Sirvi Märksõna "Kihnu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

listelement.badge.access-status Embargo ,
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestva õppe arendamise vajadused ja võimalused Kihnu vallas
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2018) Männi, Marily; Salumäe, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtjate rahulolu transpordiga väikesaarte tingimustes
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Akkermann, Külli; Kuura, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Irdhingekujutelm Kihnu memoraatides
(Tartu Ülikool, 2012) Sudak, Jaan; Metsvahi, Merili, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
The conception of free spirit in memorates from Kihnu island dealing with encountering with the dead. The aim of the current B.A. thesis is to analyze and discuss conceptions of free spirit in the basis of memorates collected from Kihnu during two fieldwork trips in September 2010 and August 2011. Kihnu is a little island in the Gulf of Riga with a rich and living heritage, what is known among the Estonian folklorists as one of the two "cradels" of folklore (the other one is Setumaa). It is known for its cultural and folkloristic naturalness and living folk beliefs. Free spirit is a term from Estonian folklore researcher Oskar Loorits. According to his work the conception of spirit consist a belief in multiple of spirits with their own functions. Free spirit is a spirit that is able to leave one’s physical body in one’s lifetime or after the death. Free spirit can continue one’s independent life in abode of the dead or alive. Nowadays the belief in free spirits is strong in Kihnu island, dead manifest themselves at home, in historic places, in graveyard or around the local school, museum and culture centre. To perceive the attendancy of free spirit one does not need to be in specific state of mind, it can be perceived while sleeping or while everyday situations. Attendancy of the dead is not limited by time - it means that spirits are able to manifest themselves during the whole day. The reasoning for manifesting spirits is believed to be uneasiness of the dead that might be caused by violent death, abjuration of religion or disturbing the peace of the grave. According to Kihnu belief, dead can return home by their own will. Visitant might warn its family before its death that he/she would return home after the death. In Kihnu island free spirits are believed to be all-around dangerous to living people. If a free spirit is visitant, it might scare or even attack living people. Therefore it can be said that free spirits are viable and physical body decreases it strength. Free spirits have greater powers than alive – they are able to change the weather, create spectres etc. Therefore free spirits are dangerous to the people and to the nature. People in Kihnu island use also different magical rites against the dead, but they seem to be not quite effective.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kihnu ajaloost XIX sajandi lõpust kuni 1917. aastani
(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Mättik, Meedi; Vahtre, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu ajalugu = Geschichte der Insel Kühno (Kihnu)
(1942) Leesment, Leo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu ajalugu rahvapärimuse järgi Esimese Maailmasõja algusest kuni 1950. aastani
(Tartu Riiklik Ülikool, 1974) Mättik, Meedi; Vahtre, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu kivilaeva mudeli rekonstrueerimine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Rikker, Siim; Rennu, Madis, juhendaja; Laos, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu maakasutus aastatel 1840-1886
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Tamm, Liis; Lust, Kersti, juhendaja; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Umb, Alvar; Tuum, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alvar Umbi lõputöö „Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid“ keskendub eelkõige emailitud ehtekollektsiooni loomisele. Ehete loomise, mõtestamise, kavandamise ja akadeemilise kirjatöö jaoks on tulnud uurida Kihnu kultuurilugu, värvide tähendusi rahvapärimuses, erinevaid emailitehnoloogiaid, emaili ajalugu ja suhelda kohalike kihnlastega. Töö jaotub kolmeks osaks. Esimeses osas tutvustatakse Kihnu rahvariide kandmise kombestikku ja värve rahvausundis. Teine osa keskendub emaili tehnoloogiale. Kolmas osa kirjeldab lõputöö praktilist poolt analüüsides tööprotsessi kavandamisest teostuseni. Loometöö ise koosneb viiest prossist, mille kujunduses on kasutatud Kihnu rahvarõivaste tekstiilimustritele omaseid detaile. Kasutatakse erinevaid emailimistehnoloogiaid: grafiitemail, plique a` jour ehk akenemail, champleve ehk uurdemail, limoges ehk maalitehnika ja cloissone` ehk kärgemail. Iga pross on loodud sobima kindla kördi tüübi juurde, järgides Kihnu värvireegleid alates erksast rõõmsast punasest riidest, kuni musta leinariideni. Loometöö esitab väljakutse traditsioonilisele Kihnu rahvariide kombineerimisele uue ehtega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu naise rõivaste valmistamise traditsioonid 20. sajandi algusest kuni tänapäevani
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Palu, Käthlin; Raud, Inna, juhendaja; Aav, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimuse eesmärk on jäädvustada Kihnu naise rõivaste valmistamise traditsioonid viimase 125 aasta jooksul. Tuvastada olulisemad muutused ning selgitada, millised neist on säilinud tänapäevani
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Kihnu nuõrdõ lauluvihu” laulude noodistamine ja kujundamine toetavaks õppematerjaliks üldhariduskooli muusikaõpetuse tarbeks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Pull, Egert; Roose, Celia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
This master's thesis addresses the transcription of contemporary Kihnu folk songs and the development of teaching materials for general education schools, as the melodies remain largely undocumented and are at risk of disappearing due to reliance on oral tradition and a declining number of active singers. The aim was to create notated teaching materials for the songs text of the "Kihnu nuõrdõ" collection to support folk song teaching through oral tradition. The methodology included the study of archival materials, audio and video recordings, fieldwork with members of the Kihnu community, and the notation of collected songs using MuseScore 4 software. The result is a collection of 52 transcribed songs divided into nine categories, tested at Kihnu School and two other island schools in Estonia, confirming its suitability for teaching Kihnu folk songs
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu rahvalaulikutest
(Tartu Riiklik Ülikool, 1964) Tartu Ülikool; Laugaste, Eduard, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu rahvamaja roll Kihnu kultuuriruumis
(Tartu Ülikool, 2026) Limberk, Elis; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kihnu Rahvamaja roll Kihnu kultuuriruumis“ eesmärk on analüüsida Kihnu Rahvamaja tegevusi, selle positsiooni kohalikul kultuurikorralduse väljal ning seoseid Kihnu kultuuriruumi kui UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluva nähtusega. Töö keskendub sellele, milliseid funktsioone rahvamaja kogukonnas täidab ning kuidas see toetab kultuuripraktikate toimimist, kogukondlikku sidusust ja kohaliku kultuurielu järjepidevust. Uurimus on kvalitatiivne, tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele Kihnu Rahvamaja endiste juhatajatega ning Kihnu vallavanemaga. Uurimuse põhjal ilmneb, et Kihnu Rahvamaja roll on mitmetasandiline ning ei piirdu üksnes kultuurisündmuste korraldamisega. Rahvamaja toimib eelkõige kogukondliku kohtumispaigana, mis toetab sotsiaalset sidusust ja loob tingimused kultuuripraktikate ja traditsioonide jätkumiseks. Töö tulemused osutavad vajadusele mõtestada rahvamaja rolli tänapäevases kultuurikorralduses laiemalt ning toetada selle arengut eelkõige koostöö, kogukondliku kaasamise ja paindlike toimimismudelite kaudu. Arendustegevustes on oluline keskenduda rahvamaja kui keskkonna tugevdamisele, mis võimaldab erinevatel osapooltel kultuurielus aktiivselt osaleda, ning soodustada paremat koostööd kohalike organisatsioonide vahel, et tagada kultuurilise järjepidevuse ja kohaliku sidususe püsimine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu rahvarõivas ja selle valmistamine
(Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Vesik, Lya; Luts, Arved, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kihnu rahvuslikku käsitööd tutvustav metoodiline materjal põhikoolile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2004) Uus, Ingrid; Lind, Ene, juhendaja; Hunt, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kihnu rannaniidud ja nende kaitse
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Aav, Luule; Merivee, Murel, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu saare pulmakombestik
(Tartu : Tartu Riikliku Ülikooli Kinokabinet, 1956) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu sõrmkinnaste kudumistehnikad 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi lõpuni Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Vahtmeister, Kaile; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö uurimisprobleem seisneb Kihnu sõrmkinnaste randmeosa kudumisskeemide ja -tehnikate süstemaatilise kaardistamise puudumises. Kuigi labaosa mustrid on varasemates käsitlustes hästi esindatud, ei ole randmeosa variatiivsust Eesti Rahva Muuseumi kogus terviklikult analüüsitud. Eesmärk on dokumenteerida ja analüüsida, millised tehnilised võtted on ajalooliselt iseloomulikud ning kuidas neid on rakendatud Kihnu eritüübiliste sõrmkinnaste kudumisel. Kokku uurin 47 Kihnu sõrmkindapaari, mille analüüsimisel lähtun materjali, kindarandmete, labaosa ja sõrmede kudumise erinevustest. Lisadesse olen ülevaate andmiseks lisanud ka tabeli ERM-is leiduvatest Kihnu eritüübiliste randmeskeemidest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu valla potentsiaal avalike teenuste pakkumisel kohalikele elanikele
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2017) Karjam, Pille; Ernits, Raigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond