Sirvi Märksõna "agentsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Ärge pressige, jobud“. Keeleliste ja visuaalsete vahendite kasutamine nõusoleku küsimisel ja andmisel eesti avaliku ja erasektori veebilehtede küpsiseteadetes
(Tartu Ülikool, 2026-01) Uustalu, Anu Kadri; Reile, Maria, juhendaja; Vaik, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lahingmängude mõju noorte täidesaatvate funktsioonide arengule Airsofti põhjal
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2026) Somelar, Siret; Männamaa, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kogukonnaharidus ja huvitegevus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marta Sillaots: translator and her multipositional agency in the interwar literary landscape of the Republic of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-29) Steinberg, Külliki; Gielen, Katiliina, juhendaja; Paloposki, Outi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Töös uuritakse Sillaotsa erinevaid rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ning muutumist mikroajaloolise juhtumiuuringuna. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ning tõlkija ametile tegev erinevates (kirjandus)valdkondades: õpetajana, ajakirjanikuna, kirjandus- ja tõlkekriitikuna. Uurin tema tõlkija tegevust kolmest aspektist: ekstratekstilise, paratekstilise ning tekstilise agentsusena kahe tõlkesündmuse põhjal: “Huckleberry Finni seiklused” (1932) ning “David Copperfield” (1937). Selleks, et tabada tõlkija agentsuse ning hääle dünaamikat ajas, vaatlen ka mõlema tõlketeose hilisemaid väljaandeid, nn “komeedi saba”. Pakun välja mitmepositsioonilise agentsuse termini, mis võiks sobida tõlkija-uuringute terminipagasisse, uurimaks neid tõlkijaid, kelle tegevusväli ei piirdu pelgalt tõlkimisega. Sillaotsa mitmepositisoonilisus avaldus eriti kujukalt just arhiivimaterjalides, mis on siinse töö ülesehitust ja kulgu suunanud. Käsitlen ka Sillaotsa argielu ning selle seoseid tema tööalase tegevusega. Väidan, et ka see aspekt on tõlkija-uuringute seisukohast oluline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Päästevaldkonna kutseõppe erialade õpetajate hinnangud enda agentsusele ökoloogilise mudeli põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Vahtre, Marion-Jacqueline; Eller, Diana, juhendaja; Danilas, Kady, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Virtuaalreaalne ruum kui kujutluspildi ja liikumispõhise improvisatsiooni käivitaja: praktiline katsetus 3D-mudelitega virtuaalreaalses keskkonnas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Soosaar, Elina; Viskus, Ele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
What persists and what transforms: agent-regret over time : master's thesis in philosophy
(Tartu Ülikool, 2026) Zhou, Jiashan; Heidy Meriste, juhendaja; Tiina Johanna Pitkäjärvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis focuses on agent-regret, the distinctively first-personal form of regret Bernard Williams describes as directed toward one’s own past actions. Existing discussions have mainly focused on whether agent-regret is reducible to other emotions, and whether it is rational for a blameless agent to feel it. I ask what makes agent-regret persist over time, and through what process it persists. I argue, first, that the constitutive core of agent-regret is agentive relation: a first-personal, inextricable relation of attribution between the agent and their past action. Second, I argue that the persistence of agent-regret should be understood as a transformation of experience. Through conceptual analysis, phenomenological description, and close reading of first-person testimony, the thesis shows that this persistence carries emotional weight, which comes from the tension between agentive relation and narrative self-understanding. Drawing on Ricoeur’s narrative identity framework and Ratcliffe’s account of existential feeling, I argue that this emotional weight can gradually sediment, moving from the felt quality of a foreground episodic emotion into a background sense of distrust in one’s own agency.