Sirvi Märksõna "affect" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Igavuse motivatsiooniline profiil
(Tartu Ülikool, 2026) Sokk, Piret; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Igavus on sageli kogetav emotsionaalne seisund, mis tekib tähendusvaestes või mitteoptimaalselt stimuleerivates tegevustes. Tänapäeval on igavuse peletamiseks arvukalt võimalusi, millest kõik ei ole inimese heaolu ja arengu seisukohast kasulikud. Kõrge igavuskalduvusega indiviidid, sealhulgas ATH diagnoosiga täiskasvanud, on igavuse kogemisele ja sellest tingitud sõltuvusriskiga käitumistele eriti haavatavad. Seega on oluline mõista, kuidas igavus mõjutab tegevuste valikut. Sellele küsimusele vastamiseks koguti selles uuringus 277 inimese andmed, kes kirjeldasid 3-5 päeva jooksul päeva kõige igavamat ja vahetult järgnevat tegevust. Logistilise regressioonanalüüsi abil tuvastati, millised tegevusi ajendavad motiivid ning tegevustega kaasnevad tunded eristavad päeva kõige igavamat ja sellele vahetult järgnevat tegevust. Igavad tegevused olid seotud väliste motiividega, frustratsiooni, väsimuse ning autonoomia ja kompetentsuse puudumisega. Igavale tegevusele järgnev tegevus pakkus suuremat naudingut, elevust, rahuldust, huvi ja ning oli enam ajendatud seesmisest motivatsioonist. Täiskasvanuea ATH riskile oli iseloomulik trend eelistada seesmiselt motiveerivaid tegevusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiklike väärtuste seos subjektiivse heaoluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kärp, Heleri; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti isiklike väärtuste seoseid subjektiivse heaolu indikaatoritega: positiivse ja negatiivse afektiivsusega ning eluga rahuloluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel. Eesmärk oli teada saada, millised isiklikud väärtused on seotud subjektiivse heaoluga ning kas esineb erinevusi väärtuste prioriteetides kahe valimi vahel. Andmed koguti veebipõhise küsitluse teel, mis koosnes ankeedist, negatiivsete-positiivsete emotsioonide skaalast (NEPO), eluga rahulolu küsimustikust (SWLS) ning väärtuste portreeküsimustikust (PVQ-R). Ennustuste kohaselt (hüpotees H1a) kinnitasid tulemused positiivset seost stimulatsiooni ja positiivse afektiivsuse vahel. Ilmnes ka positiivne seos avatus muutusele ja positiivse afekti vahel, kuid mitte eluga rahuloluga, mis kinnitas osaliselt hüpoteesi H1.Vastupidiselt ennustustele ilmnes positiivne seos tervise ja eluga rahulolu vahel ning negatiivne seos võimu ja eluga rahulolu vahel. Töös arutletakse tulemuste võimalike tähenduste üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
LLM afektiivsete tõlgendusdimensioonide hindajana
(Tartu Ülikool, 2025) Kõrge, Kersten; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tõlgendusteooriad käsitlevad afekti, kui subjektiivse kognitiivse protsessi tulemusena tekkivat reaktsiooni. Tänapäeva tekstipõhises suhtlusest küllastunud maailmas, võivad suurtel keelemudelitel (LLM) põhinevad tehnoloogiad pakkuda paindlikku ja kiiresti kohaldatavat täiendust inimeste olukorra analüüsi nõudvatele lahendustele. Käesolevas töös testisime üldkasutatava LLM lahenduse OpenAI GPT-4 reliaablust ja täpsust inimeste emotsionaalsete olukordade kirjelduste tõlgendamisel. Leidsime, et küsimustiku kontekst, üksiküsimuste tähendusväli, skaala sõnaline tähendus, sündmuste kirjelduste pikkus ja GPT-4-le omased teoreetilised seosed täpsust ja tõlgenduste- vahelisi seoseid mõjutavad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ootuspärasest erinevad eksamitulemused: seos afekti, tõlgenduste ja LPP-ga
(Tartu Ülikool, 2026) Armulik, Hermann; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli luua katseparadigma, mis võimaldab uurida ootuspärasest erinevate eksamitulemuste mõju afektile ja selle seoseid tõlgendustega. 50 tudengile näidati personaalseid stiimuleid, milleks olid nende käimasoleva semestri potentsiaalsed eksamitulemused. Katse jooksul vastati küsimustele subjektiivse afekti ning tõlgenduste kohta ja mõõdeti EEG-d. Uuringu tulemustest ilmnesid erinevused subjektiivses afektis ootuspäraste, oodatust halvemate ja paremate tulemuste esitamisel, viidates, et potentsiaalsete eksamitulemuste ette kujutamist on võimalik kasutada subjektiivse afekti esile kutsumiseks. Seost sündmuspotentsiaaliga LPP ei leitud. Relevantsuse tõlgendusdimensioon võimendas ootuspäraste ja oodatust paremate tulemuste positiivset ning oodatust halvemate tulemuste negatiivset afekti. Vastupidiselt teaduskirjandusele, tugevdas enesekohane vastutus positiivset afekti nii ootuspäraste, oodatust paremate kui ka halvemate tulemuste ette kujutamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Stefania” for Identity, Affinity, and Disruption: The Role of Sound in TikTok War Activism
(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2024) Davidjants, Jaana; Davidjants, Brigitta, koostaja
