Sirvi Märksõna "ainevahetussündroom" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
33-aastaste Eesti meeste ja naiste aeroobse võimekuse seosed metaboolse sündroomi riskifaktoritega = Cardiorespiratory fitness and its relationship metabolic syndrome risk factors in 33-year-old Estonian men and women
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Oras, Keidi; Mäestu, Jarek, juhendaja; Lätt, Evelin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
(2020-05-14) Müller, Raili; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reumatoidartriit on põletikuline haigus, mida põeb ligi 1% täiskasvanutest. Tüüpiliselt on artriidist haaratud väikesed liigesed kätel ja jalgadel, need on turses ja valulikud. Liigesepõletik on reumatoidartriidi korral vaid jäämäe tipp, haigusest on haaratud kogu organism, sealjuures tekib põletik juba oluliselt enne esimeste haigusnähtude teket. Tänapäevane ravi võimaldab vältida varasemalt reumatoidartriidi paratamatuks tagajärjeks olnud liigesedeformatsioonide ja tõsiste liigeseväliste nähtude teket. Vaatamata ravi arengule on reumatoidartriiti põdevatel patsientidel endiselt lühem eluiga võrreldes tervetega, peamiselt on varane suremus põhjustatud sagedasemast ja ebatüüpilisest südame- veresoonkonna haiguse esinemisest. Üldrahvastikus on südame- veresoonkonna haiguste risk sageli seotud kõrgema kehakaaluga, reumatoidartriidi korral on leitud vastupidine seos- normkaalulistel on risk kõrgem kui ülekaalulistel. Tüüpilised rasvumisega seotud südame- veresoonkonna haiguste riskitegurid on kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, kõrge kolesterooli ning triglütseriidide tase ja vöökoha rasvumine, mille koosesinemist nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Metaboolse sündroomiga seostub lihaste ja teiste kudede madal tundlikkus veresuhkru taset reguleeriva hormooni- insuliini suhtes (insuliinresistentsus), mis veelgi suurendab veresoonkonna kahjustuse tõenäosust. Reumatoidartriidi üheks kaasnevaks nähuks on keha koostise muutus: rasvkoe osakaalu suurenemine ja lihaskoe vähenemine stabiilse kehakaalu juures. See fenomen, mida nimetatakse sarkopeeniliseks rasvumiseks, suurendab südamehaiguste riski enam kui tavapärane rasvumine. Enamik uuringuid südame- veresoonkonna haiguste riski mõjutavate tegurite ja keha koostise muutuste kohta reumatoidartriidi korral põhinevad kaua kestnud haigusega patsientide andmetel. Varasemalt mujal avaldatud uuringud annavad vihjeid selle kohta, et muutused võivad tekkida juba haiguse esimestel kuudel või isegi enne liigesepõletiku teket. Käesolev uurimistöö selgitab metaboolse sündroomi, insuliinresistentsuse ja keha rasv- lihaskoe osakaalu muutuste kujunemist esimestel kuudel pärast reumatoidartriidi kliinilist avaldumist. Lisaks otsisime haiguse ja eluviisiga seotud nähte, mis seletaksid keha koostise muutuste teket. Andmed põhinevad 92 varase reumatoidartriidiga patsiendi uurimisel, keskmiselt oli uuringute läbiviimise ajaks haiguse diagnoosimisest möödunud üks kuu. Võrdlesime saadud tulemusi Eesti üldrahvastiku andmetega, kaasates kontrollgrupina patsiendid perearstikeskuste nimistutest. Leidsime, et juba reumatoidartriidi esimestel kuudel on ainevahetuslike kõrgema südame- veresoonkonna haiguse riskiga seotud tegurite esinemissagedus kõrgem kui üldrahvastikus. Võrreldes andmeid kontrollgrupiga selgus, et hüpertensiooni, hüperglükeemiat ja metaboolset sündroomi esines oluliselt enam normkaalulistel reumatoidartriidiga patsientidel. Metaboolne sündroom oli 17% normaalkaalulistest artriidihaigetest ja vaid 2% kontrollgrupi samas kaalurühmas, ülekaaluliste/rasvunute seas olulist erinevust gruppide vahel esile ei tulnud. Reumatoidartiidiga patsientidel oli sagedamini kõrgenenud vererõhk, kuid vähesed nende hulgast kasutasid vererõhku alandavaid ravimeid. Perearstikeskusest juhuslikult valitud kõrgenenud vererõhuga patsientidest said ravi enam kui pooled, samas reumatoidartriidi haigetest vaid 31 protsenti. Saab järeldada, et ka varase artriidiga patsiente tuleks tihedamalt jälgida