Sirvi Märksõna "Internet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 175

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad
(Tartu Ülikool, 2014) Kald, Inga; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uus meedia levib üha kiiremini ja see muudab meie igapäevaelu harjumusi, sotsiaalseid suhteid ja mõtteviisi. Internetikasutajatest laste arv liigub tänapäeval üha tõusvas joones ja samal ajal väheneb esmakordsete internetikasutajate vanus. Interneti piiramatu levik on oluliseks teinud uue meedia uurimise ja seda eriti seoses lastega, kes digitaalsetest tehnoloogiatest ümbritsetuna üles kasvavad. Meid ümbritsev infotehnoloogia ei ole aga alati tingimata kahjulik. Kui suudame online-riskide kogemisest õppida ja arendada välja digitaalset kirjaoskust, siis on võimalik osa saada interneti lõpututest kasuteguritest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida 1. ja 2. klassi laste internetikasutust, online-riskide taju, riskidega kokkupuudet ja toimetulekustrateegiaid, mida lapsed potentsiaalsete ohtudega silmitsi seistes kasutavad. Magistritöö teoreetiline osa andis ülevaate laste ja infoühiskonna suhtest; laste arengust; laste internetikasutusest; veebiriskidest; laste kogemusest online-riskidega ja toimetulekustrateegiatest, mida lapsed online-riskide kogemise järel kasutavad. Magistritöö eesmärkide täitmiseks viisin läbi viis fookusgrupi intervjuud kokku kahekümne nelja lapsega ning saadud tulemusi analüüsisin kvalitatiivse andmeanalüüsi meetodi abil. Olulisemate tulemustena võib välja tuua 7-8-aastaste laste küllaltki mitmekülgse ja aktiivse internetikasutuse olukorras, kui nad on virtuaalmaailma võrdlemisi üksi jäetud – suurem osa lastest kasutab internetti vanemate pideva järelvalveta, olles kohati internetis ka siis, kui vanemaid kodus ei ole. Rohkem riske kogenud lastel on ka ohtlikumad veebikasutuse harjumused, näiteks teevad nad seda enda sõnutsi peaaegu alati üksi, erinevatel aegadel ja sealhulgas hilisõhtul, omavad personaalset sotsiaalvõrgustiku kontot ja käivad palju videosaitidel. Suurem osa riskidest, mida lapsed on kogenud, on ette tulnud suhtlusvõrgustikes, kus riskiallikaks on olnud võõrad veebikasutajad, aga ka sõbrad ja tuttavad, kes on lapsele riskantse sisu edasi saatnud. Leidub ka lapsi, kes ei ole mitte ühegi riskiga kokku puutunud – neid lapsi on rohkem nooremate seas, nad käivad harvem internetis ja kindlates mängukeskkondades. Riskiga kokku puutudes kasutavad lapsed kõige rohkem kommunikatiivset ja passiivset toimetulekustrateegiat. Peamiste järeldustena võib välja tuua, et mida rohkem ja erinevamaid tegevusi lapsed internetis harrastavad, seda rohkem puutuvad nad kokku erinevate online-riskidega. Ühe peamise järeldusena võib välja tuua vanemate ja veebikeskkondade poolt rakendatud reeglite ebaefektiivsuse. Kuna kõikide riskide puhul on laste kõige populaarsemaks toimetulekustrateegiaks kogetust rääkimine, siis see näitab, kuivõrd oluline on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldusväärne suhe ja avatud kommunikatsioon nii kodus kui ka koolis. Väga oluline on jätkuvalt edendada täiskasvanute teadlikkust ja vastutustundlikku internetikasutust, et vanemad ja õpetajad suudaksid last meediamaastikul adekvaatselt, efektiivselt ja enesekindlalt suunata. Lisaks pakub töö ka metodoloogilisi kogemusi innovaatilise meetodi, st loomingulise ülesande läbiviimise, sama- ja segasooliste fookusgruppide kasutamise ja erineva suurusega rühmade intervjueerimise kogemuse näol. Väikeste laste intervjueerimisel võib uurimissoovitustena välja tuua loomingulise ülesande või mängu kasutamise ja ajastamise intervjuu keskele, poiste-tüdrukute segarühmade kasutamise, mõõduka suurusega rühmad ning omavahel tuttavate laste kaasamise intervjuusse. Edasistes uuringutes soovitaksin tähelepanu pöörata üha nooremate laste mobiilse interneti kasutusele ning kaasata uuringusse laste pereliikmed, eakaaslased ja õpetajad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest
(Tartu Ülikool, 2014) Toodo, Berit; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 13-16aastaste laste ja nende vanemate teadlikkust interneti kasutamisel, nende hoiakuid ja lastevanemate seatud piiranguid oma lastele. Mida enam võimalusi kogevad lapsed ja noored internetis, seda suurem tõenäosus on, et nad puutuvad kokku ka erinevate riskidega. Uuringud näitavad, et väga paljud lapsed on internetis kokku puutunud häiriva sisuga ning et enamasti puudub nii lastel kui ka lastevanematel oskus, kuidas toime tulla emotsionaalse stressiga. Ka puuduvad lapsevanematel oskused ja teadmised, kuidas ohtu ära tunda ning mismoodi sekkuda ja aidata (Livingstone et al 2011). Rahvusvahelise laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisgrupi EU Kids Online uurijate sõnul vajavad kõrge riskiga maad nagu Eesti tungivalt teadlikkuse tõstmist (Livingstone et al 2010). Sealjuures lastevanemate piirangute kasutamine oma laste arvutikasutamisel ei ole märkimisväärselt suur. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et vaid vähesed lapsevanemad on määranud oma lastele internetikasutamisel piiranguid. Pigem usaldatakse oma last ning eeldatakse, et laps ei tegele internetis talle kahjulike asjadega. Intervjuudest tuli välja ka see, et lapsed ei küsi nõu ega abi oma vanemate käest ja see võib olla tingitud vanemate ebakompetentsusest ning oskamatusest lapsi aidata. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et laste vähesel suunamisel suutsid lapsed nimetada neile potentsiaalselt ohtlikke internetiriske. Kõigi laste jaoks oli esmajoones hirmsaim risk viirused. Osati välja tuua, et oma andmeid ei tohiks internetti kirjutada, ent sotsiaalvõrgustikes oma andmete avaldamises lapsed ohtu ei näinud. Selgus ka tõsiasi, et kõik lapsed olid internetis kuidagiviisi kokku puutunud millegi ebameeldivaga, kui mitte nemad ise, siis nad teadsid kedagi, kes on. Sealjuures nende vanemad olid kindlad, et midagi halba nende lapsed internetis kogenud ei ole. Mitte ükski laps ei rääkinud häirivast kogemusest ei oma vanematele ega õpetajatele. Antud teema uurimine on väga tähtis, ent ühtlasi ka keeruline. Üheltpoolt sellepärast, et tegu on lastega ning laste uurimine iseenesest on juba keeruline. Teiselt poolt on raske erinevate riskide ning ohtude klassifitseerimine. Lisaks tuleb arvestada ka põlvkondlike erinevustega - tänapäeva laste jaoks on mõiste “personaalne informatsioon” hoopis uue tähenduse saanud, millega nende vanemad ei pruugi alati arvestada. Antud uuringust selgus ka tõsiasi, et lastevanemate seas on populaarne arvamus, et kuna nende laps on maast-madalast üles kasvanud interneti ning arvutitega, siis oskab ta sellega suurepäraselt ümber käia ning ei puutu erinevate ohtude ja riskidega kokku. Leitakse, et kui midagi halba ei ole enda või enda tutvusringkonnas juhtunud, siis on ebatõenäoline, et tulevikus võiks midagi halba juhtuda. Antud tulemus läheb kokku ka mitmete teoreetikute ning erinevate uuringute tulemustega (näiteks Livingstone’i erinevate aastate uuringud; Prensky; Herring). Mitmete teoreetikute (Prensky; Livingstone) sõnul on see aga vale lähenemine - laps õpib kõige paremini enda vanematelt ja õpetajatelt, mistõttu oleks väga oluline oma lapsega internetiohtudest rääkida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
45–60-aastaste internetikasutajate kasutuspraktika – kogemused, vajadused ja võimalused. Süvaintervjuud think-aloud meetodil
(Tartu Ülikool, 2008) Kruusvall, Peeter; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7-aastaste laste endi hinnang suhtlusportaalide kasutamisele Tartu lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Johanson, Kristine; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A functional perspective on post-communist civil society: contentious activities and internet activism in Latvia
(Tartu Ülikool, 2013) Drews, Wiebke; Pettai, Eva-Clarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Post-communist civil society is generally depicted to be rather weak. However, the existing academic literature is outdated and reveals conceptual issues. The incorporation of normative assumptions, focus on formal activities and establishment of universally applicable indicators has resulted in rigid operational concepts of civil society that do not sufficiently account for contentious activities and internet activism. Yet, these forms of public participation are becoming increasingly important. By adopting a functional perspective, this dissertation develops a revised operational concept of civil society that allows for assessing alternative forms of public participation in terms of their quantity and quality structure. The framework is applied to the case of Latvia, where quantitative aspects of contentious activities and internet activism as well as the quality structure of the online CSOs ManaBalss.lv and Politika.lv are investigated. The analysis yields remarkable results. Latvian civil society is not weak. The extent of both contentious activities and internet activism militate for a rather strong civil society in the country. However, the organizational infrastructure of ManaBalss.lv and Politika.lv shows that financial strains serve to illustrate huge constraints on the working capacities of the organizations and, thus, need to be addressed if civil society is to be maintained and further strengthened.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirja The Cheers arendusprojekt
(Tartu Ülikool, 2005) Einfeldt, Siim; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika
(Tartu Ülikool, 2014) Ruuda, Lennart; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste karistuslikud hoiakud küberkiusamise suhtes
(Tartu Ülikool, 2012) Ebral, Reili; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajate hinnangud internetiportaalide Miksike ja Koolielu kasutamise kohta Lõuna-Eesti koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Soieva, Helis; Lembinen, Igne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpetajate ja -õpilaste suhtlustrendid Facebookis: õpetajate kogemused
(Tartu Ülikool, 2013) Rooste, Kädli; Siibak, Andra , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Võtmesõnad: Facebook, algklassiõpetajad ja –õpilased, õpetaja ja õpilase online interaktsioon, sotsiaalvõrgustikud, põlvkondade erinevused, privaatsus sotsiaalvõrgustikes. Õpilaste ja õpetajate sotsiaalvõrgustike kasutus on viimasel ajal leidnud üsna palju kajastust nii massimeedias, kui ka uurijate huviorbiidis. Sellegipoolest on algklassilaste ja algklassiõpetajate Facebooki interaktsiooni kujul tegemist üsna uudse uurimisteemaga, mis ei ole veel nii laialdast kajastust leidnud. Käesoleva magistritöö üldine eesmärk ongi teemale ka kirjeldatud vaatenurgast pisut valgust heita. Antud uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas hindavad õpetajad endi ja laste vahelist Facebooki suhtlust ning interaktsiooni. Uuring püüab vastust leida küsimustele, kui aktiivne on algklassiõpetaja ja –õpilase Facebooki suhtlus, milline on õpetajate hoiak lastega portaalis suhtlemise osas, kuivõrd võib Facebooki „sõprus“ koolikeskkonnale või portaali kasutusele mõju avalda, millise rolli õpetajad Facebookis võtavad. Teema on oluline, sest algklassilaste kujul on tegu kasutajatega, kes tegelikkuses ei tohiks nimetatud sotsiaalvõrgustikes viibidagi. Lisaks on teemat oluline käsitleda põhjusel, et tegemist on üsna konfliktse valdkonnaga – info, mis võib sobida pere ja sõprade silmadele, ei pruugi kontekstuaalselt sobida õpetaja või õpilase silmadele ning see seab õpetaja-õpilase Facebooki „sõpruse“ õigustatuse eetilise küsimärgi alla. Töö teoreetiline osa andis ülevaate teemat raamistavatest suurtest teooriatest, nagu Mannheimi põlvkondade teooria, ning tutvustas sotsiaalvõrgustike kontseptsiooni nii laiemalt, kui lähtuvalt õpetajate ja õpilaste eripäradest. Empiirilise materjali kogumiseks viisin läbi neli fookusgrupi intervjuud, valimiks oli 11 algklassiõpetajat neljast erinevast Eesti koolist. Intervjuudest saadud andmeid analüüsisin kvalitatiivsel sisuanalüüsi meetodil. Fookusgrupi intervjuude tulemused, analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja diskussioon on välja toodud töö neljas põhiosas. Uurimuse käigus kogutud ja analüüsitud materjali põhjal võib esile tuua järgnevad peamised tulemused. Fookusgrupi intervjuude analüüsist nähtus, et õpetajad hindavad üldjoontes oma sotsiaalvõrgustike interaktsiooni õpilastega tagasihoidlikuks. Lastega suheldakse üsna harva ning ka siis enamasti õpilaste initsiatiivil (v.a klassi grupid) ja koolialastel teemadel. Õpetajate hoiak lastega Facebookis suhtlemise osas on üsna neutraalne, midagi halba selles ei nähta, kuid samas hoitakse siis turvalist distantsi. Õpetajad ei julge ega pea õigeks, näidata end õpilastele personaalsest küljest, vaid ka Facebookis eelistatakse säilitada laste jaoks õpetaja roll. Selle põhjuseks võib pidada soovi hoiduda töö- ja eraelu segamisest ning samuti laste silmis autoriteedi tagamist. Intervjuudest nähtus, et kuna õpetajate-õpilaste suhtlus on sotsiaalvõrgustikus üsna tagasihoidlik ning akadeemilist laadi, siis online suhtlus koolikeskkonnas toimuvat märkimisväärselt ei mõjuta. Vestlustest nähtus, et kui koolikeskkonnas toimuvat Facebooki „sõprus“ oluliselt ei mõjuta, siis portaali kasutuspraktikaid mõjutab märgatavalt. Enamus uuringus osalenud õpetajatest oli pärast lastega „sõbraks“ saamist võtnud kasutusele mõne privaatsusstrateegia, enim kasutati privaatsussätteid, mille abil piirati õpilastele nähtava info hulka. Õpetajate hinnangul mõjutas omavaheline online „sõprus“ laste portaali kasutuspraktikaid veidi vähem: selgus, et õpetajate hinnangul ei mõtle lapsed ette, et õpetaja „sõbraks“ lisamine tähendab pidevat n-ö luubi all olemist ning avastavad selle alles siis, kui on õpetaja käest näiteks sobimatu pildi pärast pahandada saanud. Kuigi vaid kolm vestlustes osalenud õpetajatest olid kasutanud võimalust õppetöö Facebooki viia, olid kõik ühel nõul, et parim viis selleks on klassile grupi loomine. Kolm õpetajat, kes grupi loonud olid kasutasid seda üsna aktiivselt ning leidsid, et see on mugav viis lastele lähedal olla ning dialoogi arendada. Klassile grupi loomine on üks võimalustest, mis õpetaja ja õpilase Facebooki sõprusega kaasneb, lisaks on Facebookis suhtlemine hea võimalus õpetajatele viia end paremini kurssi noorte maailmaga. Kuna õpetajad ja õpilased esindavad reeglina erinevaid põlvkondi, võib neil sageli olla raske mõista üksteise tõekspidamisi või vaateid maailmale. Facebooki „sõprus“ võib mõlemale poolele avaldada rohkem infot, mis aitab paremini teineteist mõista ning lähedasemaid suhteid luua. Samas on alati oht, et nähtav informatsioon ei kujunda mainet positiivselt ning võib tugevalt õpetaja-õpilase suhteid kahjustada. Informatsiooni avalikustamisega kaasneb ka privaatsusküsimus. Intervjuud näitasid, et õpetajad peavad Facebooki n-ö „oma ruumiks,“ mida õpilastega nii väga jagada ei soovita. Seejuures leidsid õpetajad aga, et neil on õigus sekkuda laste „oma ruumi“ ning toimetustesse nähes midagi, mis õpetaja hinnangul on sobimatu. Kuigi algklassilapsed on väga noored ja reeglite kohaselt ei tohiks Facebookis viibidagi, kehtivad neile täpselt samad õigused privaatsusele. Õpetajad peaksid toetama laste iseseisvust ning koolivälisel ajal jätma lastel silma peal hoidmise lapsevanematele. Edasised uuringud võiksid pühenduda välja selgitamisele, kuidas saaksid õpetajad ja õpilased olla Facebookis „sõbrad,“ nii et sellega kaasneks minimaalselt ohte ja maksimaalselt võimalusi. Momendil ilmneb, et õpetajatel on puudu teadmistest nii sotsiaalvõrgustike olemuse kui seal käitumise kohta, mistõttu võiksid uurijad-teadlased kaaluda võimalust koostada õpetajatele juhendmaterjal, mis aitaks neil sotsiaalvõrgustike maailmas orienteeruda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholiseadusega alaealisele ja joobes isiku alkoholitarbimise tõkestamiseks seatud piirangute järgimine ning seda takistavad tegurid. Alkoholi tele- ja internetireklaam ning noored.
(2012) tnsEmor; Tervise Arengu Instituut; Riigikantselei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyzing the populist voter in Europe: the effects of political news and internet usage on voting behaviour
(Tartu Ülikool, 2022) Apaestegui Cam, Luis Alberto; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Populism is one of the most researched topics in the past decade. There are many factors that can have an effect on the populist vote. It has been claimed that political news and internet use are some of them. Regarding the former, the mediatization and sensationalization of politics alongside the interdependence between political parties and the media could have an effect on people, which eventually might influence their voting behaviour. Regarding the latter, social media algorithms and unregulated content creates echo chambers and filter bubbles that are used by populists who are experts at using online tools to spread their ideas to a vast audience; which could translate into cast a vote for a populist party. Hence, this thesis analyses the effects of the media’s political news (PN) and internet usage (IU) on the populist voter to try to see if their consumption could be linked to voting for a populist party. It also tries to discover if rightwing populist voters (in comparison with left-wing populist and centrist populist voters) are those who spend more time watching political news and using the internet. In order to analyze this, two sets of logistic regression were performed. The first included the main variables of the study, PN and IU, and the second model was applied with the inclusion of 10 additional demographic and attitudinal variables. Each regression was tested in 22 European countries. Depending on types of populism found in each country, the regression was tested in right wing, left wing and centrist populist scenarios. In order to see which kind of populist voter consumes more news and internet, a t-test was carried out to compare the means for the groups of voters. The overall findings showed that the PN and IU do not have a significant effect, except for what can be considered an isolated scenario. Nonetheless, the full model permits the discovery of other findings that will help to give an overview of the behavioral traits of the populist voter.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Annual report 2006. Selected issues
(2006) EMCDDA
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Application of international human rights online - balancing privacy, freedom of information, and national security
(Tartu Ülikool, 2016) Zaure, Agnes; Tikk-Ringas, Eneken, juhendaja; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äriühingute elektrooniline asutamine ühe osanikuga osaühingute (SUP) direktiivi ettepaneku kohaselt ning selle mõju Eesti õigusele
(Tartu Ülikool, 2016) Vellemaa, Siim; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutikelmuse piiritlemisprobleemid
(Tartu Ülikool, 2012) Masing, Kristel; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Arvutikelmused ja nendega seonduvad varavastased süüteod aktuaalses kohtupraktikas
(Tartu Ülikool, 2010) Pära, Eva; Kairjak, Marko, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Au haavamine internetis ja sellest tulenevate nõuete rahvusvaheline kohtualluvus
(Tartu Ülikool, 2016) Sepp, Merilin; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Au tsiviilõiguslik kaitse ja selle erisused au teotamisel Interneti kaudu
(2003) Luide, Silja; Varul, Paul, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Murumaa, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut