Põhja- ja Baltimaade nisuliinide õhulõhede tundlikkus õhu niiskusvajaku ning abstsiishappe suhtes

Abstract

Sordiaretuses on oluline aretada teraviljasorte, mis on kliimamuutuste taustal saagikamad ning suudavad efektiivsemalt kasutada ressursse. Kliima soojenedes langeb suhteline õhuniiskus ja tõuseb õhu niiskusvajak (VPD), mistõttu kasvab taimede transpiratsioon ning suureneb veekadu õhulõhede kaudu. Taimed reguleerivad õhulõhede avatust vastavalt VPD le: VPD kasvades õhulõhed üldiselt sulguvad, et vältida liigset veekadu. VPD toimelise õhulõhede sulgumise regulatsioonis osaleb taime stressihormoon abstsiishape (ABA). Käesolevas töös uurisin õhulõhede regulatsiooni 16-l suvinisu sordil. Leidsin, et 1) sortide basaalne õhulõhede juhtivus ning õhulõhede tundlikkus VPD tõusu ja ABA-ga pritsimise suhtes oli väga varieeruv. Tuvastasin mõned selgelt anisohüdrilised sordid, mis ei sulgenud õhulõhesid ei VPD tõusu ega ABA mõjul; 2) kõrgema juhtivusega sortide õhulõhed sulgusid nii VPD kui ka ABA toimel ulatuslikumalt; 3) õhulõhede ABA ja VPD-vastuste ulatused olid positiivses korrelatsioonis. Sortide saagiandmed Eesti Taimekasvatuse Instituudi põldudel näitasid, et 2021 a. kuival ja kuumal suvel olid kõige saagikamad sordid, mille õhulõhede basaalne juhtivus oli madalam ning VPD-tundlikkus statistiliselt olematu.