südame-veresoonkonna haiguse riskitegurite osas isegi sel juhul, kui nad on normkaalulised. Südame- veresoonkonna haiguse riski tõstvat madalat tundlikkust insuliini toimele esines varase reumatoidartriidiga haigetel ligi 5 korda enam kui kontrollgrupis. Insuliinresistentsust oli enam meestel ja nendel, kellel olid veres kõrgenenud põletikunäitajad. Leidsime, et nende muutuste teket ei saa ennustada kehamassiindeksi alusel, vaid vähenenud tundlikkus insuliini toime suhtes on seotud madala lihasmassiga. Erinevused kontrollgrupist keha rasv- ja lihaskoelises koostises oli täheldatavad enamikul varase reumatoidartriidiga patsientidest, neist 42% oli madal lihaskoe mass, 68% kõrge rasvkoe protsent ja 26% nii vähene lihaskude kui ka kõrge rasvkoe osakaal (sarkopeeniline rasvumine). Kõigest 16% reumatoidartriidi haigetest olid normaalse keha koostisega, samas tervete hulgas oli normaalse keha koostisega uuritavaid 43%. Lihasmassiga seotud tegurite osas leidsime olulisi erinevusi haigete ja kontrollgrupi vahel. Reumatoidartriidi grupis oli lihasmassi vähesus seotud kõrgema põletikunäitajate taseme, glükokortikoidhormoonide kasutamise ja madalama valgusisaldusega toidus. Kontrollgrupi hulgas olid olulisemad traditsioonilised lihasmassi mõjutajad nagu kõrgem vanus, vähesem liikumine ja suitsetamine. See uurimistöö näitas, et reumatoidartriidile omased kehakaalust sõltumatud eripärad südame veresoonkonna haiguste riskitegurite esinemises kujunevad juba varase haiguse korral. Nende ainevahetuslike muutustega tuleks arvestada hinnates südame- veresoonkonna haiguste riski reumatoidartriidiga patsientidel. Õigeaegne riskitegurite tuvastamine ja mõjutamine raviga võib aidata vähendada südamehaiguste tõenäosust ja vähendada enneaegset suremust reumatoidartriidi patsientide seas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cardiovascular and metabolomic profiling of osteoarthritis
(2017-11-14) Tootsi, Kaspar; Märtson, Aare, juhendaja; Kals, Jaak, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoartroos on krooniline liigeshaigus, mis haarab sagedamini käe-, põlve-, puusa- ja lülisamba liigeseid ning põhjustab valu ja liigesliikuvuse piiratust. Osteoartroosiga patsientide arv on suur ning tegemist on kõige kiiremini kasvava liigeshaiguse patsiendigrupiga. Tänaseni puudub haiguse tekkemehhanismidest piisav arusaam, et efektiivselt pidurdada haiguse kulgu. Osteoartroosi on pikalt peetud kõhre mehhaanilisest kulumisest tingitud haiguseks, aga viimastel aastatel on ilmnenud üha rohkem tõendeid, et haiguse arengus mängivad olulist rolli süsteemne alaäge põletik, muutused ainevahetuses ja arterite jäikuses. Osteoartroosiga patsientidel on leitud kõrgem südame- ja veresoonkonna haiguste risk, kuid täpsemad mehhanismid selle võimaliku seose taga on teadmata. Selle doktoritöö eesmärgiks oli selgitada osteoartroosi ja arterite funktsiooni ning oksüdatiivse stressi ja ainevahetushäirete (sh metaboolse sündroomi) vahelisi seoseid. Lisaks oli eesmärgiks kirjeldada osteoartroosi lipiidide ainevahetusega seotud madalmolekulaarsete ühendite profiili. Selle doktoritöö raames läbiviidud uuringusse kaasati 70 lõppstaadiumis osteoartroosiga patsienti Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia osakonnast ning kontrollgruppi 82 ilma osteoartroosita uuritavat Tartumaa perearstide nimistutest. Arterite jäikuse mõõtmised tehti Endoteeli Keskuses ning biokeemiliste markerite mõõtmised TÜ Kliinikumi ühendlaboris ning bio- ja siirdemeditsiini instituudi biokeemia osakonnas. Töö tulemusena leidsime uudse seose aordi jäikuse ja osteoartroosi raskusastme vahel. Osteoartroosiga patsientide arterid olid võrreldes kontrollgrupi liikmete arteritega jäigenenud. Lisaks leidsime, et osteoartroosi korral esineb organismis kõrgem oksüdatiivse stressi tase, mis on seotud ka osteoartroosi raskusastmega. Kirjeldasime, et osteoartroosi korral esinevad lipiidide ainevahetuse häired, mis on seotud arterite funktsiooniga ja aitavad selgitada osteoartroosi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste vahelist seost. Selle uuringu tulemusena tuvastatud seosed osteoartroosi ja lipiidide ainevahetuse, oksüdatiivse stressi ja arterite funktsiooni vahel võivad tulevikus aidata välja töötada uusi ründepunkte osteoartroosi ravimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõrge intensiivsusega intervalltreeningu mõju ainevahetussündroomi riskiteguritele = The influence of high-intensity interval training on risk factors of metabolic syndrome
