Sirvi Märksõna "affect" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiklike väärtuste seos subjektiivse heaoluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kärp, Heleri; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti isiklike väärtuste seoseid subjektiivse heaolu indikaatoritega: positiivse ja negatiivse afektiivsusega ning eluga rahuloluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel. Eesmärk oli teada saada, millised isiklikud väärtused on seotud subjektiivse heaoluga ning kas esineb erinevusi väärtuste prioriteetides kahe valimi vahel. Andmed koguti veebipõhise küsitluse teel, mis koosnes ankeedist, negatiivsete-positiivsete emotsioonide skaalast (NEPO), eluga rahulolu küsimustikust (SWLS) ning väärtuste portreeküsimustikust (PVQ-R). Ennustuste kohaselt (hüpotees H1a) kinnitasid tulemused positiivset seost stimulatsiooni ja positiivse afektiivsuse vahel. Ilmnes ka positiivne seos avatus muutusele ja positiivse afekti vahel, kuid mitte eluga rahuloluga, mis kinnitas osaliselt hüpoteesi H1.Vastupidiselt ennustustele ilmnes positiivne seos tervise ja eluga rahulolu vahel ning negatiivne seos võimu ja eluga rahulolu vahel. Töös arutletakse tulemuste võimalike tähenduste üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
LLM afektiivsete tõlgendusdimensioonide hindajana
(Tartu Ülikool, 2025) Kõrge, Kersten; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tõlgendusteooriad käsitlevad afekti, kui subjektiivse kognitiivse protsessi tulemusena tekkivat reaktsiooni. Tänapäeva tekstipõhises suhtlusest küllastunud maailmas, võivad suurtel keelemudelitel (LLM) põhinevad tehnoloogiad pakkuda paindlikku ja kiiresti kohaldatavat täiendust inimeste olukorra analüüsi nõudvatele lahendustele. Käesolevas töös testisime üldkasutatava LLM lahenduse OpenAI GPT-4 reliaablust ja täpsust inimeste emotsionaalsete olukordade kirjelduste tõlgendamisel. Leidsime, et küsimustiku kontekst, üksiküsimuste tähendusväli, skaala sõnaline tähendus, sündmuste kirjelduste pikkus ja GPT-4-le omased teoreetilised seosed täpsust ja tõlgenduste- vahelisi seoseid mõjutavad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Stefania” for Identity, Affinity, and Disruption: The Role of Sound in TikTok War Activism
(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2024) Davidjants, Jaana; Davidjants, Brigitta, koostaja
Artiklis uuritakse heli rolli sõjaga seotud aktivismis platvormil TikTok. Juhtumiuuringuks on valitud 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Kalush Orchestra laul „Stefania”, mis on kujunenud ukrainlaste poolel Venemaa-Ukraina sõja aegseks soundtrack’iks (Post 2024). Tänapäeval rulluvad sõjad lahti lisaks füüsilistele lahinguväljadele ka sotsiaalmeedia platvormidel. TikTok on viimastel aastatel olnud sõjaaktivismi esirinnas. Kuna tegu on suhteliselt uue platvormiga, on endiselt vähe uuringuid, milles vaadeldakse TikToki rolli sõjaga seotud liikumistes ja aktivismis, kuid on ka erandeid (vt. nt. Hautea jt. 2021; Zhao, Abidin 2023; Cervi, Divon 2023; Primig jt. 2023). See artikkel tugineb olemasolevatele uuringutele, keskendudes heli rollile TikTokis konfliktiga seotud aktivismi puhul. Artikli teoreetilise raamistiku moodustavad sotsiaalmeedia, aktivismi, rahvuslikkuse ja heli uuringud. 102 klipi temaatilise analüüsi põhjal (Braun, Clarke 2006), milles kasutatakse „Stefania” lugu, ilmnes neli laiemat teemat. Esiteks kasutati „Stefaniat” rahvuslikuks identiteediloomeks, täpsemalt, rõhutati ja laiendati laulus sisalduvaid patriootilisi teemasid, väljendades rahvuslikku identiteeti sümbolite kaudu, nagu näiteks Ukraina lipp, päevalill ja panamka-müts. Identiteeti kujundati ka vaenlase pildi kaudu, keda sageli kehastas Vladimir Putin, aga mõnikord ka Venemaa. Raskeid teemasid edastati mängulisemalt, pehmendatud vormis (Cervi, Marín-Lladó 2022). Näeme klippides kasse väikeste panamkade ja superkangelase keepidega – viisil, mis sobib TikToki ainulaadse kultuuriga, mille tulemuseks on „mänguline patriotism” (Chen jt. 2021). Teiseks, sõjaaegset elu kujutavas sisus (nii sõdurite kui ka tsiviilisikute hulgas) kasutati tihti mittediegeetilise heli kõrval (lihtsalt soundtrack) ka diegeetilist heli (tegelik heli, näiteks kellegi kõne või sammud). Seeläbi maksimeeriti materjali motsionaalset mõju, nimelt kombineerides „Stefania” soundtrack’i päris pommitamise helidega. Samuti kasutati laulu positiivsema õhkkonna loomiseks ja tõenäoliselt sõja akustiliste stressitegurite varjamiseks, näiteks lastes lastel sõjavarjendis „Stefaniale” kaasa laulda, aidates tugevdada toimetulekuvõimet. Kolmandaks, kui sisu platvormil levib, muutub ka selle kasutamise kontrollimine keeruliseks (Sadler 2022). „Stefania” „omastasid” Vene sotsiaalmeedia kasutajad, kes seadsid oma sisus küsimuse alla Ukraina narratiivid ning vastandusid ideele, et venelased peaksid sõja pärast häbi tundma. „Stefania” kasutamist venemeelse sisu jaoks võib näha katsena luua seotust laiema vene publikuga, tehes seda osaliselt ukrainlaste provotseerimise kaudu. Neljandaks rakendasid ukrainlastest sotsiaalmeedia kasutajad heli summutatud või vaevu kuuldaval kujul. Nii toimis „Stefania” nähtavuse „häkina” – laulu kasutus aitas jõuda oma sõnumiga laiema publikuni, olgugi et taustahelina polnud seda peaaegu kuulda. Nagu analüüs näitas, ei ole heli TikTokis monoliitne. Sõjaaktivismis kasutatakse nii diegeetilist kui ka mittediegeetilist heli ja nende kombinatsioone, millel on erinevad funktsioonid. Tulevased uuringud võiksid vaadelda helide kihistumist üksikasjalikumalt, et paremini mõista nende erinevaid rolle veebipõhises aktivismis.