. Need tulemused rõhutavad miR-146a ja miR-146b tähtsust aju tervise säilitamisel, olles regulaatorid neuronites ja mikrogliiarakkudes. Nende molekulide toimemehhanismide sügavam mõistmine võib aidata välja töötada uusi ravistrateegiaid põletiku-ja ainevahetusega seotud ajuhäirete ennetamiseks ja raviks.