Sirvi Märksõna "ajakirjandusžanrid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abiks kirjasaatjale : [kogumik]
(1958) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusžanrite muutumise tendentsid. Uudisžanri muutumine ajalehe Postimees näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku küsimuste funktsioonid telesaate “Välisilm” näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Koort, Kaja; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, missuguse funktsiooniga küsimusi ajakirjanik Eesti riigitelevisiooni ETV saadetes “Välisilm” moodustab ja analüüsida nende tõhusust saate kontekstis. Küsimuste terviklikuma tähenduse analüüsimiseks oli vaja vaadata ka muude semiootiliste ressursside kasutamist (kehaliigutused, häälekasutus, videopilt). Käesoleva töö analüüsiobjektiks on välispoliitikat käsitleva ajakirjandusdiskursuse audiovisuaalne produktsioon – telesaade. Uurimise alla olen valinud kolme saate stuudiointervjuudes ja videolõikudes ajakirjaniku esitatud küsimused. Oma töös eristasin informatsiooni organiseerivaid küsimusi, milles saatejuht fokuseerib saate teemad, ja vestluseks moodustatud küsimusi, mida ajakirjanikud allikatele esitavad. Telesaade võimaldab analüüsida lisaks sõnadele ka auditiivseid ja visuaalseid semiootilisi ressursse, mida ajakirjanikud väljendavad nii hääle kui ka kehaliigutuste ja –asendite kaudu. Veel saab analüüsida sellist visuaalset materjali, mida kasutatakse verbaalse teksti ajal videolugudes. Analüüsi läbiviimiseks transkribeerisin kõik saated täismahus ning küsimustele lisasin auditiivsete ja visuaalsete semiootiliste ressursside kirjeldused. Analüüsi meetodiks kombineerisin tekstianalüüsi multimodaalse diskursuse analüüsiga. Analüüsi läbiviimiseks tuli kõigepealt moodustada verbaalsete küsimuste kategooriad, mille koostamisel lähtusin erinevate autorite töödest neid omavahel põimides. Tekstianalüüsiks loodud verbaalse küsimuse analüüsi kategooriad tulenevad küsisõnadest (analüütilised, täpsustavad, kirjeldavad, retoorilised, kasküsimused) ja aspektidest, mis võivad mõjutada küsimuse tõhusust (eeldused, hinnangud, küsimuse maht). Multimodaalse diskursuse analüüsil eristasin kuulmis- ja nägemismeelega seonduvaid semiootilisi ressursse. Saadud tulemustest selgub, et informatsiooni organiseerivaid küsimusi saate teemade raamistamiseks enamasti ei püstitata, vaid piirdutakse sündmuse või olukorra kirjeldamisega. Ühelt poolt võib see viidata sellele, et saadetes käsitletavate teemade eesmärk ei ole enne uurima asumist paika pandud. Teisalt võib see näidata seda, et ajakirjanik ei tähtsusta küsimuse moodustamist televaataja jaoks. Küsimuse olemasolul esitati kas-küsimusi, kirjeldavaid küsimusi ja retoorilisi küsimusi ning oli ka üks analüütiline küsimus. Vestluseks moodustatud küsimused varieerusid samuti, kuid vaatlusel selgub, et kõige enam formuleeriti täpsustavaid ja kas-küsimusi. Seega ei ole küsimuste eesmärk vastuses saada analüüsi, vaid täpsustusi ja kinnitusi. Suuremaks probleemiks on küsimuste esitamisel küsimuse mahu aspekt. Sellest tulenevalt nähtus kaks probleemi – 1) intervjueerija esitas küsimuse eel pika selgitava sissejuhatuse; 2) intervjueerija esitas mitu küsimust korraga. Ühelt poolt näitab see intervjueerija hoiakuid – ta on segaduses ega saa aru, milles on üldine probleem. Seetõttu muutusid küsimused ka vastavalt ajakirjaniku intonatsioonile arupärivateks. Teisalt näitab mitme küsimuse korraga esitamine aga intervjueerija ebakindlust, kuna ei suuda küsimust selgelt moodustada. Küsimustes paistis silma ka hinnangute, eelduste ja retoorika kasutamine, mis väljendavad ajakirjaniku hoiakuid ja suhtumist räägitavasse teemasse. Multimodaalse diskursuse analüüsist nähtub, et intervjueerija on analüüsitud saadetes suhteliselt liikumatu ja enesekindla hoiakuga, mistõttu kehaliigutused küsimuse tähendust ei mõjutanud. Esines üksikuid illustreerivaid žeste, käega viitamisi, käega toetamist lauale või reiele, mis ilmselt ongi ajakirjaniku eesmärk – olla kehalises käitumises neutraalne. Ka videolugudes kasutatud visuaalne materjal enamasti kordas verbaalselt öeldut või lisasid ettekujutuse sellest, millised näevad välja kõne all olevad nähtused. Hääle väljendusvõimalustest kasutavad ajakirjanikud peamiselt sõnade rõhutamist, mille eesmärgiks oli ühelt poolt rõhutada teema olulisust või väljendada oma seisukohti ja hinnanguid. Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate nii ajakirjandust õppivale tudengile ja ka professionaalsele ajakirjanikule sellest, mida tõhusa küsimuse moodustamisel silmas pidada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Ekspressi persoonirubriigi Tegijad sooline representatsioon 2006. aastal
(Tartu Ülikool, 2007) Sokk, Katrina; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Päevalehe ja Postimehe võrguväljaannete uudiste kvaliteet: Eesti uudised 2006. aasta märtsis
(Tartu Ülikool, 2006) Nikkolo, Merili; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvusringhäälingu raadiointervjuude intervjueerimispraktikad
(Tartu Ülikool, 2009) Kelt, Toomas; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Journalism at the crossroads : perspectives on research : [the First Nordic-Baltic Seminar on Contemporary Theory and Methods in Media Research]
(Tartu Ülikool, 1997) Koivisto, Juha, koostaja; Lauk, Epp, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhtkirja valimine päevalehes (Eesti Päevalehe, Postimehe ja Äripäeva näitel)
(Tartu Ülikool, 2006) Kald, Indrek; Harro-Loit, Halliki
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olemusloo muutumine Eesti ajakirjanduses aastatel 1970-2010
(Tartu Ülikool, 2014) Seiton, Kelli; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eestis on olemusloo kohta ilmunud küllaltki vähe kirjandust ning peaasjalikult keerleb teoreetiline käsitlus kahe autori, Juhan Peegli ning Priit Pulleritsu, ümber. Veelgi vähem on uuritud olemuslugu leheveergudel ning kui välja arvata 2008. aastal Mart Zirnaski tehtud lõputöö, pärinevad varasemad uuringud nõukogude ajast. Samas on siinset olemuslugu mõjutanud olulisel määral suuremad ajakirjandusruumid meie ümber, mis tekitab küsimuse, kas Eesti olemusloo uurimisel on üldse mõtet? Lisaks on olemusloo žanripiirid hägused ning kuigi tunnuseid on lihtne lugeda, ei pruugi ajakirjanikud nende olemasolu heas olemusloos sugugi hinnata. Küll aga ei kahtle me keegi ajakirjanduse neljanda võimu rollis, mida mitmed maailmas toimuvad muutused täna mõjutavad ning kõigutavad. Infomüras hakkama saamine, kollase eristamine kvaliteetsest või õige info eri kanalite vahelt üles leidmine on vaid mõned probleemid, millega meediatarbijad täna silmitsi seisavad. Just samu rolle omistavad olemusloole ajakirjanikud, kes ütlevad, et see ongi ajakirjandus, mis mõtestab faktid ja pakub lugemisest ka naudingut. Kui me tahame teada, mis suunas liigub meie ajakirjandus, on meil seega oluline mõista ka millises suunas liigub olemuslugu. Selleks, et mõista seda, tuleb esmalt kirjeldada, kuidas ta on jõudnud tänasesse ning mis on teda sel teel mõjutanud. Töös vaatlesin kolme tänast Eesti paberajalehte ning nende eelkäijaid aastatel 1970 – 2010, analüüsisin neis ilmunud olemuslugusid ning reflekteerisin saadud tulemusi ajakirjanike intervjuude, Eesti ajakirjanduses toimunud muutuste ning erinevate teoreetiliste käsitluste valguses. Saadud tulemused näitasid, et neljakümne aasta jooksul on olemuslugu muutunud oma tunnustelt mitmekesisemaks – kasutatakse rohkem erinevaid sõnakasutusviise ning kirjeldusi, vormivõtetest eelistatakse vähem ühte ning valitakse mitmete vahel. Samas on olemuslugu olnud alati olemuslugu, kus keskmesse on toodud inimesed, kasutatud nende isikupärast kõnepruuki ning kirjeldatud olustikku nende ümber. Olemusloo arengus võib välja tuua kaks suuremat muutepunkti. Neist esimene on Eesti taasiseseisvumisaeg, kui pigem ühekülgsem olemuslugu muutub läänelike mõjutuste toel uudislikumaks, aga ka kriitilisemaks. Samal ajal hakkab ilmuma ka Eesti Ekspress, milles avaldatud olemuslood on sõnakasutuselt, kirjeldustelt ja struktuurivõtetelt kõige mitmekesisemad ning seda järjepidevalt. Teine on perioodi lõpust, kui olemuslugu ja selle ilmumist hakkab lehtedes piirama raha ning internetimõjud – majandusmull lõhkeb ning masu sunnib väljaandeid ajakirjanikke koondama. Olemuslugude arv lehtedes hakkab langema ning üha kiirem uudistevoog sunnib ka ajakirjanikke kiiremini tegutsema. Olemuslugu nõuab aga aega. Kui vaadata periooditi, siis jagasin nelikümmend aastat viieks: olemusloo stagnatsioon (1970 – 1977), tugevate olemusloo kirjutajate läbimurre (1978 – 1987), murranguaeg (1988 – 1995), olemusloo kvaliteetaeg (1996 – 2004) ning buumimulli lõhkemine (2005 – 2010). Neist