Sirvi Märksõna "abi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abisaaja kuvand Eesti sotsiaaltöös Tartumaa näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Maasar, Marion; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abivajaduse hindamine koduteenuse ja üldhooldusteenuse näitel Tartumaa valdades
(Tartu Ülikool, 2023) Palloson, Ranno; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aid as an authoritarian gift: the associations between the Chinese aid and democracy
(Tartu Ülikool, 2025) Zhang, Yang; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
As China’s global economic footprint deepens, growing attention is paid to how its aid and loan programs affect regime trajectories in recipient states. While existing scholarship often speculates that Chinese engagement supports authoritarian durability or undermines democratic institutions, it frequently relies on aggregated aid flows and overlooks variation across regime types and aid modalities. This study addresses that gap by analyzing data from globally harmonized sources, AidData, the China Africa Research Initiative, and Polity V, to assess the relationship between Chinese economic engagement and changes in democratic quality. The findings reveal that, in the African context, higher levels of Chinese aid are consistently associated with increased probabilities of regime autocratization despite volatility detected in the permutation. However, in the global sample, this association is less uniform; interaction models show that hybrid regimes face the greatest risk of autocratization, with even modest increases in aid predicting higher autocratization probabilities. Sectoral disaggregation further refines this pattern: aid directed toward the extractive industries, particularly mining, correlates strongly with autocratization trajectories, whereas aid in transportation sectors is linked to weak democratic improvement, presenting modeling volatility. In addition, the presence of Chinese contract labor exhibits a negative association with autocratization, suggesting a potential, albeit limited, association with democratic resilience. Jointly, these results emphasize that the political effects of Chinese aid are not uniform but instead vary systematically by sector and initial regime type, challenging approaches that treat Chinese aid as politically monolithic.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hariduslike erivajadustega õpilaste sotsiaalvõrgustik ja abi laad internaatkoolides
(Tartu Ülikool, 2013) Susi, Viiu; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kas maksunduslikud siduvad eelotsused võrduvad riigiabi andmisega?
(Tartu Ülikool, 2016) Meinson, Jane; Veebel, Viljar, juhendaja; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö uurimisprobleemiks on maksumenetluses läbiviidav siduva eelotsuse andmise menetluse hindamine ebaseadusliku riigiabi andmise seisukohast. Käesolevas töös uuritakse kas ja mis määral maksunduslikud siduvad eelotsused täidavad riigiabi kriteeriume. Magistritöö laiem eesmärk on selgitada välja, et millise tähenduse omandab Euroopa Komisjoni tegevus maksunduslike eelotsustusmenetluste uurimisest riigiabi reeglite alusel piiratud pädevuste printsiibi seisukohast. Töö tulemusel on saanud autor uue teadmise komisjoni pädevuse nihkumise määratluste kohta, samuti riigiabi tähenduse laienemise kohta. Ühtlasi on andnud töö laiema teadmise EL institutsioonide pädevuse arengust. Töös püstitatud küsimusele, kas maksunduslikud siduvad eelotsused võrduvad riigiabiga, ühest vastust ei ole võimalik anda, kuid käesolevas töös analüüsitud kaasuste põhjal võib olla seisukohal, et komisjon on riigiabi menetlust Luksemburgi eelotsuste asjades küllaltki laialt tõlgendanud ning tegelikkuses riigiabi menetlus sellistesse raamidesse ei ole ette nähtud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perevägivalla ohvrite kogemused abi otsimisel Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Kass, Virve; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Perevägivalla ohvri jaoks on vägivaldse suhte vastu võitlemine pikk ja vaevaline protsess. Abi otsimise valikud olenevad vägivallaliigist, ohvri mõtetest ja tunnetest ning kättesaadavatest võimalustest. Abi saadakse nii praktikutelt kui ka mitteformaalsetelt abistajatelt. Käesolevas uurimuses saadud tulemused põhinesid neljal naisohvritega tehtud intervjuul ja seetõttu pole tulemused üldistatavad kõigile Eesti perevägivallaohvritele. Intervjuude põhjal saadud tulemused olid sarnased teiste autorite poolt varasemates uurimustes saadud tulemustega. Uurimuses tuli välja nelja liiki abi, mida ohvrid said: nõu, psühholoogiline abi, turvalisus ja majanduslik abi. Nõu kaasnes kellelegi rääkimisega ja oli sageli esimeseks sammuks abi saamise protsessis. Psühholoogilist abi saavad perevägivalla ohvrid kõige sagedamini ja majanduslikku abi on kõige keerulisem saada. Turvalisuse puhul tundsid ohvrid tihti, et nad ei saanud õigussüsteemilt piisavalt kaitset. Järelikult tuleks senisest enam tähelepanu pöörata füüsilise ja majandusliku turvatunde tagamisele. Abi otsimist takistavad tegurid jagunesid uurimuse põhjal kaheks: peresisesed ja perevälised. Peresisesed takistused olid seotud vägivallatseja käitumisega ja vägivaldse suhte mõjuga. Neid iseloomustas ohvri hirm, mis takistas abi otsimist. Ohvrite hirmu ja teiste tunnetega tuleks arvestada abi saamise võimalusi kavandades. Pereväliseid takistavaid tegureid iseloomustas ohvreid süüdistav suhtumine ja liigse vastutuse panemine ohvrile. Pereväliste takistavate tegurite vähendamise võtmeteguriks on teadlikkuse tõstmine perevägivallast. Praktikud peaksid saama spetsiaalseid koolitusi perevägivalla teemal. Samuti võiks perevägivallast rääkida üldhariduskoolides kõigile. Niimoodi suudavad inimesed paremini vägivaldseid suhteid vältida ja aidata perevägivalla ohvreid. Ohvrid leidsid, et abi saamise võimaluste kohta on liiga vähe infot. Info vähesus võib olla põhjuseks, miks abi otsimine tundub ohvrite jaoks liiga keeruline. Järelikult tuleks rohkem panustada abi saamist puudutava info kättesaadavaks tegemisse. Samuti on oluline jälgida, et info oleks ohvritele kergesti mõistetav ja kõigilt praktikutelt saadav info oleks sama. Lõpetuseks võib öelda, et ohvrite kogemused annavad väga palju infot selle kohta, milline on abi otsimise protsess. Eesti ohvrite põhjal saadud tulemused olid sarnased välismaa autorite poolt saadud tulemustega. Seega mõjutab abi otsimist tugevalt just perevägivalla olemus. Käesolevas töös analüüsisin perevägivalla abi otsimise kogemusi naisohvritega tehtud intervjuude põhjal. Edaspidi võiks uurida ka mees- ja lapsohvrite kogemusi.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Tervishoiuteenuste kasutamine ravikindlustuseta isikute poolt
(Tartu Ülikool, 2006) Kahur, Kristiina; Kiivet, Raul-Allen, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vennasrahvaste abi Eesti NSV-le aastail 1945-1950
(Tartu Riiklik Ülikool, 1954) Tuhkes, Salme; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut