Sirvi Märksõna "abielulahutus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 40
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielu - asjade menetlus tsiviilkohtus(Tartu Ülikool, 1940) Kangur, Arnoldlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas(Tartu Ülikool, 2022) Johannes, Liine; Siimets-Gross, Hesi, juhendaja; Kiirend-Pruuli, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielu lahutamise alused ja kord(Tartu, 1925) Pullerits, Heinrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielu lahutamise alused ja kord = Основание и порядокь расторженiя брака(Tartu, 1925) Luck, Ottolistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielu seadus : ("Riigi Teataja" nr. 138, 1922. a.)(Wiljandis : Valgus, 1923) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutus TsS eelnõu ja uue Suur Saksa abieluõiguse järele(Tartu Ülikool, 1943) Anton, Amildalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutuse aktsepteeritavus Eestis: muutused 1990-2008 ja selle seosed perekonnaseisu ja perekonnahoiakutega(Tartu Ülikool, 2016) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö uurimiseesmärgiks oli teada saada, kuidas on Eestis muutunud hoiakud abielulahutuse suhtes lähtuvalt ajast, vanusest, perekonnaseisust ja laste olemasolust. Lisaks sellele uurisin, kuidas on muutunud samadest teguritest lähtuvalt inimeste hoiakud selle suhtes, kui oluliseks peetakse lapse jaoks mõlema vanema olemasolu. Uurimuse aluseks olevad andmed sain Euroopa väärtusuuringust ning analüüsisin ainult Eesti andmeid. Eestis on antud uurimust läbi viidud ainult kolmel aastal: 1990, 1999 ja 2008. Analüüsist selgus, et kuigi kõikide aastate küsitluste kohaselt oli keskmine lahutuse õigustatus suhteliselt sarnane, siis ajas erinesid inimeste hoiakud selles osas, kui oluliseks peeti mõlema vanema olemasolu lapsel. Kuigi jätkuvalt peetakse nii ema kui isa olemasolu lapse üleskasvamisel oluliseks, siis selgus ikkagi statistiliselt oluline seos aja ja hoiaku suhtes. 2008. aastal ei peetud nii ema kui isa olemasolu lapse õnnelikuks üleskasvamiseks nii oluliseks kui 1990. aastal. Lisaks sellele kiideti 2008. aastal võrreldes 1990. aastaga rohkem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Analüüsides vanuse ja hoiakute seost selgus, et nooremad inimesed aktsepteerisid lahutust rohkem kui vanemad ning vanemad inimesed nõustusid rohkem sellega, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui isa kui nooremad inimesed. Lisaks sellele selgus oluline seos perekonnaseisu ja abielulahutuse aktsepteeritavuse vahel ning tuli välja, et lahutatud ja lahus inimesed aktsepteerivad teistest rohkem lahutust. Vaadates erinevusi lastega ja lasteta inimeste hoiakutes, siis tuli välja, et lastega inimesed pidasid 1999. ja 2008. aastal lahutust vähem õigustatuks kui lasteta inimesed. Lisaks sellele arvasid lastega inimesed rohkem, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui ka isa, ning viimase küsitluse kohaselt kiitsid lastega inimesed vähem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Lahutuse õigustatuse ja hoiaku, et lapsel on vaja mõlemat vanemat, vahel oli samamoodi enamasti seos. Need, kes kiitsid üksikvanemaks olemist heaks, olid lahutuse suhtes sallivamad kui need, kes arvasid, et naine ei tohiks saada last vallasemana ning lapsel on vaja nii ema kui ka isa.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutuse alused ja kord kehtivas õiguses(Tartu Ülikool, 1939) Reose, Valentinlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Abielulahutuse asjade lahendamise protsessuaalseid erisusi(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1980) Jents, Kalle; Salumaa, Edgar, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutuse põhiprintsiipe saksa õiguses(Tartu Ülikool, 1942) Besen, Vileidalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutuse põhjused Eesti ja Saksa kehtivais õigusis(Tartu Ülikool, 1942) Kalbus, Arvolistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutusele kohaldatav õigus: tõhustatud koostöö Euroopa Liidus(Tartu Ülikool, 2012) Kaleinikas, Marleen; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923-1940(Tartu Ülikool, 2022) Mägi, Marilyn; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abielusuhte lõpetamisprotsess(Tartu Ülikool, 1940) Ranna, Leopoldlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Abieluvara jagamine ja abikaasa ülalpidamiskohustus kui kaks abielu lahutamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge(Tartu Ülikool, 2005) Saan, Sirje; Arrak, Liis, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Abikaasade ühis- ja lahusvara probleeme(Tartu Ülikool, 2007) Papp, Sirli; Arrak, Liis, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kaldumine(Tartu Ülikool, 2010) Rosenberg, Margit; Göttig, Triin, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondAbielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Auszug aus den in den Jahren 1809 bis Juny 1817 im kurländischen Gouvernement allgemeinen Nachachtung und Wissenschaft eröffneten Allerhöchsten Manifesten, Ukasen, Publikationen und andern Verordnungen zur Erleichterung praktischer Arbeiten, nebst einem Anhang in Consistorialibus(J. F. Steffenhagen und Sohn, 1817) Neander, Georg Friedrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Auszug aus den seit der Unterwerfung Kurlands unter den glorreichen Scepter Russlands bis zum Jahr 1803 incl. in dem Kurländischen Gouvernement zur allgemeinen Nachachtung eröffneten Allerhöchsten Manifesten, Ukasen, Publikationen und andern Verordnungen zur Erleichterung praktischer Ausarbeitungen(Mitau : J. F. Steffenhagen und Sohn, 1804) Neander, Georg Friedrich