Sirvi Märksõna "Russia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 81

listelement.badge.access-status Embargo ,
A Russian Challenge to Multipolarity? The Prospects for Political Cooperation between Russia and Latin America
(Routledge, Copyright © 2017 Taylor & Francis Group, LLC, 2017) Pavlova, Elena
This article focuses on the attitudes in Latin American countries toward Russia’s newly assertive foreign policies since the annexation of Crimea. Without trying to analyze the Ukrainian events as such, this article describes the concerns of Latin American intellectual and political elites about the consequences of the crisis for the structure of the contemporary international system, which is seen as multipolar. The potential decline of multipolar ity is presented in the Latin American debate as a serious problem, and both the West and Russia are blamed for this trend. Coupled with other issues, these disagreements may have a detrimental effect on Russia’s relations with Latin American states.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis of Russia’s legal arguments for the use of armed force against Ukraine
(Tartu Ülikool, 2023) Hrabarchuk, Mariia; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Biopolitical art and the struggle for Sovereignty in Putin’s Russia. Journal of Contemporary Central and Eastern
(Routledge, 2019) Makarychev, Andrey; Medvedev, Sergey
This article addresses the public appeal of political actionism in today’s Russia through analysis of the political art of Pyotr Pavlensky. The research uses the methodological paradigm of biopower and biopolitics, as outlined by Michel Foucault and further critically developed by Giorgio Agamben, since it helps to better understand both the oppressive nature of the Russian state, and the protest art of Pavlensky. The article seeks to unpack the struggle for the human body that has started in Russia in recent years, with the state imposing its normalizing and regulatory mechanisms upon private lives and corporeal practices of individuals, and people’s responses by re-claiming their bodies, from an open public discussion of sexuality, domestic violence and gender equality, to the radical exposure of the body by artists like Pavlensky. As the argument goes, the centerpiece of political controversy is not just the battle for the human body, but a battle for sovereignty, defining the limits of state intervention, the borders of the political community and the rights of the individual. The article asks a number of questions: how Pavlensky’s performances can be explained within the framework of the biopolitical regime of Putin’s rule? Whether Pavlensky’s use of his own body for political purposes (a “biopolitical art’ of sorts) is a response to the increased biopolitical intervention of the Russian state that has marked Putin’s third term in office? Why did political protest become corporeal? How does the individual body turn into a tool for political contestation and how does it embody collective meanings? How the politicization of the body transpires, and how an individual body can incarnate a collective body of nation?
listelement.badge.access-status Embargo ,
Biopower and Geopolitics as Russia's neighbourhood strategies: reconnecting people or reaggregating lands?
(Routledge, 2017) Makarychev, Andrey
In this article, we address geopolitics and biopower as two different yet mutually correlative discursive strategies of sovereign power in Russia. We challenge the dominant realist approaches to Russia’s neighborhood policy by introducing the concept of biopolitics as its key element, which makes analysis of political relations in the post-Soviet area more nuanced and variegated. More specifically, we address an important distinction between geopolitical control over territories and management of population as two of Russia’s strategies in its “near abroad.”
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conflict between Russia and its Neighbors since 1992: The Cases of Belarus and Ukraine
(University of Tartu Press, 2018) Driedger, Jonas J.
Russia’s recent aggressions against Georgia and Ukraine have sparked intense discussions among journalists, scholars, and policymakers. However, these debates have not produced a universally accepted, theoretically grounded and empirically reliable explanation for the recurrence of conflict between Russia and its post-Soviet neighbors. While many studies have dealt with the causes of great power expansionism and the security policies of less powerful states, no theory has yet been developed to capture the intrinsically interactive nature underlying conflict behavior of unequal neighbors. To make a first step into this direction, this paper develops and tests two competing positions on variance in conflict between unequal neighbors: Autocratic Imperialism and Geopolitics. The paper develops these two positions by first conceptualizing unequal neighbors as a theoretically distinct form of state dyad, and, second, applying on unequal neighbors existing paradigms of international relations theory. The paper then derives hypotheses from these positions, which it then tests by using structured and focused comparison as well as congruence analysis on two cases of unequal neighbors: Russia and Belarus as well as Russia and Ukraine, both from 1992 to 2014. The paper finds that both positions fail these tests, albeit Autocratic Imperialism more so than Geopolitics. The concluding discussion of the conceptual and empirical problems that each position encountered yields some important hints towards the construction of a middle-range theory that would explain the conflict behavior of unequal neighbors in a more valid and reliable way.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructing and sending Russia-related news frames by different media and their perception among various audiences
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-31) Kremez, Mihhail; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Geopoliitilise ebastabiilsuse ja infohäirete tingimustes leiavad mõned ideed ja sõnumid ühiskonnas viljakama pinnase ja mõned mitte. Erinevate hoiakute kujunemine on kombinatsioon ajaloolistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest, mis avaldub Venemaa tegevuste taunimises või õigustamises eri ühiskondades ning kajastamises eri meediakanalites ja kajastamise tajumises eri auditooriumide poolt. Huvitusin nende hoiakute kujunemisest, lahutades protsessi meedia ja auditooriumi interaktsiooniks, mida uurisin raamistamise ja raamide tajumise vaatenurgast. Uurisin Venemaa raamistamist Eesti, Bulgaaria, Saksamaa, Läti, Soome, USA ja Hiina uudismeedias ning Venemaad käsitlevate uudisraamide tajumist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumite poolt. Analüüsitud interaktsiooni mõjutab tugevalt kultuuriline, majanduslik, poliitiline ja ajalooline kontekst, milles raame konstrueeritakse, edastatakse ja tajutakse. Venemaa raamistamisel prevaleerivate valentsete – lahutavate ja ühendavate – raamide võime representeerida suhteid Venemaaga teatud riikide kontekstis annab lisateadmisi nende suhete nüansside kohta. Ajakirjanike isiklike taustsüsteemide mõju raamistamisele on piiratud – nad on sagedamini raamide edastajad, ent võivad muuta prominentsete infoallikate raame võimsamaks. Viimast peaks kasutama ülima ettevaatusega – see võib negatiivselt mõjutada auditooriumide usaldust meedia vastu. Venemaad käsitlevate raamide dekodeerimist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumide poolt mõjutavad lisaks kontekstile tugevalt eelteadmised ja isiklikud taustsüsteemid. Osalejad ei mõistnud alati oma rolli meediasisu kujundamisel ja kogesid raskusi raami looja tuvastamisel, pigem omistades looja rolli meediale. Osalejate taustsüsteemide hulgas täheldatud meediakriitilisuse kasvu – valentsete raamide sagedane dekodeerimine vastanduvast positsioonist vähendas nende usaldust meedia vastu. Uuritud auditooriumid vajavad meediaprofessionaalide tuge oma meediapädevuse parandamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das erste Jahrhundert russischer Kartographie 1525-1631 und die Originalkarte des Anton Wied von 1542
(Hamburg : Friederichsen, 1906) Michow, Heinrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Güterrecht der Ehegatten nach dem Provizialrecht Liv-, Est- und Curlands
(Dorpat : Gläser, 1872) Erdmann, Carl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of energy poverty in Russia
(Tartu Ülikool, 2021) Eremenko, Igor; Poltimäe, Helen, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Lehre von der Klagenverjährung nach Liv-, Est- und Kurländischem Privatrecht in steter Vergleichung mit dem gemeinen Recht und den wichtigsten modernen Gesetzgebungen. Bd. 1
(Leipzig : Wöpke, 1904) Lutzau, Hermann von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Wirkung der erfüllten Resolutivbedingung auf Rechtsgeschäfte unter Lebenden, nach dem Privatrechte Liv-, Esth- und Kurlands : eine behufs Erlangung des Grades eines Magisters der Rechte abgefasste und mit Genehmigung einer Hochverordneten Juristenfacultät der Kaiserlichen Universität Dorpat zur öffentlichen Vertheidigung bestimmte Abhandlung
(Dorpat : Mattisen, 1870) Erdmann, Carl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Domestic Decision-Making, Regional Linkages, and Cybersecurity Considerations: Implementation of Internet Voting in Russia, September 2021
(2022) Carmichael, Logan; Romanov, Bogdan
The research objective of the article is to explain why and how the Russian Federation implemented online voting in the case of the September 2021 national State Council elections. This case constitutes the first instance of large-scale, non-democratic, and legally binding elections with the use of i-voting. Hence, the paper provides answers to (1) why i-voting was introduced in the already state-controlled electoral context, (2) how Estonia, as a cradle of i-voting, affected the decision-making in Russia, and (3) how cybersecurity concerns were addressed by technology providers and engage in a discussion about cybersecurity not for users, but for officials. Our research design focuses on the instance of Russian online voting without going into further details of regional and capital city distinction and relies on the interview data. Results show that (1) the primary motivation underpinning the introduction of i-voting in Russia was regime stability, (2) Estonian successes in e-governance and i-voting did not impact decision-making in Russia, and (3) cybersecurity concerns around the i-voting technologies used in Russia were indeed present but were not central to decision-making. Findings have broader implications, the research fills in a gap in the literature surrounding the emergence of i-voting, as well as the relationship these processes have with existing, longer-term implementations in democratic states. At the same time, from the empirical viewpoint, the work sheds light on how topics in non-democracies can be studied.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Entertain and Govern. From Sochi 2014 to FIFA 2018.
(Routledge, 2018) Yatsyk, Alexandra; Makarychev, Andrey
The article looks at Russia’s international sports politics from two different perspectives. The authors discuss sport mega-events as instruments of legitimizing the existing regime and stabilizing its foundations. They argue that, due to mega-events, the Russian state has found itself under persistent external pressures from international organizations, and has had to react to them and adjust its legal norms and policy practices accordingly. The key argument of the article is that both elements of the puzzle can be approached as central elements of governmentality
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian and Lithuanian energy security: a change in threat perceptions in relation to Russian natural gas imports from 2009-2020
(Tartu Ülikool, 2022) Parmar, Roopa; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Functional overlapping competing jurisdictions (FOCJs) as a possible tool for Inter-municipal cooperation in the provision of Russian school services
(2021-07-13) Chebotareva, Mariia; Eerma, Diana, juhendaja; Friedrich, Peter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Omavalitsuste arv väheneb Venemaal demograafiliste probleemide tõttu. Omavalitsuste liitmine näib olevat vältimatu ja avalike teenuste, näiteks koolihariduse osutamine liigub tsentraliseerimise suunas. Siiski ei ole kõik eksperdid nõus, et omavalitsuste laienemine on tingimata ainus ja parim lahendus kooliteenuste väheneva nõudluse lahendamiseks. Viimase idee toetuseks pakutakse käesolevas väitekirjas alternatiivse lähenemisena lahendada rahvastiku vähenemise tagajärjed Venemaal omavalitsustevahelise koostöö abil funktsionaalsete kattuvate ja konkureerivate jurisdiktsioonide (FKKJ-id) kujul. Lõputöö tähenduses on FKKJ-id majandusüksused, mis osutavad erinevaid avalikke teenuseid, kattuvad geograafiliselt, konkureerivad klientide ja liikmete (omavalitsuste) pärast ning omavad juriidilisi õigusi ja kohustusi. Doktoritöö tulemused täiendavad FKKJ-ide teooriat. Pakkudes välja aluse omavalitsuste, FKKJ-ide juhtkonna ja kõrgemate jurisdiktsioonide otsuste tegemiseks ning rakendades mänguteooria lähenemisviise majandusmudelite koostamisel. Töö autor on välja töötanud matemaatilised mudelid avaliku sektori üksuste otsuste tegemiseks monopoolse ja duopoolse juhtumi jaoks, eeldades erinevat tüüpi juhtimiskäitumist. Doktoritöös antakse soovitusi, kuidas omavalitsustevahelist koostööd FKKJ-ide vormis tuleks praktikas korraldada kooliteenuste osutamiseks, mis on väga oluline omavalitsustevahelise koostöö ja kooliharidusega seotud regionaalarengupoliitika kavandamisel. Dokumendianalüüsi ja Saksamaal ning Venemaal läbiviidud intervjuude (omavalitsuste ja piirkondade haridusosakondade ametnike, koolijuhtide ja lapsevanematega) põhjal esitatakse institutsionaalseid soovitused FKKJ-ide juriidilise kohaldatavuse kohta. Institutsioonilised soovitused puudutavad koolide FKKJ-i ühinguvormi (liitu) ning vajalikku memorandumit ja põhikirja, mis peaks reguleerima koolide FKKJ-i tegevust Venemaal ja teistes Ida-Euroopa riikides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fünf Fragen aus dem Provinzialrecht
(Riga : Jonck und Poliewsky, 1899) Lutzau, Hermann von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gaps and peculiarities of Russian legislation in reference to international instruments on indigenous peoples’ rights
(Tartu Ülikool, 2021) Bilous, Sofia; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Global (Post)structural Conditions
(London, New York: Routledge, 2018) Morozov, Viatcheslav
