Sirvi Märksõna "abstsiishape" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon teraviljadel ja osjadel
(Tartu Ülikool, 2020) Meigas, Egon; Merilo, Ebe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Stressihormoon abstsiishappe (ABA) üheks funktsiooniks on reguleerida õhulõhede, taimelehtedel asuvate väikeste pooride avatust, et tagada optimaalne transpiratsioon ja CO2 omastamine muutuvates keskkonnatingimustes. Kliimamuutuse ja inimpopulatsiooni kasvu valguses on oluline uurida õhulõhede regulatsiooni põllumajanduslikult tähtsatel liikidel, eesmärgiga tõsta saaginumbreid ja vastupidamist stressile. Sellest lähtuvalt uuriti käesolevas töös üheksa odra- ja kahe maisisordi õhulõhede reaktsioone ABA-le. Lisaks uuriti õhulõhede aktiivset regulatsiooni evolutsiooniliselt vanadel liikidel, osjadel. Töös leiti, et odra ja maisi õhulõhed sulguvad ABA toimel, sulgumise ulatus sõltus ABA kontsentratsioonist. Otrade puhul leiti ka väga suur varieeruvus ABA-vastuses. Samuti selgus, et osjadel puudub aktiivne ABA-toimeline regulatsioon, kuid CO2 lisamisele nende õhulõhed reageerisid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule
(Tartu Ülikool, 2021) Väiku, Marie Helen; Hõrak, Hanna; Merilo, Ebe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nisu ja maisi õhulõhede juhtivuse, regulatsiooni ning fotosünteesi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Meigas, Egon; PhD, Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Nisu ja mais on globaalselt kolme kõige tähtsama teravilja hulgas. Tagamaks kasvavale inimpopulatsioonile piisavalt toitu, oleks vaja taimede saagikust tõsta. Selleks tuleb uurida õhulõhede regulatsiooni ning fotosünteesi mitte ainult mudeltaimedel, vaid eelkõige teraviljadel. Käesolevas töös on uuritud ning võrreldud nisu ja maisi õhulõhede juhtivust ning fotosünteesi kiirust normaaloludes ning nende reaktsioone taimehormoon abstsiishappele (ABA), osoonile ning süsihappegaasi kontsentratsioonile. Selgus, et võrreldes nisuga, iseloomustavad maisi oluliselt madalam õhulõhede juhtivus tavaolukorras, fotosünteesi väiksem tundikkus CO2 kontsentratsiooni suhtes ning õhulõhede tolerantsus kasutatud ABA kontsentratsiooni suhtes. Mõlema liigi fotosünteesid tavaolukorras olid võrdsed, samuti reageerisid mõlemad osoonile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õhulõhede regulatsiooni uurimine epidermise lõikude ja gaasivahetusmeetodite võrdluses harilikus müürloogas abstsiishappe toimel
(Tartu Ülikool, 2018) Unt, Jaanika; Nuhkat, Maris, juhendaja; Kollist, hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taimed reguleerivad fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi sisenemist ja transpiratsioonil väljuva veeauru hulka, sulgedes ja avades õhulõhesid. Töö eesmärgiks oli Tartu Ülikooli Taimsesignaalide uurimisrühmas sisse töötada metoodika õhulõhede avatuse mõõtmiseks isoleeritud epidermiselõikudega. Tulemusi võrreldi tervetest taimedest mõõdetud gaasivahetusandmetega. Stiimulina kasutati. Kahe katsemeetodiga võrreldi õhulõhesid sulguma ajendava fütohormooni abstsiishappe (ABA) toimet Arabidopsis thaliana ABA signaal- ja biosünteesiraja mutantidel ost2-2D, ost1-3, nced3/5 ja metsiktüüpi Col-0 liinil. Isoleeritud epidermisega tehtud katsetes täheldati väiksemat ABA põhjustatud õhulõhede sulgumist kui gaasivahetuskatsetega saadud tulemustes. Ilmnes ka erinevusi mutantide õhulõhede käitumisel terves taimes ja isoleeritud epidermises. Saadud tulemused näitavad, et õhulõhede regulatsiooni paremaks iseloomustamiseks on kasulik rakendada erinevaid metoodikaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perioodil 1953-2011 introdutseeritud seitsme Eesti odrasordi fotosüntees, õhulõhede juhtivus ning ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon põllul ja laboris
(Tartu Ülikool, 2017) Rüütel, Liis; PhD Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Katsetes põllukultuuridega on leitud, et taimede gaasivahetus – õhulõhede juhtivus (gs) ja CO2 assimilatsiooni kiirus (Anet) ehk fotosüntees, on sordiaretuse tulemusena muutunud. Lisaks on leitud gaasivahetustunnuste positiivset korrelatsiooni terasaagiga. Taimede põuataluvuse tõstmiseks otsitakse lahendusi taimehormoon abstsiishappest (ABA) ja selle sünteesi- või signalisatsiooniraja modifitseerimisest. Antud töös uuriti aastatel 1953-2011 aretatud seitsme Eesti suviodra sordi gaasivahetustunnuste ja ABA-tundlikkuse võimalikku muutumist põllu- ja laborikatsetes. Lisaks uuriti gaasivahetustunnuste korrelatsioone terasaagiga – tugevaim seos esines põllukatse kõigi mõõtmiskuupäevade keskmistatud Anet väärtuste ja terasaagi vahel. Kokkuvõttes selgus, et sordiaretuse käigus ei ole muutunud sortide õhulõhede juhtivus ega fotosünteesi kiirus, kuid uuematel sortidel ilmnes laborikatses ABA-tundlikkuse vähenemine, mis võib vähendada uute sortide põuatolerantsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhja- ja Baltimaade nisuliinide õhulõhede tundlikkus õhu niiskusvajaku ning abstsiishappe suhtes
(Tartu Ülikool, 2022) Ets, Kristo; Merilo, Ebe, juhendaja; Meigas, Egon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Sordiaretuses on oluline aretada teraviljasorte, mis on kliimamuutuste taustal saagikamad ning suudavad efektiivsemalt kasutada ressursse. Kliima soojenedes langeb suhteline õhuniiskus ja tõuseb õhu niiskusvajak (VPD), mistõttu kasvab taimede transpiratsioon ning suureneb veekadu õhulõhede kaudu. Taimed reguleerivad õhulõhede avatust vastavalt VPD le: VPD kasvades õhulõhed üldiselt sulguvad, et vältida liigset veekadu. VPD toimelise õhulõhede sulgumise regulatsioonis osaleb taime stressihormoon abstsiishape (ABA). Käesolevas töös uurisin õhulõhede regulatsiooni 16-l suvinisu sordil. Leidsin, et 1) sortide basaalne õhulõhede juhtivus ning õhulõhede tundlikkus VPD tõusu ja ABA-ga pritsimise suhtes oli väga varieeruv. Tuvastasin mõned selgelt anisohüdrilised sordid, mis ei sulgenud õhulõhesid ei VPD tõusu ega ABA mõjul; 2) kõrgema juhtivusega sortide õhulõhed sulgusid nii VPD kui ka ABA toimel ulatuslikumalt; 3) õhulõhede ABA ja VPD-vastuste ulatused olid positiivses korrelatsioonis. Sortide saagiandmed Eesti Taimekasvatuse Instituudi põldudel näitasid, et 2021 a. kuival ja kuumal suvel olid kõige saagikamad sordid, mille õhulõhede basaalne juhtivus oli madalam ning VPD-tundlikkus statistiliselt olematu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The roles of abscisic acid, CO2, and the cuticle in the regulation of plant transpiration
(2017-02-16) Jakobson, Liina; Kollist, Hannes, juhendaja; Brosché, Mikael, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Veatu gaasivahetuse regulatsioon on äärmiselt oluline taimele elus püsimiseks ning aluseks põllumajandustaimede kõrgele saagikusele. Gaasivahetuse all peetakse silmas süsihappegaasi sisenemist taime lehte ning vee väljumist lehest atmosfääri. Süsihappegaasi on taimel vaja fotosünteesi käimas hoidmiseks, kuid veekadu peab taim võimalusel piirama, et vältida kuivale jäämist ja põua tõttu suremist. Enamik taime veekaost toimub läbi taime pinnal olevate väikeste pooride, õhulõhede, kuna epidermiserakke katab vett hülgav lipiidne kutiikula kiht. Selleks, et saaksime tõsta saagikust või parandada taimede ellujäämust ekstreemsetes oludes, on oluline mõista molekulaarseid mehhanisme, millega kontrollitakse taime gaasivahetust nii õhulõhede kui kutiikula kaudu. Käesoleva doktoritöö raames kinnitati, et taimehormooni abstsiishappe signaaliraja komponendid omavad olulist rolli madala õhuniiskuse, pimeduse ja õhusaasteaine osooni toimel õhulõhede sulgumise reaktsioonides. Kuid kõrge süsihappegaasi mõjul toimuvas õhulõhede sulgumises osalevad vaid mõned abstsiishappe signaaliraja komponendid ning tõenäoliselt esineb ka paralleelne signaalirada. Lisaks pakuti välja mudel, mille kohaselt signaal süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusust edastatakse harilikus müürloogas (Arabidopsis thaliana) läbi MAP kinaasvalkude MPK12 ja MPK4. Aktiveeritud MPK12 ja MPK4 on võimelised inhibeerima CO2-spetsiifilist kinaasi HT1 ning seeläbi võimaldatakse anioonkanali SLAC1 aktivatsioon sulgrakkudes ja selle tulemusena ka õhulõhede sulgumine. Leidmaks uusi molekulaarseid komponente, mis reguleerivad taime gaasivahetust, on mutantide analüüs panustanud tähelepanuväärselt palju teadusmaailma varasalve. Seega, töötati välja uus taimemutantide skriiningmeetod, mis võtab arvesse taimelehtede temperatuuri, lõikamisjärgset närtsimist ning kaalukaotust. Üks skriiningust isoleeritud mutantidest, cool breath 5 oli defektse BODYGUARD geeni ekspressiooniga. BODYGUARD valk on oluline faktor C18 küllastumata kutiikula rasvhapete normaalse hulga saavutamisel eelkõige noortes lehtedes ja õites. Tulemuste põhjal pakuti välja, et BODYGUARD võiks kaasa aidata endoplasmaatilises retiikulumis toimuvale kutiikula monomeeride biosünteesile. Kokkuvõtteks, abstsiishape, MPK-d ja kutiikula on kõik olulised faktorid reguleerimaks taime transpiratsiooni ja gaasivahetust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Unravelling signalling pathways contributing to stomatal conductance and responsiveness
(2019-07-04) Jalakas, Pirko; Merilo, Ebe, juhendaja; Brosché, Mikael, juhendaja; Kupper, Priit, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimede ellujäämine muutuvas keskkonnas sõltub taimelehtede pinnal asuvatest mikroskoopilise suurusega õhulõhedest. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust ning reguleerivad taimede gaasivahetust. Fotosünteesiks vajalik CO2 siseneb lehte läbi õhulõhede, samaaegselt väljub juurtega omastatud vesi transpiratsiooni käigus. Õhulõhede juhtivus on oluline lehe füsioloogiline tunnus, mis väljendab veeauru eraldumise kiirust lehepinnalt ning määrab taimede kasvu, stressitaluvuse ning tootlikkuse. Keskkonnast ja taimesisestest signaalidest lähtuv õhupilu laiuse kiire ja õhulõhede tiheduse pikemas ajaskaalas toimuv regulatsioon määravad õhulõhede juhtivuse väärtuse. Käesolevas töös uurisime taimehormooni abstsiishappe (ABA) rolli õhulõhede juhtivuse reguleerimisel ning leidsime, et mida väiksem oli ABA sisaldus lehes, seda kõrgem oli õhulõhede juhtivus. Kõrgem õhulõhede juhtivus tulenes laiemast õhupilust ning suuremast õhulõhede tihedusest. Seega kaotasid ABA-defitsiitsed taimed transpiratsiooni käigus rohkem vett, samas olid nad sellegipoolest võimelised sulgema õhupilusid stressitingimustes. Lisaks leidsime, et õhulõhede sulgrakud ning floeemi saaterakud on olulised ABA biosünteesi kohad. OST1, üks olulisemaid valke ABA signaalrajas, reguleeris õhulõhede tundlikkust vastusena keskkonnatingimustele ja ABA-le, kuid ei osalenud õhulõhede tiheduse määramisel. Lisaks uurisime farnesüleerimist läbiviiva valgu ERA1 rolli õhulõhede regulatsioonis ning leidsime, et ERA1 osaleb õhulõhede juhtivuse määramises ning sinise valguse põhjustatud õhupilude avanemises. Õhulõhede arengu ning avanemise ja sulgumise regulatsiooni mõistmine on oluline, et aretada erinevatesse keskkonnatingimustesse sobivaid taimi, mis oleks ühtpidi efektiivsema vee kasutusega, kuid samas võimalikult kõrge fotosünteesiga ning sellest tulenevalt saagikamad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Varieeruvus õhulõhede regulatsioonis ja õhulõhede arenguga seotud tunnustes talinisus
(Tartu Ülikool, 2025) Siil, Isabella; Merilo, Eba, juhendaja; Ivandi, Elena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhede regulatsiooni uurimine toetab sordiaretuse eesmärki aretada erinevate mulla veesisalduste jaoks vastupidavamaid sorte, mis oleksid kliimamuutuste taustal parema ressursikasutuse ning saagikusega. Teraviljadel on õhulõhesid vähem uuritud kui harilikul müürloogal, seetõttu on käesoleva töö uurimisobjektiks talinisu. Uuriti kõrge VPD ja ABA-ga pritsimise mõju õhulõhede sulgumisele kaheksal talinisu sordil. Lisaks mõõdeti neil nisusortidel ülemise ja alumise lehekülje õhulõhede tihedused ja sulgrakkude pikkused. Leiti sortidevaheline varieeruvus õhulõhede juhtivuses, ent netofotosüntees oli vaatamata õhulõhede juhtivuste varieerumisele väga stabiilne. Kõik sordid olid suutelised oma õhulõhesid sulgema kõrge VPD ja ABA-ga pritsimise toimel, kusjuures ülemise lehekülje õhulõhed olid VPD tõusu suhtes tundlikumad. Samuti leidus sorte, mis eristusid õhulõhede arenguliste tunnuste poolest. Seega tuvastati uuritud nisusortidel piisav varieeruvus sordiaretuses kasutamiseks.