Sirvi Märksõna "adaptatsioon (biol.)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Elulisuse küsimus mitšuurinlikus bioloogias(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1953) Sarapuu, Lembit; Perk, A., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Evolutionary life-strategies of autotrophic planktonic microorganisms in the Baltic Sea(Tartu : Tartu University Press, 1997) Olli, Kallelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Influence of predation on the body size evolution in insects. Implications of colour(2004) Mänd, Triinu; Tammaru, Toomas, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kahe maarjalepa (Agrimonia) liigi morfoloogiline plastilisus looduslikul valgusgradiendil(2006) Mägi, Maris; Zobel, Kristjan, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Living on an edge: land-locked seals in changing climate(2012-11-12) Jüssi, MartMiljonite aastate jooksul on mereimetajad asustanud kogu Maa geograafiliste ja klimaatilised piirkondade mitmekesisuse, paljud tänapäevased hülgeliigid on levinud ühtlaselt kogu polaarmerede ulatuses. Samas on jääaja järgne maatõus või teised muutused vangistanud mitmed hülgeasurkonnas osaliselt või täiesti maailmameredest eraldatud veekogudesse kus nad on kohastunud elama aastaajaliselt väga laialt vahelduvates tingimustes. Ühest küljest pakub selline olukord mitmekesiseid elupaiku kuid teisalt esitab tõsise väljakutse nende hüljeste kohastumisvõimele. Käesolevas väitekirjas analüüsitakse kliimamuutuste võimalikke mõjusid Läänemere hallhülgele (Halichoerus grypus), viigerhülge (Pusa hispida botnica) ning Kaspia hülge (Pusa caspica) kohasusele ja elujäämisvõimalustele. Väitekirja osaks olevad neli teaduspublikatsiooni moodustavad sellele analüüsile tugeva põhja, kuna nendes uuringutes on kaetud ajalisel, ruumiliselt või sisuliselt mitmed kliimamuutustega seotud võtmeteemad. Võimaliku üleilmse soojenemise jätkudes pakuvad nad viiteid aegadesse kui see muutus end veel ei ilmutanud (II, III, IV) või keskenduvad ökoloogilistele väljakutsetele mis Maa soojenedes jõudu koguvad (I, ka II-IV). Kõik käsitletud hülged on enamal või vähemal määral jääga seotud, kuna nende levilad külmuvad talvekuudel täielikult või osaliselt. Jää moodustab uuritud liikidele ajutise kuid kriitiliselt olulise elupaiga. Käesolevas töös on hüljeste levikut, sigimisstrateegiaid ja edukust käsitletud talve karmuse ning selle võimalike muutuste valguses. Tänapäevane looduslik tasakaal on kujundatud pikaajaliste keskmiste ökoloogiliste tingimuste poolt, samas näitavad kliimamudelid lähiajal temperatuuri tõusu. Jääolude muutused soojenevas kliimas toovad kaasa kriitilise olukorra Läänemere lõunapoolsetele viigerhüljestele ja kaspia hüljestele. Jääpuudus suunab hüljeste leviku aladele kus keskkonnatingimused, mõõdetuna nii füüsiliste kui ka bioloogiliste näitajate kaudu, on praegusest ebasoodsamad. Hüljeste sigimisalad surutakse kokku ning konservatiivne, jääga seotud sigimisstrateegia võib osutuda oluliseks negatiivseks teguriks kiirete, vaid mõnd põlvkonda hõlmavate muutuste keerises. Hallhüljes võib tänu oma paindlikumale poegimisviisile olla vähem mõjutatud kuid ka nende puhul ahendab jää puudumine ning merepinna tõus selle liigi tänast poegimisaegset levikuala. Kõigile kolmele vaadeldud hülgeliigile mõjub pärssivalt jää ebastabiilsusega kaasnev järglaste madalam kvaliteet. Jääpindala kahanemine teeb hülged haavatavaks ka maismaakiskjate ja rööveluviisiliste lindude poolt. Kliimast tulenevaid keskkonnamuutusi võimendavad inimtekkelised tegurid, näiteks reostus, intensiivne kalapüük ning häirimine. Lisandudes keskkonnast johtuvale stressile kahandab inimtegevus oluliselt sisemeredes elavate loivaliste tulevikuväljavaateid.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Metsise (Tetrao urogallus) kohanemine metsamaastiku muutustega: mängualade asukohadünaamika Eestis(Tartu Ülikool, 2015-07-21) Peensoo, Brit; Lõhmus, Asko, juhendaja; Leivits, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Statsionaarse faasi sigma faktori RpoS osalus Pseudomonas putida nälgivas populatsioonis toimuvates adaptatsiooniprotsessides(2006) Tarassova, Kairi; Tover, Andres, juhendaja; Kivisaar, Maia, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The evolutionary effect of phylogenetic neighbourhoods of trees on their resistance to herbivores and climatic stress(2022-01-10) Pihain, Mickaël Mathieu; Gerhold, Pille, juhendaja; Prinzing, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPuud metsas kannatavad herbivooria ehk taimtoidulisuse ja kliimast tingitud negatiivsete mõjude all. On teada, et lähisugulastest puuliikidega koos kasvamisel on herbivooria ja kliima mõju eriti suur. Maakeral levib aga palju lähisugulasliikidest koosnevaid metsi - kuidas nii? Käesolevas töö uuritakse, kas lähisugulastest koosnevad metsad soodustavad suuremat herbivooria vastase kaitse teket puudel. Kuna taim kasutab erinevate kaitsete tootmiseks samu ressursse, uuritakse ka, kas herbivooria vastase kaitse teke ei vähenda kliimamuutuste vastase kaitse teket. Seljuhul oleksid lähisugulasliikidest koosnevad metsad kliimamuutuste suhtes haavatavamad. Puud võivad investeerida ka mükoriisasse, mis moodustub seene ja taime juure vahel ning suurendab taime vastupidavust nii herbivooridele kui ka kliimamuutustele. Puud lähisugulasliikidest koosnevates metsades võiksid seega omada rohkem mükoriisat ja mükoriisa võiks suurendada nende metsade vastupidavust herbivooridele ja kliimamuutustele. Käesolev töö näitab, et lähisugulasliikidest koosnev mets suurendab herbivooride vastast kaitset puudel ning seejuures ei vähene kliimamuutuste vastane kaitse. Lisaks selgus, et lähisugulastest koosneva metsa puude suurem kaitsevõime herbivooria ja kliimamuutuste vastu on tingitud mükoriisast. Selgus ka, et taimeperekondades, mis kasvavad lähisugulasliikidest koosnevas metsas, esineb vähem kliimamuutuste poolt tingitud liikide väljasuremist. Käesoleva töö põhjal võime järeldada, et puud suudavad kiiresti arendada välja tugevama herbivooria ja kliimamuutuste vastase kaitse, mis ühtlasi selgitab looduslike lähisugulasliikidest koosnevate metsade olemasolu. Suurem herbivooria ja kliimamuutuste vastane kaitse lähisugulastest koosnevas metsas annab puudele võimaluse tuleviku keskkonnamuutustega toimetulekuks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Труды по физической культуре. V, Эндокринные механизмы регуляции приспособления организма к мышечной деятельности(Tartu Riiklik Ülikool, 1973) Tartu Ülikool; Виру, Атко-Меэме, toimetaja