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Kivirand, Kaisa-Kristina; Ööpik, Vahur, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Magusatarbimine ja selle seosed metaboolse sündroomi ning depressiooniga Eesti täiskasvanutel
(Tartu Ülikool, 2022) Kanarbik, Maia-Triin; Villa, Inga, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metabolic effects of acute and chronic treatment with valproic acid in people with epilepsy
(2017-01-30) Rakitin, Aleksei; Haldre, Sulev, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat, mida erinevatel hinnangutel kasutab iga päev rohkem kui üks miljon inimest. Üheks kõige sagedasemaks VPA kõrvaltoimeks peetakse kehakaalu tõusu. Sellega võivad sageli kaasneda metaboolsed ja endokriinsed häired, mida hästi kirjeldab metaboolse sündroomi (MS) kontseptsioon. Vähesed uuringuid, mis kirjeldavad MS-i levimust ja riskifaktoreid VPA-d tarvitavatel patsientidel on andnud vastuolulisi tulemusi. Ei ole ka täpselt teada VPA-st tingitud kaalutõusu molekulaarsed mehhanismid. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli hinnata MS-i ja selle komponentide levimust VPA-d tarvitavatel epilepsiaga inimestel, võrrelda seda üldpopulatsiooni ja teist antikonvulsanti - karbamasepiini (CBZ) tarvitavate patsientidega, iseloomustada veeni manustatava VPA akuutset mõju glükoosi vere kontsentratsioonile ning kirjeldada VPA kroonilise ravi toimet geeniekspressioonile esmaselt diagnoositud epilepsiaga patsientidel. Uuringus leiti, et MS-i levimus VPA-monoteraapial olevatel patsientidel on 25.8%, mis oluliselt ei erine MS-i levimusest Eesti üldpopulatsioonis ja CBZ tarvitavatel patsientidel. Samas, VPA-d tarvitavatel naistel on MS-i risk tendentsina kõrgem kui meestel. Seega, naistel, kellel juba enne ravi algust esineb kõrgem südame-veresoonkonna haiguste risk, ei ole VPA kasutamine ekvivalentse alternatiivi olemasolul soovitav. Pikem VPA ravi kestus ja kõrgem annus tõstsid samuti MS-i riski. Üllatavalt madal geenide transkriptsiooni aktivatsiooni tase meie uuringus on tingitud tõenäoliselt suhteliselt madalatest kasutatud VPA annustest. Järelikult, muutunud geenide ekspressiooniga seotud kõrvaltoimete tõenäosuse vähendamiseks on soovitav kasutada võimalikult väikest VPA annust. Pärast veenisisese VPA manustamist, glükoositaluvuse testi käigus, langes patsientidel plasma glükoosi kontsentratsioon. VPA otsene hüpogükeemiline toime ja sellega kaasnev võimalik söögiisu suurenemine võib seletada kaalu muutusi VPA-d tarvitavatel patsientidel. Antud töö tulemused annavad lisainformatsiooni VPA-raviga seotud riskidest ning aitavad ohutumalt kasutada seda efektiivset antikonvulsanti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metaboolne tervis, toitumine ja kehaline aktiivsus rasvunutel
(Tartu Ülikool, 2019) Alajõe, Hanna; Rätsep, Anneli, juhendaja; Suija, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metaboolse sündroomi komponentide levimus ja seosed toitumisega noorukieast täiskasvanueani
(Tartu Ülikool, 2018) Taimur, Tuuli; Villa, Inga, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Obesity, impaired glucose regulation, metabolic syndrome and their associations with high-molecular-weight adiponectin levels
(2014-02-14) Eglit, Triin
Rasvumine, metaboolne sündroom ja 2.tüüpi diabeet on viimastel aastakümnetel kogu maailmas oluliselt sagenenud, omades tüsistuste kaudu märkimisväärset mõju elanikkonna tervisele. Rasvkude on oluline endokriinorgan, mis toodab paljusid kogu organismi metabolismi mõjutavaid faktoreid - adipotsütokiine. Oma kaitsva mõju tõttu erinevatesse kudedesse ja organitesse on üheks enim tähelepanu pälvinud adipotsütokiiniks adiponektiin. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli hinnata rasvumise, glükoosiregulatsiooni häirete ja metaboolse sündroomi levimust Eesti täiskasvanud elanikkonnas ning analüüsida seoseid kõrgmolekulaarkaaluga (KMK) adiponektiini taseme ja metaboolsete riskifaktorite vahel. Rahvastikupõhine läbilõikeuuring viidi läbi kolmes Eesti maakonnas. Uuringugrupi moodustasid 495 juhuvaliku meetodil leitud isikut vanuses 20–74 aastat, kes vastasid Eesti rahvastiku vanuselisele ja soolisele struktuurile. Uuringus leiti, et rasvumise levimus Eesti täiskasvanuil oli 32%, mis on oluliselt kõrgem kui varasemalt hinnatud. 20% Eesti täiskasvanud elanikkonnast esines glükoosiregulatsiooni häire: 5% paastuglükoosi häire, 8% glükoositaluvuse häire ja 7% diabeet. Metaboolse sündroomi levimus Eesti täiskasvanud elanikkkonnas oli 26%. Nooremate meeste seas oli metaboolse sündroomi levimus nooremate naistega võrreldes oluliselt kõrgem, teiste vanusegruppide osas soolist erinevust ei leitud. Rasvumise, diabeedi ja metaboolse sündroomi levimus Eestis oli sarnane hiljutistel uuringutel põhinevate teiste Euroopa riikide vastavate näitajatega. Leiti pöördvõrdeline seos hüpoadiponektineemia ja metaboolse sündroomi vahel, mis väljendus naistel tugevamini kui meestel. KMK adiponektiini tase metaboolselt tervete naiste hulgas oli seotud mitmete metaboolsete riskiteguritega, nagu HDL kolesterooli, triglütseriidide ja paastuinsuliini tase, kuid metaboolselt tervete meeste hulgas selliseid seoseid ei esinenud. 12% rasvunutest olid metaboolselt terved ja nende KMK adiponektiini tase oli sarnane normaalkaaluliste isikute KMK adiponektiini tasemega nii meestel kui naistel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The associations between body composition, obesity and obesity-related health and lifestyle conditions with male reproductive function
(2019-05-10) Ehala-Aleksejev, Kristel; Punab, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Probleemid laste saamisel puudutavad ligi 15 protsenti viljakas eas paaridest ning pooltel juhtudel osutavad muutused mehega seotud teguritele. Viimase sajandi vältel on meeste spermakvaliteet oluliselt langenud. Viljakusnäitajate võimaliku halvenemise põhjusena nähakse teiste tegurite kõrval kiirelt muutunud eluviise ning teisenenud liikumis- ja söömisharjumusi. Paralleelselt viljakusprobleemide kasvuga on kolmekordistunud ülekaaluliste meeste osakaal. Ülekaal on probleemiks ka Eesti meestele. On uuringuid, mis kinnitavad rasvumise negatiivset mõju viljakusvõimele kui neid, mis eitavad seda. Vastukäivad uurimistulemused iseloomustavad ka vööpiirkonna rasvumisega seonduva metaboolse sündroomi (MS) ja spermakvaliteedi vahelisi seoseid. Küll ollakse pea ühiselt nõus, et ülekaal mõjutab hormonaalset tasakaalu, mis väljendub eelkõige testosterooni taseme languses. Meeste viljakust hinnatakse põhiliselt seemnevedeliku analüüsi alusel. Samas on viljakuspotentsiaali määramise üheks lihtsamaks meetodiks munandimahttude (MM) mõõtmine, kuid kriitilist MM, mis tagaks adekvaatse reproduktiiv-funktsiooni, pole siiani kindlalt määratletud. Eelnevat arvestades tõstaks eluviisi, ülekaalu ning ülekaaluga seonduvate tervisenäitajate ja viljakusparameetrite vaheliste seoste täpsem kaardistamine nõustamise kvaliteeti. Viljatute paaride meespartnerite ja rasedate naiste meeste uurimine, ning tulemuste analüüs näitas, et gruppide võrdluses oli enam ülekaalulisi ning MSga mehi viljatute paaride meespartnerite hulgas. Vööpiirkonna rasvumine seondus mõlemas grupis viljakusnäitajate langusega. Olulise tulemusena ilmnes, et kaalutõusust ja vööpiirkonna rasvumisest olid enam mõjutatud väiksema MMga mehed. MS ja spermanäitajate vahel seoseid ei saadud, kuid esines negatiivne seos MS ja testosterooni taseme vahel. Lisaks näitasime esmakordselt seoseid GGT taseme ja viljakuse languse vahel. Uuritavate meeste alkoholitarvitamine seondus ülekaaluga. Alkoholitarvitamine koos GGT taseme tõusuga oli negatiivselt seotud spermaparameetritega.