Sirvi Märksõna "Filipiinid" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Between the United States and China: Philippines foreign policy in the case of South China Sea(Tartu Ülikool, 2021) Kirp, Ingrid; Dharmaputra, Radityo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutIn 2016 there were several events that could change the Philippines' foreign policy in Southeast Asia. The tensions in the South China Sea were growing since several parties claimed the sea, and there were new presidents elected in the Philippines and the United States. This thesis focuses on the Philippines' strategy in this complicated geopolitical situation between the two great powers, the United States of America and China. The aim of this thesis was to identify how the Philippines respond to the changing geopolitical dynamics in the region after 2016 in the case of the South China Sea and which strategy they are using in their actions. The author explains the situation in the region, defines a small state, and then discusses the potential strategies a small state has in the case. The author set a hypothesis that the Philippines mainly use a hedging strategy to respond to the region's geopolitical dynamics. To test the hypothesis, the author conducted content analysis on the Philippines president Rodrigo Duterte's speeches, statements, interviews, and press conferences between 2016-2020. There were used official sources from the presidential web page. The purpose was to find statements related to the United States, China, or the South China Sea and identify the strategies. The author confirmed the hypothesis. Several strategies were used to maneuver in this complicated geopolitical situation, such as balancing, bandwagoning, hedging, and engaging. According to the theoretical part and Duterte's statements, the main strategy used between 2016-2020 was hedging.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Filipiinide välispoliitiliste strateegiate analüüs: kaasajooksmine, tasakaalustamine või riskide maandamine(Tartu Ülikool, 2017) Lanman, Violetta; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut• Lühikokkuvõte uurimisteemast ja aktuaalsusest Selles töös analüüsitakse, kuidas on kujunenud Filipiinide välispoliitika aastatel 1987-2016 ning millised strateegiad iseloomustavad Filipiinide välispoliitilist käitumist: kas pigem on tegemist kaasajooksmise (bandwagoning), tasakaalustamise (balancing) või riskide maandamisega (hedging). Filipiinide välispoliitika ei ole varasemalt palju tähelepanu pälvinud. Traditsiooniliselt on Filipiine nähtud Ameerika Ühendriikide (USA) koostööpartnerina ja seeläbi on Filipiinid aidanud tasakaalustada Hiina kasvavat mõju regioonis, samuti on nad USA’le andnud võimaluse säilitada oma kohaolek regioonis. Kuid seoses uue presidendi Rodrigo Dutetre ametisse astumisega 2016. aastal on Filipiinide poliitika presidendi suunamisel kiiresti muutuma hakanud. Duterte väljaütlemised on tugevalt kahjustanud traditsioonilisi koostöösuhteid, tõmmates Filipiinide välispoliitilistele valikutele ja ka riigi rollile Kagu-Aasias varasemast rohkem tähelepanu. Filipiinide kursimuutus vajab selgitamist, sest see aitab mõtestada suuremaid jõuvahekordade muutusi regioonis, eeskätt USA mõju vähenemise ja Hiina esiletõusu võtmes. Filipiinide näitel võib vaadelda, kuidas suurvõimud (USA ja Hiina) konkureerivad omavahel mõju Kagu-Aasias pärast. Kagu-Aasia regioon pälvib rahvusvahelist tähelepanu ka Lõuna-Hiina mere (South-China Sea / West Philippine Sea) vaidluse tõttu, mis mõnede vaatlejate hinnangul võib potentsiaalselt viia suurema regionaalse konfliktini. On huvitav uurida, mis on selliste oletuste eeldusteks. • Eesmärk Töö eesmärk on uurida, mis iseloomustab Filipiinide kui väikeriigi välispoliitikat aastatel 1987-2016 – kas seda võib pigem kirjeldada kui mõne suurvõimuga kaasajooksmist (bandwagoning), tasakaalustamist (balancing) või lähtub valitud strateegia eeskätt riskide maandamisest (hedging). • Meetod Tegemist on ühe-Ni uurimusega (single-N case study), kus viiakse väikese riigi välispoliitilist analüüsi. Selleks kasutatakse neorealismi teoreetilist kirjandust. Välispoliitika analüüs on kvalitatiivne analüüs, mis sobib teooria ja reaalsuse võrdlemiseks. Töös uuritakse teatuid üksikjuhte ehk Filipiinide olulisemaid välispoliitilisi otsuseid ning üldist välispoliitilist suunda kirjeldavaid seisukohti ja alusdokumente ja liigutakse üldistamise suunas (järeldus, millist strateegiat eelistab riik). • Uurimistulemused Analüüsi tulemusena jõutakse järelduseni, et kolmanda põhiseaduse järgi määratlevad ennast Filipiinid nagu demokraatlik vabariik, mille tegevused ja poliitilised valikud on suunatud riigi heaolule. Töös teostatud analüüs näitab, et Filipiinid on väikeriik ja neorealismi teooria sobib Filipiinide välispoliitilise käitumise seletamiseks. Uuringus ka järeldatakse, et Filipiinide välispoliitika on muutustele vastuvõtlik ja reageerib kiiresti välistingimustele. Filipiinid püüavad põhiprintsiipidest kinni hoia, kuna väikeriigile on see raske ülesanne ja ikkagi riik sõltub suurvõimude otsustest, eriti vaidluse olukorras. Järeldatakse, et Filipiinide välispoliitilised valikud aastatel 1987-2016 osutavad riskide maandamise strateegiale. • Kas ja miks peaks teemat edasi uurima Filipiinidel esineb unikaalne välipoliitiline käitumine, mis pakub avara ruumi uurimuseks ning Kagu-Asia on kiiresti arenev ja strateegiliselt tähtis regioon. Märksõnad: Filipiinid, Lõuna-Hiina meri, neorealism, tasakaalustamine, kaasajooksmine, riskide maandamine, USA, Hiina, ASEANlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Rahvusvahelise kliimarahastuse tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel arengumaades: Aasia riikide näitel(Tartu Ülikool, 2022) Müllerson, Raneli; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö autor püstitas hüpoteesi, et kliimaeesmärkide saavutamise jaoks ei piisa vaid rahvusvahelisest rahastusest, vaid rolli mängivad ka riigi valitsuse seisukohad, elanike valmisolek ja teadlikkus ning kliimamuutuste leevendamise prioritiseerimine üle majanduskasvu. Varasemates uurimistöödes on neid tegureid uuritud ja relevantseks tõestatud. Vaadeldavate riikide ehk Pakistani, India, Filipiinide ja Bangladeshi tulemused on erinevad nii välise abi summade kui ka kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise ja taastuvenergia kasutusele võtmise puhul. Uurimistöös analüüsiti Maailmapanga ja kahe kliimarahastusega tegeleva fondi toetatud projekte riikides, nende eesmärke ja antud rahasummade suurusi. Teiste tegurite puhul analüüsiti riikide kaupa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile esitatud dokumente kliimaeesmärkide kohta, riikide esindajate kõnesid 2021. aastal toimunud kliimakonverentsil, elanike seas läbi viidud küsitlusi ning majanduskasvu. Analüüsi käigus selgus, et kliimaeesmärkide saavutamiseks olulistes näitajates parimaid tulemusi saavutanud riigi ehk Pakistani valitsus prioritiseerib kliimamuutuste leevendamist üle majanduskasvu, rahvas on teadlik ja nõus panustama ning majanduskasv kõige aeglasem. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei ole suudetud edu saavutada Filipiinidel ja Bangladeshis, kelle valitsused ei ole nõus ilma välise rahastuseta panustama. Nende riikide rahvastik oli kliimamuutustest teadlik, kuid ei olnud valmis enda majandusliku olukorra kehvemaks muutmisega. Indias, mis on saanud enim raha ja tähtsustab seda enim, kuid on kehtestanud süsinikumaksu, on kasvuhoonegaaside emissioonide hulk tõusnud kõige vähem. Töö tulemused vastavad püstitatud hüpoteesile ning töö tõestab, et kõige tähtsam tegur kliimaeesmärkides edu saavutamiseks on riikide valitsuste valmisolek seada kliimamuutuste leevendamine majanduskasvust ettepoole ning seejärel on olulised väline rahastus ja elanike hoiakud.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Shaken confidence: violation of norms as driver of expenditure increase(Tartu Ülikool, 2024) Riether, Daniel Taylor; Kursani, Shpend, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe United States‘ alliances with Japan and the Philippines, built on the principle of mutual defense, stand in stark contrast to the United States‘ security cooperation with Taiwan which does not guarantee mutual defense in any capacity. Taiwan is thus quite vulnerable due its ongoing sovereignty dispute with China and its ambiguous international legal status. Yet curiously, since 2022 both Japan and the Philippines have increased their defense expenditure at a significantly faster rate than Taiwan, despite possessing much more solid security guarantees than Taiwan. Qualitative cross-case analysis of these three cases reveals two potential explanations. Firstly, within Japanese and Philippine negotiations with China, violation of confidence between leadership can be observed before the 2022 expenditure increase. This is not observable within Taiwanese-Chinese negotiations however, whose leaders largely refrained from formal contact and there was thus little trust to be broken in the first place. Secondly, as a de facto state, Taiwan‘s security situation does not benefit from international norms on non-aggression between states to the same extent as de jure states like Japan and the Philippines, and thus does not necessarily face the same pressure to respond to violation of said norms. The findings of this thesis contribute to understanding the strategic motivations of de facto states, as well as highlighting how dependency on international norms can affect diplomatic and strategic behavior.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Understanding community engagement in Bicol museums(Tartu Ülikool, 2025) Roces, Martina Isabela; Camilleri, Patricia, juhendaja; Annist, Aet, juhendaja; Burns, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituutDiscourse on the inclusion and participation of “communities” and “community engagement” in museums has signalled a growing shift toward community-oriented museum practice. This study seeks to understand how four museums in the Bicol Region of the Philippines understand and practice community engagement. It also explores how local residents perceive the role of museums. It draws on interviews with museum professionals and focus groups with local residents. Findings show that the museums frame community engagement as a form of outreach, through a variety of top-down practices ranging from educational programmes to identity building. More participatory approaches, such as collaboration, consultation, and co-creation, are not yet widely adopted in this region. From the locals’ perspective, museums are valued for education and heritage preservation, but there is a desire for them to take stronger stances against issues such as historical revisionism. The study provides insights into the challenges faced by museums in the region and highlights the need for a clearer understanding of “community”, stronger institutional support, and more participatory engagement models in the Philippine museum sector that actively involve and attract both existing and potential visitors.