Sirvi Märksõna "Sweden" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A comparative analysis of IFRS implementation: the cases of Spain, Poland, and Sweden
(Tartu Ülikool, 2025) Vilmovska, Anastasiia; Sloog, Ulvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Prevalence and risk factors of arterial hypertension and cardiovascular mortality: 13-year longitudinal study among 35- and 55-year-old adults in Estonia and Sweden
(2023-05-16) Sammul, Sirje; Viigimaa, Margus, juhendaja; Pärna, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Arteriaalne hüpertensioon on laialt levinud haigus, mis tõstab oluliselt riski kardio-vaskulaarseks haigestumuseks ja suremuseks. Arteriaalse hüpertensiooni varajane avastamine ja riskitegurite vähendamine on olulise tähtsusega haiguse prognoosi parendamisel. Doktoritöö käsitles arteriaalse hüpertensiooni levimust ja kardiovaskulaarset suremust ning nendega seotud riskitegureid Eesti ja Rootsi 35- ja 55-aastastes kohortides 13-aastases kahe lainega longituuduuringus. Riskiteguritest keskenduti psühhosotsiaalsetele teguritele, isiksuseomadustele, elustiili teguritele ja tervisenäitajatele. Uuringu tulemusena leiti, et arteriaalse hüpertensiooni levimus oli pärast 13-aastast jälgimisperioodi Eestis oluliselt kõrgem kui Rootsis. Mõlemas vanuskohordis oli eestlastel võrreldes rootslastega oluliselt kõrgem depressiivne meeleolu ja negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju, kuid madalam üldine elukvaliteet nii uuringu I kui II laines. Võrreldes 55-aastaste arteriaalse hüpertensiooniga rootslastega oli sama diagnoosiga eestlastel uuringu II laines negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju oluliselt kõrgem ja meisterlikkuse tase oluliselt madalam. 13-aastase jälgimisperioodi jooksul suri üks viiendik Eesti ja Rootsi 55-aastaste meeste kohordist, valdav enamus neist olid eestlased. Ligi pooled surmapõhjustest olid tingitud kardiovaskulaarsetest haigustest. Kardiovaskulaarset suremust ennustasid eelkõige suitsetamine ja kõrgem vereplasma interleukiin-6 tase. Eesti uuringu 55-aastaste kohordis näitasid mitmed psühhosotsiaalsed ja elustiili tegurid ning tervisenäitajad sõltumatut seost arteriaalse hüpertensiooniga, kuid lõplikus regressioonmudelis ennustas hüpertensiooni riski vaid rasvumus. Doktoritöö tulemused on rakendatavad arteriaalse hüpertensiooni haigestumuse ja kardiovaskulaarse suremuse ennetuses ja vähendamises Eestis. Sekkumised peaksid olema terviklikud, kus lisaks eluviisi teguritele tuleb varakult välja sõeluda psühhosotsiaalsed tegurid ja isiksuse omadused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Public agencies’ performance benchmarking in the case of demand uncertainty with an application to Estonian, Finnish and Swedish fire and rescue services
(2018-01-15) Puolokainen, Tarmo; Reiljan, Janno, juhendaja; Friedrich, Peter, juhendaja; O’Donnell, Christopher J., juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uuringuprobleem. Kui riigiasutus jaotab oma ressursse, on nõudlus nende teenuste järele tihti kindlalt teadmata. Omamata täielikku teavet nõudlusest, kindlustab otsustaja ennast nõudlusšokkide vastu täiendavate ressurssidega (suurendab valmisolekut). Kulu- ja tõhususanalüüsid eeldavad üldjuhul, et nõudlust iseloomustavad parameetrid on teada (või ei pöörata sellele tähelepanu), mis on aga ebarealistlik ega arvesta teenuse osutamise keerukusega riigiasutuses. Enamasti toob see kaasa soorituse tõhususe liiga madala hinnangu. Üleliigset ressursivarustatust (valmisolekut) teenuste osutamiseks võib osaliselt selgitada otsustajate riskikartliku käitumisega, mistõttu peaks riskihinnang olema osa soorituse hinnangust, vältimaks sellise ressursivarustatuse käsitlemist ebatõhususena. Ex ante, võttes arvesse oodatud nõudlust, võib ressursside jaotus olla optimaalne, kuid mitte ex post, kui on teada reaalne nõudluse tase. Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada teoreetiline kontseptsioon ja rakendus, kuidas hinnata sooritust riigiasutuses, mis toimib ebakindla nõudluse tingimustes. Et hinnata mitme üksusega ja mitmel tasandil toimivat teenuseid osutavat riigiasutust ebakindla nõudluse tingimustes, loodi süsteem, milles hinnati (a) keskse riigiasutuse kulutõhusust, (b) allüksuste alavarustatust ja (c) allüksuste väljundtõhusust. Soorituse hindamiseks kasutati piirianalüüsi meetodeid (DEA, FDH, DFA) ning kontseptsiooni rakendati Eesti, Soome ja Rootsi päästevaldkonna näitel. Tulemused ja tähtsus. Päästeteenuseid pakutakse mitmete allüksuste poolt erinevates piirkondades. Teenuste osutaja otsustab esialgselt, kuidas ressursid (päästjad, masinad) erinevates piirkondades jaotada, teadmata seejuures, kui palju päästesündmusi seal tegelikult aset leiab. Allüksused hoiavad teatud valmisoleku taset, et vajaduse korral päästesündmusele reageerida. Valmisoleku tagamine on aga kõige kulukam komponent eelarves, mistõttu on oluline, et ressursid oleks jaotatud nii, et ei tekiks liigseid kulusid, st minimeeritakse valmisoleku taset optimaalse mahu ja kvaliteediga päästeteenuse pakkumiseks. Saadud tulemused näitavad veenvalt, et mudelid, mis arvestavad nõudluse ebakindlusega, hindavad kulutõhususe kõrgemaks kui standardsed mudelid, olenemata hindamismeetodist või hinnatud riigist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Publishing Research Data in Repositories: New Output New Knowledge and New Occupations
(2017-04-20) Ericsson, Urban
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
SWEDEN. Critical junctures in the media transformation process.
(2022) Berglez, P.; Nord, L.; Ots, M.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
SWEDEN. Risks and Opportunities Related to Media and Journalism Studies (2000–2020). Case Study on the National Research and Monitoring Capabilities.
(2022) Berglez, P.; Nord, L.; Ots, M.