Structuralist approaches are gaining prominence in the study of Russian foreign policy, mostly due to their ability to offer a solid comparative perspective on the Russian case. This chapter reviews the existing structuralist literature on the subject and contrasts it with other ways of looking at Russia’s position in Europe and in the world, in particular with mainstream constructivism. It differentiates between historical materialist approaches, which stay true to the classical Marxist precept of determination in the first instance by the economy, and discursive and institutionalist theories, foregrounding institutionally embedded hierarchies and multi-layered hegemonic orders. What all structuralist perspectives share is the emphasis on inequality inherent in the international system. This, in turn, results in conceptualising Russia’s insecurities and its ambiguous identification both with and against the West as resulting from its subaltern, semi-peripheral status in world politics and global economy. Building on these insights, the chapter puts forward the image of Russia as a subaltern empire, positioned in the interstice between two hegemonic orders of unequal scale.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How does violent conflict affect paradiplomacy? An exploratory research with cases from the North Caucasus
(2022-10-06) Kentros Klyszcz, Ivan Ulises; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ülemaailmne suundumus kodusõdade rahvusvahelistumise suunas on toonud uut tähelepanu sisekonfliktide rahvusvahelisele mõõtmele. Kuberneride rolli nendes protsessides ei ole piisavalt uuritud. Millised on vägivaldsete konfliktide tagajärjed osariikide kuberneride rahvusvahelistele kohustustele? Võttes kasutusele paradiplomaatia raamistiku, tehakse selles lõputöös ettepanek vaadelda kubernere kui aktiivseid osalejaid rahvusvahelistes suhetes, kes on valmis kaasama välispartnereid vastuseks vägivaldsele konfliktile nende territooriumil. Selles mõttes on tegemist induktiivse uurimistööga, mis põhineb teoreetiliselt põhjendatud uurimisprobleemil ja püüab täita lünka meie teadmistes. Paradiplomaatia käsitleb üksikute osariikide (või "piirkondade") valitsuste erinevaid vorme, mõjusid ja tagajärgi, mis suhtlevad partneritega väljaspool oma riigi piire. Kuberneride rahvusvahelisi suhteid nimetatakse kirjanduses tavaliselt "paradiplomaatiaks", st diplomaatiaks, mis toimub paralleelselt keskvalitsuse diplomaatiaga. Lecours (2002), tuginedes institutsionaalsele teooriale, käsitas paradiplomaatiat, mis on raamitud võimaluste struktuuridega, mis on osariigi piirkonnale eksogeensed. Need struktuurid võivad olla rahvusvahelised (nt globaliseerumine) või siseriiklikud (nt keskvalitsuse poliitika) ning on sügavalt juurdunud piirkonna ajaloos ja geopoliitilistes oludes (Duran 2015). Jätkan siis arusaamisega, et vägivaldne konflikt mõjutab nii osariigi alamregioonide võimalusi osaleda paradiplomaatias kui ka nende regioonide kuberneride tegevuskavasid välismaal. Just neil põhjustel asusin uurima vägivaldse konflikti mõju paradiplomaatiale. See uuring hõlmab paradiplomaatia lühiajaliste muutuste süstemaatilist analüüsi, antud juhul vägivaldse konflikti ilmnemisel. Uurimisküsimusele vastamiseks ülalmainitud eelduste alusel olen valinud oma uurimisstrateegiaks sarnaste juhtumite ja kontrolljuhtumite ajalooliselt põhjendatud väikese ja võrdleva uuringu. Kuigi riikidel on oodatav hulk rahvusvahelisi institutsioone (nt saatkonnad, ÜRO asukohad, välisministeeriumid), ei ole osariikidest madalamad piirkonnad riigi domineeritud rahvusvahelises süsteemis seaduslikud osalejad (Bartmann 2006), seega on nende lähenemine rahvusvahelistele suhetele riigiti erinev (Criekemans 2010). See varieeruvus on nii üleminekumuutuste kui ka pikaajaliste suundumuste tulemus, mida tuleks mõista paradiplomaatia muutuste jälgimiseks (Duran 2015). Valides juhtumid ühest riigist ja samast ajavahemikust, võin eeldada sarnaseid põhiseaduslikke ja poliitilisi tingimusi välismaal tegutsevatele kuberneridele. Minu valitud juhtumid on kõik Vene Föderatsioonis. Need on Dagestan, Inguššia, Kabardi-Balkaria ja Põhja-Osseetia, kusjuures viimane toimib kontrolljuhtumina. Need kõik on naaberpiirkonnad, millel on sarnased Venemaaga jõulise integratsiooni ajalood. Need on ka kõik piirkonnad, kus mittevene vähemused moodustavad suurema osa elanikkonnast. Ja nad kõik jagavad seda, et nad asuvad perifeerses kohas, eemal Venemaa ja teiste riikide jõukeskustest ning neil on väike piirkondlik majandus. Ülioluline on see, et vägivaldsed konfliktid suurenesid neil kõigil, kuna Imrat Kavkazi juhitud Põhja-Kaukaasia mässud 2000. aastal ja 2010. aasta alguses võimutsesid. Nendes piirkondades saavutasid konfliktidega seotud ohvrid haripunkti 2010. aasta alguses, seega kasutan nelja aastat 2010–2013 hoolika analüüsi ajaraamina. Põhja-Osseetia toimib kontrolljuhtumina, kuna seal ei esinenud samal perioodil sarnast vägivalla kasvu. Nende nelja juhtumi paradiplomaatia muutuste tuvastamiseks keskendusin lühi- ja pikaajalistele suundumustele. Esiteks jälgisin piirkondade omariikluse ja rahvusvaheliste kohustuste pikaajalist arengut, eesmärgiga mõista nende püsivaid geopoliitilisi olusid. Teiseks jälgisin lühiajalisi suundumusi kõigi juhtude andmekogumiga, kus nende nelja piirkonna kubernerid ja kaks asjaomast ministeeriumi suhtlesid ametlikult ja avalikult välispartneritega ajavahemikus jaanuarist 2010 kuni detsembrini 2013. Andmekogum tuvastas kokku 178 Venemaa territooriumil ja välismaal peetud kohtumist. Igaüks neist oli kodeeritud välispartneri riigi ja kohtumise peamise eesmärgi järgi. Muutus registreeriti ajalooliste pikaajaliste suundumuste taustal, Vene Föderatsiooni paradiplomaatia laiemate suundumuste taustal, nagu on dokumenteerinud Stremoukhov (2021), andmestikus tuvastatud lühiajaliste suundumuste taustal. Lisaks võimaldas väikesemahuline uurimistöö ka empiiriliselt rikkalikult kirjeldada analüüsiperioodi jooksul toimunud juriidilisi, institutsionaalseid ja poliitilisi muutusi kõigil neil juhtudel. Tõepoolest, muutusi täheldati nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. Esiteks jäi koosolekute intensiivsus suure konfliktiga piirkondades samaks ja vähenes kontrollpiirkonnas. Teiseks toimusid kõikides kõrge konfliktiintensiivsusega piirkondades üht- või teist laadi institutsionaalsed muutused, näiteks moodustati uued ministeeriumid ja võeti kasutusele uued poliitilised programmid. Sarnaseid muutusi kontrollpiirkonnas ei täheldatud. Kolmandaks, kolm konfliktist mõjutatud piirkonda nägid oma paradiplomaatia ümbersuunamist selle rakendamisel, demonstreerides uusi territorialiseerumise mustreid (Dagestan), uusi rahvusvahelistumise strateegiaid (Inguššia) ja keskvalitsuse suuremat kontrolli (Kabardi-Balkaria). Kontrolljuhtum (Põhja-Osseetia) ei näidanud paradiplomaatia lähenemisviisi ümbersuunamist. Neljandaks oli rahvusvahelise üldsuse tähelepanu humanitaarkaalutlustel nähtav kõigil juhtudel, kuigi kontrolljuhtumi puhul vähem intensiivsusega. Lõpuks, kõigil juhtudel, välja arvatud kontrolljuhtum, oesines juhtumeid, kus vägivaldne konflikt segas nende rahvusvahelisi kohustusi, hoides potentsiaalseid välispartnereid nendega suhtlemast. Lõputöö lõpetuseks pakkudes välja vastus uurimisküsimusele, mis on mõeldud tulevasteks kinnitusuuringuteks. Vastus on, et vägivaldne konflikt asetab osariikide piirkondade paradiplomaatia viiele erinevale, kuigi mõnikord kattule trajektoorile. Need on nimelt tsentraalselt kehtestatud kohustused, tsentraalselt kehtestatud järelevalve, tsentraalselt kehtestatud piirangud ja vägivald kui partnereid eemale tõukav ja sisse tõmbav tegur. Need vastused viitavad tärkavale arusaamisele, et riik on isegi globaliseerumise, konfliktide ja paralleeldiplomaatia kontekstis võimeline manööverdama, säilitama oma tegevusvabaduse ja tegutsema neis tingimustes.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Identity and Hegemony in EU-Russia relations: Making Sense of the Asymmetrical Entanglement
(London, New York: Routledge, 2018) Morozov, Viatcheslav
The study of EU–Russia relations has been a fruitful testing ground for constructivist research. This chapter attempts to take stock of the existing constructivist work on EU–Russia relations and to suggest some avenues for further development. It focuses on the structuralist approach by interpreting the identities of the actors as deriving from their relationship. The aim is to highlight the findings that are most relevant for the problematic of othering, hegemony and inequality.