Etendaja keha uusmaterialistlik analüüs lavastuste "Plekktrumm", "Gargantua" ja "A noiva e o boa noite Cinderela" näitel

Abstract

Töös analüüsitakse etendaja keha uusmaterialistliku vaatenurga läbi kolme lavastuse näitel: Eesti Noorsooteatri lavastus „Plekktrumm“, VAT Teatri lavastus „Gargantua“ ja brasiilia etenduskunstniku Carolina Bianchi lavastus „A noiva e o boa noite Cinderela“. Analüüsis lähtub Karen Baradi agentsest realismist ning analüüsi lähtekohaks on fenomenid ehk kehad vastastikuse loomise protsessi, täpsemalt etendaja(te) keha(de) ja teiste mateeriate vahelised suhted. Lähemalt uuritakse, kuidas luuakse ja teisendatakse kehadevahelisi piire valitud fenomenides ja kuidas mõjutab kehadevaheliste piiride hägustumine inimkeha agentsust ja materiaalseid omadusi.