Artiklis uuritakse heli rolli sõjaga seotud aktivismis platvormil TikTok. Juhtumiuuringuks on valitud 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Kalush Orchestra laul „Stefania”, mis on kujunenud ukrainlaste poolel Venemaa-Ukraina sõja aegseks soundtrack’iks (Post 2024). Tänapäeval rulluvad sõjad lahti lisaks füüsilistele lahinguväljadele ka sotsiaalmeedia platvormidel. TikTok on viimastel aastatel olnud sõjaaktivismi esirinnas. Kuna tegu on suhteliselt uue platvormiga, on endiselt vähe uuringuid, milles vaadeldakse TikToki rolli sõjaga seotud liikumistes ja aktivismis, kuid on ka erandeid (vt. nt. Hautea jt. 2021; Zhao, Abidin 2023; Cervi, Divon 2023; Primig jt. 2023). See artikkel tugineb olemasolevatele uuringutele, keskendudes heli rollile TikTokis konfliktiga seotud aktivismi puhul. Artikli teoreetilise raamistiku moodustavad sotsiaalmeedia, aktivismi, rahvuslikkuse ja heli uuringud. 102 klipi temaatilise analüüsi põhjal (Braun, Clarke 2006), milles kasutatakse „Stefania” lugu, ilmnes neli laiemat teemat. Esiteks kasutati „Stefaniat” rahvuslikuks identiteediloomeks, täpsemalt, rõhutati ja laiendati laulus sisalduvaid patriootilisi teemasid, väljendades rahvuslikku identiteeti sümbolite kaudu, nagu näiteks Ukraina lipp, päevalill ja panamka-müts. Identiteeti kujundati ka vaenlase pildi kaudu, keda sageli kehastas Vladimir Putin, aga mõnikord ka Venemaa. Raskeid teemasid edastati mängulisemalt, pehmendatud vormis (Cervi, Marín-Lladó 2022). Näeme klippides kasse väikeste panamkade ja superkangelase keepidega – viisil, mis sobib TikToki ainulaadse kultuuriga, mille tulemuseks on „mänguline patriotism” (Chen jt. 2021). Teiseks, sõjaaegset elu kujutavas sisus (nii sõdurite kui ka tsiviilisikute hulgas) kasutati tihti mittediegeetilise heli kõrval (lihtsalt soundtrack) ka diegeetilist heli (tegelik heli, näiteks kellegi kõne või sammud). Seeläbi maksimeeriti materjali motsionaalset mõju, nimelt kombineerides „Stefania” soundtrack’i päris pommitamise helidega. Samuti kasutati laulu positiivsema õhkkonna loomiseks ja tõenäoliselt sõja akustiliste stressitegurite varjamiseks, näiteks lastes lastel sõjavarjendis „Stefaniale” kaasa laulda, aidates tugevdada toimetulekuvõimet. Kolmandaks, kui sisu platvormil levib, muutub ka selle kasutamise kontrollimine keeruliseks (Sadler 2022). „Stefania” „omastasid” Vene sotsiaalmeedia kasutajad, kes seadsid oma sisus küsimuse alla Ukraina narratiivid ning vastandusid ideele, et venelased peaksid sõja pärast häbi tundma. „Stefania” kasutamist venemeelse sisu jaoks võib näha katsena luua seotust laiema vene publikuga, tehes seda osaliselt ukrainlaste provotseerimise kaudu. Neljandaks rakendasid ukrainlastest sotsiaalmeedia kasutajad heli summutatud või vaevu kuuldaval kujul. Nii toimis „Stefania” nähtavuse „häkina” – laulu kasutus aitas jõuda oma sõnumiga laiema publikuni, olgugi et taustahelina polnud seda peaaegu kuulda. Nagu analüüs näitas, ei ole heli TikTokis monoliitne. Sõjaaktivismis kasutatakse nii diegeetilist kui ka mittediegeetilist heli ja nende kombinatsioone, millel on erinevad funktsioonid. Tulevased uuringud võiksid vaadelda helide kihistumist üksikasjalikumalt, et paremini mõista nende erinevaid rolle veebipõhises aktivismis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of appraisals on emotions in academic performance context
(Tartu Ülikool, 2026) Olde, Grete; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of the present study was to investigate the relationship between emotions and appraisals in a personalized experiment in academic performance context. For this, a paradigm was created. 50 university students were shown hypothetical academic outcomes based on the expected results of their current graded courses. The stimuli represented expected, better-than-expected, and worse-than-expected outcomes. The results showed that better-than-expected outcomes elicited significantly stronger positive affect and greater zygomaticus major activity, whereas worse-than-expected outcomes elicited significantly stronger negative affect and greater corrugator supercilii activity. Significant differences were also found across all appraisal dimensions. Better-than-expected results were appraised as more relevant, congruent, fair, and with higher emotional coping, whereas worse-than-expected results were appraised as more relevant and urgent, and less congruent, fair, controllable, and with less emotional coping as opposed to expected results. Furthermore, several appraisal dimensions such as relevance, congruence, fairness, control, urgency, and emotional coping moderated the relationship between the condition of hypothetical result and emotional responses. The findings suggest that personalized academic expectancy violations can successfully evoke differentiated emotional and appraisal-related responses under laboratory conditions and may provide a useful framework for future research on emotions and appraisals in achievement contexts.