kaks – tugevate kirjutajate läbimurre ja kvaliteetaeg – on need perioodid, kus ilmunud olemuslugusid võib hinnata loos kasutatud tunnuste poolest mitmekesisemaks. Neil perioodidel kirjutasid haritud ajakirjanikud ning olemusloo kirjutamist soodustas ka toimetuste juhtkond, samuti oli selle jaoks ressursse. Just ressursside vähesus on see, mida ajakirjanikud olemusloo puhul tulevikus enim kardavad. Oma olemuselt – kirjanduslik, kirjeldav, mõtestav žanr – olemusloos nad muutuseid ei karda, küll aga vormis ja kanalis. Kindlasti on olemuslool ajakirjanduses oma koht olemas. Tulevikus tuleks keskenduda aga üha enam sellele, millisel kujul esitatakse olemuslugu internetis ning kas ja kuidas töötaks see iseseisva žanrina või räägime tulevikus pigem olemusloolikest võtetest mõne teise žanri kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olemusloo žanriline areng aastatel 1970–2010 Edasi, Postimehe ja Tartu Postimehe näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Seiton, Kelli; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this thesis was to analyze the feature story in Estonia in 1970–2010 in the newspapers Edasi, Postimees and Tartu Postimees. This paper started by describing the theoretic conception of the feature story in foreign cultures and then compared the nowadays feature story and the soviet times. The theory was built up to describe features definition, goals and form. To do that, it analyzed feature stories in three hypotehical periods, altogether 41 articles. Because the theoretical consept of feature story has little limits, the author of this thesis analyzed its genres portrait and reportage, which have the most characteristics and limits and are because of that the easiest to identify. The methods included both theoretical and empirical views and they worked towards their goals – on the one hand, it gave a good overlook of features theoretical conception, on the other hand, it added the practical view as well. The comparison of those two gave an in-depth overview of the subject. The thesis also included interviews in the hypothetical periods, 1970–1980, 1981–1996, 1997–2010 with one of the authors with the most feature stories published at that time. The interviews with Nasta Pino, Vahur Kalmre and Juhani Püttsepp gave the feature story a wider consept and help to see the aspects that effected their writing and ambitions. The aim of this thesis was to analyze the development of the feature story and to periods of its development. The results showd, that there are certain features but overall the genre hasn´t changed much – the most important things in feature story are human interest and human centered, the similarity with both literature and journalism and making the reader feel like he or she is part of the story. The thesis devided feature story into four periods that have no fiksed lines. The periods show the main changes in trends.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olemuslugu Eesti ja välismaa kaasaegses ajakirjanduses: võrdlevad perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2008) Zirnask, Mart; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raadiosaate „Kirjutamata memuaare" sisu muutumine aastatel 1977-2006
(Tartu Ülikool, 2012) Ernits, Rutt; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
"Content transformation of the radio show 'Unwritten memories' during the years 1977 - 2006" In the current thesis I analyze how the content of the radio show „Kirjutamata memuaare“ changed based on the time period during which the show was aired. My aim was to explain if different time periods and social order influenced the show’s content, objectives, form and its participants. To reach that goal I made a selection, which included 12 randomly chosen shows of „Kirjutamata memuaare“ from 1977 to 2006, when the show was aired on Estonian Radio. There were 23 interviews included in the shows. To analyze, I transcribed the interviews and the analysis was based on the texts of the interviews. In the theoretical part of the work I took the radio as a medium, dealt with radio genres and more closely I inspected the peculiarities of radio interviews. I also covered journalistic freedom, editing and the soviet period in Estonian radio journalism. I focused more intently on key words such as narrative and modality. I based the theoretical part on Estonia’s theorists’ and well known Estonian radio operatives’ researches in particular. Closer inspection was done on the works of Ivar Trikkel, Vello Lääne and Valdo Pant. To answer the questions raised in the thesis I used two methods – quantitative content analysis and qualitative content analysis. Quantitative analysis gave the opportunity to map the results using numerical values and to create a general picture of how the shows changed during three different periods. The results revealed that the form, objectives, content and participants of the shows changed within the context of social order. The critical discourse analysis method helped find out the use of words in interviews, their hidden meaning and tonality, what the value of the stories was and which ideological meanings were hidden in the sentences. The analysis revealed that depending of the period the show’s content was different. If, during the earlier period from 1977 to 1984, the topics of the shows were softer, more based on culture, then during the latter periods from 1987 to 2006 the shows were almost without exception aimed at the second World War. The topics changed at times to more critical and bold. According to the period, the amount of information, which was publicly discussed, changed. After the soviet times the need to convey the true meaning of the stories by subtle hints, symbols and connections was diminished. For the listener the shows during the opening periods were more shallow and frail, during the latter periods the narrative changed into more deeper and honest thanks to the context being different. Similarly to the show „Kirjutamata memuaare“’s content, the participants became more bold and critical as well. One’s own opinion was declared more openly after the soviet period, people were more emotional and critisized the soviet reign. Previously a neutral presenter Lembit Lauri also made evaluations. If, during 1977 to 1984 period Lauri conveyed his opinions with his tone of voice and signs, then later he did the same using words and emotions as well. The values, that were transmitted, were previously rather felt. Lauri asked a lot about the first rebublic and he did so covertly, cautiously. There also occurred soviet propaganda, which usually revealed itself in the text excerpts that Lauri read. After the soviet period the values that were conveyed, were unequivocal and clear. Estonia, Estonians were valued and soviet authority was bravely criticized. The objective of the show also changed with the social order. If, during the earlier period the objective was more about conveying hidden messages and valuing the person, then during the latter period the objective of the shows was to reflect society by people’s stories. Guests in the shows painted an objective picture with their subjective stories of general life during different time periods. From 1977 to 1984 a picture of Estonia before the second World War was painted, from 1987 to 2006 a summary of the second World War, the escapes, life and repression was the main aim of the stories. The current thesis gave an overview of how the content of the show „Kirjutamata memuaare“ changed from 1977 to 2006. The show was varied and the thesis revealed that changes happened in the show „Kirjutamata memuaarides“ in the people making speeches, subjects, messages and objectives. All those changes were largely dependant on the time period during which the show was broadcast. Since the material is varied and abundant, following researches could focus more closely and deeply on more specific time periods during which the show was broadcast on the Estonian Radio.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uudiste valiku kriteeriumid Postimehes: intervjuud toimetajatega
(2010) Tamm, Liina; Kõuts, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uudisžanri muutused 1990ndate Eesti päevalehtedes Edasi > Postimehe ja Noorte hääle > Päevalehe > Eesti Päevalehe näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Pihlak, Aleksander; Nuust, Vallo, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Selle bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas muutus uudisžanr Eesti päevalehtedes perioodil 1988–1997. Uurimuses analüüsin kahe ajalehe peauudiseid läbi kümne aasta. Nendeks ajalehtedeks olid Edasi, mis valimiks valitud perioodi jooksul muutus ajaleheks Postimees, Noorte Hääl, millest sai valimiperioodi jooksul vahepeal Päevaleht, ning Eesti Päevaleht, mis on väljaande nimeks tänini. Töö esimeses osas andsin ülevaate valimi perioodil toimunud muutustest ajakirjanduses. Meetodiks oli kontentanalüüs, mille abil uurisin kokku 240 uudislugu. Analüüsi tulemustest selgus, et uudisžanris toimus 1991. aastal ja selle ümber suur hüpe kvaliteetsuse poole ehk uudiste edastamine muutus žanri konventsioonidele enam vastavaks. Näiteks hakati pealkirjades kasutama verbe, samuti hakkasid pealkirjad vastama loo fookusele. Avalõiguna hakati rohkem kasutama juhtlõigu tüüpi ja need muutusid aina kompaktsemaks. Uudises hakati kasutama rohkem allikaid ja struktuurilist arengut näitas see, et üha enam tarvitati pööratud püramiidi mudelit. Uurimusest tuli välja ka see, et huvitaval kombel hakkas mõlemas väljaandes paljude tunnuste puhul muutuste suund1995. aasta paiku langema. Kogu seda kiiret arengut võimaldasid uudisžanris mitmed üksteisest sõltuvad tegurid. Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni viinud sündmused vabastasid ajakirjanduse riigi kontrolli alt, mille tagajärjeks oli tsensuuri hääbumine 1980ndate lõpul, täielik kadumine 1990. aastal ning väljaannete erastamine. Tekkis hulgaliselt uusi väljaandeid, mis omakorda tekitasid konkurentsi meediamaastikul. Konkurentsist tingituna olid väljaanded sunnitud oma uudised kvaliteetsemalt esitama. Oma osa muutustes oli ka Tiit Hennostel ja Priit Pulleritsul, kes tõid 90ndatel Eestisse läänelikke ajakirjandusvõtteid ning korraldasid suuremates toimetustes seminare ja koolitusi, õpetades ajakirjanikke, kuidas paremini kirjutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes
(Tartu Ülikool, 2015) Laine, Martin; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö "Veebiajakirjandusžanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes" keskendub eelkõige Eesti veebiajakirjanduse uurimisele meediumile omaste ja ajakirjandusele traditsiooniliste tunnuste kaudu. Tegu on Eesti veebiajakirjandust kirjeldava tööga. Töö eesmärk oli analüüsida 400 artiklit portaalidest Uudised.ERR, Postimees, Delfi ja Õhtuleht, et saada aimu Eesti veebimeedia omapäradest ja žanritunnustest. Veebimeedia iseärasuste tõttu on alus eeldada, et internetimeediumi iseloom muudab ka ajakirjanduslikke tekste. Sealhulgas on alust arvata, et muutunud on ajakirjanike roll ning ajakirjanduse funktsioon veebis. Seetõttu pean vajalikuks nende tekstide analüüsi ja iseloomustamist. Leian, et loodud kodeerimisjuhend võimaldas luua fokusseeritud ja kategoriseeritud analüüsi Eesti veebitekstide žanri- ja meediumiomaduste kohta. Samuti sai võrrelda nii väljaandeid omavahel. Analüüsi tulemusena võin väita, et Eesti veebiajakirjanduses domineerivad lühikesed lood, millel on narratiivi raske määratleda. Struktuurilt on need lood tihti lühikesed pööratud püramiidid ja tihti ei võta loos sõna ükski inimene. Väga levinud on ka ühe inimallikaga lood. See tähendab seda, et tihti on artikli allikas valmistöödeldud info. Seda näitas ka asjaolu, et suurim osa artiklite infost oli refereeritud teistest veebiväljaannetest. Olenemata sellest, et veebiajakirjaniku töömeetod peab olema kiirem ja intensiivsem, siis struktuur suurelt jaolt klassikalisest ajakirjandusest ei erine. Pigem erineb sisu ja sisukus. Olgugi, et pooled artiklid kasutasid mingil moel multimeedia formaate, siis toimetuse enda loodud multimeediat esines Eesti veebiajakirjanduses väga vähe. Väljaanded olid paljudeski kategooriates omavahel sarnased. Suurimad erinevused tõi Uudised.ERR, mille tekstistruktuurid olid ühtlased, tekstid ise neutraalsemad ja uudisväärtusi leidus ERR portaali tekstides kõige rohkem. Õhtuleht jäi silma teistest erinevate struktuurivormide poolest. Postimees aga kasutas kõige mitmekülgsemalt multimeediat ning omatoodangu osakaal oli Postimehes suurim. Delfi ei olnud pea üheski kategoorias äärmuslik.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Эволюция жанра "газетная заметка" в XX-XXI вв. и применение материалов газетных заметок (1904-2024) в курсе русского языка как иностранного (целевые уровни А2-С2)
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Samoylov, Mikhail; Burdakova, Olga, juhendaja; Derjabina, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond