Sirvi Märksõna "agressiivsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 49

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agressiivse käitumise avaldumise põhjused murdeeas ja sellega toimetulek noorsootöötajate arvates
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2021) Mišina, Tatjana; Randver, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agressiivse käitumise ja HTR1B genotüübi seos ELIKTU nooremal kohordil
(Tartu Ülikool, 2016) Jürjo, Merilin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada ühe ELIKTU lastel genotüpiseeritud serotonergilist närviülekannet reguleeriva geenivariandi HTR1B rs6296 (serotoniini 1B retseptorit kodeeriva geeni polümorfism) seost ja võimalikku keskkonnakoosmõju agressiivse käitumise kujunemisele. Uurimus on osa suuremast longituuduuringust ELIKTU, mille eesmärgiks on selgitada tervistmõjustava käitumise põhjuslikke tegureid ja tervise kujunemist (ELIKTU, 2015). Valimisse kuulus 583 inimest, kelle õpetajatel paluti täita nende kohta agressiivsuse küsimustik ning katseisikutel endal enesekohane agressiivsuse küsimustik. Samuti uuriti nende negatiivseid elusündmusi, mis on antud uurimuses keskkonna indikaatoriks. Tulemustest selgus, et HTR1B-l ei ilmnenud seost agressiivsusega ning agressiivset käitumist ei mõjutanud ka HTR1B ja negatiivsete elusündmuste koosmõju. Samal ajal leiti, et agressiivust mõjutasid oluliselt negatiivsed elusündmused üksinda. Uurimistöö tulemused on olulised agressiivse käitumise mõistmisel ning selle mehhanismide kaardistamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agressiivsuse eri liike mõõtva küsimustiku väljatöötamine ja nende liikide ning õpilase keskmise hinde seoste uuring
(Tartu Ülikool, 2012-03-14) Pihl, Tuuli-Maarja; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to develop a questionnaire that measures and distinguishes different types of aggressiveness. The original questionnaire consisted of 64 statements, to which a sample of 445 students answered. By the method of exploratory factor analysis three factors were found and named after their content as physical, verbal and revengeful aggressiveness. The final factorial design consisted of 21 statements divided into 3 factors. Cronbach's alpha coefficient was calculated for measuring internal consistency of the factors. Thereafter, a correlative analysis was conducted to study the strength of relation between different types of aggression and secondary school students' average grades. The study found a weak negative correlation (r= @0,28, p<0,01) between physical aggressiveness and student's average grade. Keywords: Aggressive behaviour, average grade
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse seosed põhikooliõpilaste keskmiste hinnetega haridusliku stratifikatsiooni võimaliku indikaatorina
(Tartu Ülikool, 2012) Hillep, Merle; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti põhikooli õpilaste agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse seoseid õpilase keskmise hindega. Töös kasutati juhendaja poolt välja töötatud Pahameeleküsimustikke, millega mõõdeti kokku 10-l alaskaalal õpilaste agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse näite 5-astmelist Likerti skaalat kasutades. Analüüsi tulemusel selgus, et kõrgemate viha ja agressiivsuse näitudega õpilaste keskmine koolihinne on madalam ning noormeeste agressiivsuse tase on neidude omast kõrgem. Eelnevast ei saa järeldada, et negatiivne afektiivsus ja madal õppeedukus tekitavad sotsiaalse stratifikatsiooni, kuid nende roll stratifikatsiooni võimalike indikaatoritena väärib tähelepanu ja edasiuurimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelkooliealiste laste agressiivne käitumine, ohvrikäitumine japrosotsiaalne käitumine õpetajate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2018) Mõik, Margit; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteaiaõpetajate toimetulek agressiivse käitumisega ning hoiakud lasteaialaste seas esineva agressiivse käitumise osas
(Tartu Ülikool, 2024) Peetsalu, Anne-Mai; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti meesajakirjanike kogemused negatiivsete ja agressiivsete kommentaatorite ning allikatega
(Tartu Ülikool, 2019) Riives, Armas; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestikeelse Agressiivse provokatsiooni küsimustiku valideerimine ning provotseeritud agressiivsuse ja MAOA geeni metülatsioonitaseme seose uurimine ELIKTU vanemal kohordil
(2023) Epner, Karin-Margareth; Kanarik, Margus; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukäigu strateegia ja isiksuseomaduste seosed interpersonaalse agressiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Leppik, Aet; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse elukäigu teooriast lähtuva K-faktori seoseid isiksuseomaduste (Suur Viisik baasil) ja interpersonaalse agressiivsusega. Lähtusime hüpoteesist, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud ning ennustavad mõlemad agressiivset käitumist ning naiste puhul väljendub agressiivne käitumine sugudesiseses konkurentsis. Seminaritöö tulemused põhinevad 103-l 18-24 aastase isiku andmetel. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid suhteid lähedastega, käitumist erinevates situatsioonides ning hoiakuid agressiivse käitumise suhtes. Tulemustest ilmnes, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud naiste puhul. Leiti ka, et naiste puhul on agressiivsus seotud sugudesisese konkurentsiga. Ilmnes, et K-faktor ei ennusta agressiivsust, küll aga ennustavad agressiivset käitumist isiksuseomadustest naiste puhul madal sotsiaalsus ning meestel madal meelekindlus ja kõrge neurootilisus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füüsilise agressiooni kirjeldus ja suhtumine agressiooni alaealistel õigusrikkujatel võrreldes alaealiste mitteõigusrikkujatega
(Tartu Ülikool, 2016) Punt, Birgit; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geeni FKBP5 C/T polümorfism ja agressiivsusega seotud omadused kahel ELIKTU sünnikohordil
(Tartu Ülikool, 2022) Reppo, Pärtel; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geeni FKBP5 C/T polümorfismi ning stressikogemuste seosed aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega ja agressiivsusega 9-, 15- ja 18 aastaselt
(Tartu Ülikool, 2016) Reinart, Liina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomaatika ja agressiivsuse geneetiliste ning keskkondlike aluste paremaks mõistmiseks on käesolevas töös uuritud ATH sümptomite ja agressiivsuse seoseid geeni FKBP5 C/T polümorfismi (rs1360780) ja stressikogemustega. Kasutatud on Eesti laste isiksuse ja käitumise longituuduuringu noorema kohordi andmeid vanustes 9 (n=583), 15 (n=483) ja 18 (n=457) eluaastat. ATH sümptomid on mõõdetud af Klintebergi skaalal ning stressikogemused enesekohaste raportitega. Tulemustest selgus, et koolikiusamise all kannatanud T-alleeliga 9-aastastel tüdrukutel ilmnes rohkem ATH sümptomeid, eelkõige keskendumisraskusi, võrreldes mitte-kiusatud ja CC genotüübiga tüdrukutega. Hilisemas vanuses eelmainitud seos enam ei ilmnenud. Poistel ei ilmnenud sarnast seost üheski uuritud vanuseastmetes. Tulemustest järeldub, et FKBP5 C/T polümorfismi seos ATH sümptomitega sõltub stressitasemest, soost ja vanusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geeniekspressiooni analüüs agressiivsete (SAL) ja mitteagressivsete (LAL) hiirte hippokampuses subtraktiivse hübridisatsiooni meetodil
(2004) Philips, Mari-Anne; Kõks, Sulev, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste probleemide võrdlus aastatel 2011 ja 2013
(Tartu Ülikool, 2015) Hein, Brita; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolikiusamine või agressiivsed sotsiaalsed suhted viiendates ja seitsmendates klassides Rapla ja Pärnu koolide näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Kilter, Age; Aunapuu, Anu, juhendaja; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolilaste agressiivse käitumise seos digitaalsete mängude mängimisega
(Tartu Ülikool, 2021) Koit, Maris; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõrge nartsissismi, psühhopaatilisuse, agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse näitude seosed 11-18 aastastel õpilastel
(Tartu Ülikool, 2013) Saarela, Mari-Liis; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse 11-18 aastaste õpilaste (N=286) psühhopaatilisuse, nartsissismi, agressiivsuse, viha tundmise ja vaenulikkuse alaskaalade näite ning nende omavahelisi seoseid. Uurimus kinnitas varasemate tööde tulemusi: nii nartsissism kui ka psühhopaatilisus korreleeruvad positiivselt agressiivsuse, vaenulikkuse ja viha tundmisega. Psühhopaatiliste kalduvustega noored on tulemuste järgi vägivaldsemad kui nartsisstlikud noored. Ilmnes, et eelmaintud konstruktid, agressiivsus, viha tundmine ning vaenulikkus on aga negatiivselt seotud keskmise hindega. Keskmisel hindel on positiivne korrelatsioon vihatunnete kontrolliga. Oletus, et agressiivsus, viha tundmine ja vaenulikkuse näidud on madalamad vanemates vanuserühmades, antud valimi puhul ei kinnitunud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lähisuhtes vägivalda kasutanud isikute tõlgendused suhte arengust, vägivalla põhjustest ja sekkumisest
(Tartu Ülikool, 2011) Elken, Jana; Strömpl, Judit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsed perevägivalla ohvrid
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2015) Kornejeva, Sabina; Randver, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lasteaialaste digiseadmete kasutamise ja uneaja seosed õpetajate raporteeritud käitumisprobleemidega
(Tartu Ülikool, 2021) Saare, Hanna; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärk oli uurida Eesti eelkooliealiste (1–7 a) laste digiseadmete kasutusaja ja uneaja seoseid laste käitumisprobleemidega. Töös kasutati uuringu „Laste uni, tervis ja käitumine“ andmeid, mis on kogutud 2018. ja 2019. aastal (n=561). Õpetajate raporteeritud andmetest moodustati peakomponentide meetodil kolm käitumisprobleemide kategooriat: „Aktiivsus- ja tähelepanuprobleemid“ (ATP), „Passiivsus“ ja „Agressiivsus“. Töös leiti nõrk positiivne seos interaktiivse meedia tarbimise ja käitumisprobleemide vahel. Samuti leiti nõrk negatiivne seos passiivse meedia tarbimise ja ööune pikkuse vahel. Veel leiti seos lasteaias magatava lõunaune ja käitumisprobleemide vahel. Lineaarne mitmene regressioon ennustas ATP ning Passiivsust, kuid mitte Agressiivsust.