Sirvi Märksõna "ajakirjandusharidus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialade õppimise motiivid Tallinna ja Tartu Ülikooli bakalaureuseastme tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2016) Tamme, Heleri; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös on uuritud ja analüüsitud ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivate tudengite motiive erialade õppimiseks ja nendel tegutsemiseks ning samuti kõrghariduse omandamise vajalikkust. Töö ajendiks on viimastel aastatel Eestis laienenud võimalused nendel erialadel kõrghariduse omandamiseks, mis teevad vajalikuks uue olukorra analüüsimise. Sellest tulenevalt vaadeldi ka ülikoolide omavahelist konkurentsisituatsiooni ja võimalikke erinevusi õppetöös, toetudes tudengite hinnangutele. Uuringu tulemustest selgus, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimine on tudengite kindel läbimõeldud soov ja sellega soovitakse siduda oma tulevikku. Erialade õppimine on motiveeritud võimalusest eneseväljenduseks ja huvist valdkonna vastu. Mõlemal erialal peetakse kõrghariduse omandamist vajalikuks ja võimalusi heaks ning rõhutatakse teooria ja praktika tasakaalu olulisust. Võimalust valida ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimiseks kahe ülikooli vahel peavad tudengid positiivseks muutuseks eelkõige logistilistel põhjustel, kuid teadvustavad ka konkurentsi suurenemist tööturul. Tuntakse muret tänast ajakirjandust iseloomustavate klikiuudiste pärast, mis võib seada ohtu selle kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Kommunikatsioonivaldkonna puhul oldi tagasihoidlikumad ning probleeme ega võimalikke muutusi välja ei toodud. Vaatamata sellele, et täna veel võrdlemisi värske situatsioon võib tekitada ajakirjanduses ja kommunikatsioonis spetsialistide ületootmise, on esmalt oluline, et mõlemad ülikoolid defineeriksid ennast uues konkurentsiolukorras, keskenduses eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialadele, ning seaksid selged eesmärgid nendel erialadel koolituse pakkumisel. Läbi viidud uuringu ja analüüsi tulemusena võib hinnata, et huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimise vastu on püsivalt kõrge. Tudengeid jätkub mõlemale ülikoolile ning õppijatel on valikuvõimalus. Siiski on oluline, et ülikoole oleks samade erialade õpetamisel võimalik paremini eristada, et tulevased õppijad saaksid teha omale kõige sobivama valiku ega peaks pettuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike üleminek kommunikatsioonivaldkonda, peamised põhjused
(Tartu Ülikool, 2015) Külaots, Kadri; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, miks ajakirjandusest lahkutakse kommunikatsioonivaldkonda ning tuua välja peamised põhjused. Samuti vaatles autor ajakirjanduse ja kommunikatsioonivaldkonna eripärasid ning ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelisi suhteid. Teisalt uuris autor ka tugisüsteemide olemasolu ja vajalikkust. Antud uurimuse tulemustest selgus, et ajakirjandusest lahkutakse stressi, materiaalsete ja personaalsete indikaatorite tõttu. Stressi indikaatorid nagu näiteks töömahust ja tähtaegadest tulenev stress ning rutiin mõjutavad ajakirjanike vaimset tervist ning heaolu, mis võivad viia läbipõlemiseni. See tähendab seda, et ajakirjanik võib vajada psühholoogilist või isegi meditsiinilist abi. Personaalseid indikaatorid tulenevad erinevate indiviidide persoonidest, huvidest ja eneseteostuse vajadustest ning ei mõjuta vaimset tervist nii palju kui seda teevad stressi indikaatorid. Kunagised ajakirjanikud ei toonud põhilise ajakirjandusest lahkumise põhjusena välja materiaalset indikaatorit ehk raha, kuid ütlesid siiski, et ajakirjanduses on rahaline seis halb ning ajakirjanikud on alatasustatud. Endised ajakirjanikud lisasid ka, et kommunikatsioonivaldkonnas on neil mingil määral suurem palk. Samuti tõid endised ajakirjanikud lahkumise põhjustena välja personaalsed indikaatorid – kolleegide eetilised üleastumised ja sobimatuse ajakirjandusse. Eetiliste ülesastumiste all mõtlesid kunagised ajakirjanikud seda, et kriitiliste lugude kirjutamisel ei mõtle osad ajakirjanikud enam inimeste tunnetele ning tekitavad neile sellega põhjendamatuid kannatusi. Osa valimis olnud endiseid ajakirjanikke ei suutnud enam seda kõrvalt vaadata ja otsustasid erialavahetuse kasuks. Erialavahetuse põhjustena tõid kunagised ajakirjanikud välja ka sobimatuse ajakirjandus tööks. Nad nägid, et neil puudub ajakirjanikele omane sisemine „põlemine“ lugude tegemisel. Häiriva faktorina tõid nad välja tundmuse, et neist ei saa väga head ajakirjanikku vaid ainult keskpärane – see ei läinud nende enesetõestamise vajadusega kokku ning nad otsustasid minna ajakirjandusest kommunikatsioonivaldkonda. Kunagine ajakirjanik märkis, et ta on nõus ajakirjandusse tagasi tulema, kui rahaline seis ajakirjanduses paraneks. Teised endised ajakirjanikud rääkisid, et kommunikatsioonivaldkonnas töötamine aitaks neil paremini ajakirjandusliku tööga hakkama saada. Nad arvasid, et nüüd näevad protsesse paremini kui ajakirjanduses töötades. Ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelised suhted on läbi aegade olnud üsna negatiivsed. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et enne kommunikatsioonivaldkonnas töötamist oli neil suhtekorraldajatest üsna halb arvamus. Neile tundus, et kommunikatsioonivaldkonna spetsialistid saavad kõrget palka, käivad tööreisidel ning pigem tegelevad vahendamistööga kui siseloomega – see süvendas omakorda negatiivset suhtumist suhtekorraldusse. Antud uurimus keskendub ka mingil määral toetussüsteemidele toimetustes. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et toetust on vaja ja just algajale ajakirjanikule, sest see motiveerib neid tegema head tööd ja nad tunnevad ennast toimetusele vajalikuna. Samuti märkisid endised ajakirjanikud, et toetust peaksid pakkuma eelkõige juhtkond ja kolleegid.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti, Läti ja Soome ajakirjandusüliõpilaste ettekujutus ajakirjaniku elukutsest
(Tartu Ülikool, 2003) Vahemets, Liina; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Magistrantide professionaalse eneseanalüüsi areng ja refleksiooni toetamine Tartu Ülikooli ajakirjandusõppes
(Tartu Ülikool, 2016) Säde, Merilyn; Laak, Brit, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Professionaalne ajakirjandus ajakirjanduse eriala üliõpilaste perspektiivis
(Tartu Ülikool, 2012) Lendok, Mihkel; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Professional Journalism from the Perspective of Journalism Students. This master's thesis analyses Estonian journalism student's motivations, understanding ja vision of professional journalism profession. The thesis is made as part of a international survey which had the aim of comparing Estonian, Finnish, Swedish, Polish and Russian journalism students in order too evaluate the professionalization of journalism education and profession. The analysis is made based on the survey results which was conducted in the five nations top journalism teaching universities. The international data gives the opportunity to position and analyse Estonian journalism students, their evaluations and vision of journalism profession in an international context. The analysis revealed that the evaluations and assessments of journalism students are broadly similar and originate from professional values and roles of journalism. This co insides with the theory of professional journalism, which states that a integral part of a professions professionalization is a standardised education that teaches the same values and understandings to the future professionals. This means that thanks to the standardized journalism education the journalism profession in participated countries is professionalizing. Estonian journalism students are even more than the others basing their values and evaluations on classical professional journalism roles and norms. This points to a highly professional journalism education in Estonia and the forming of professional identity of the students during their education. Unlike the other nations, Estonia on the other hand puts less focus on specialization and on the information and communication technologies. This makes the students also less interested in those subjects. The thesis also confirmed that in the process of education and rising in the degree level, the idealistic young journalism students become more realistic and critical in their views. The students in the masters level are more certain in themselves and their evaluations and have an even higher degree of respect for the roles and tasks of professional journalism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli poolne ajakirjandustudengite toetamine ajakirjanduspraktika ajal
(Tartu Ülikool, 2015) Luha, Kristi; Ivask, Signe, juhendaja; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid tunnetavad nende toetamist ülikooli poolt ajakirjanduspraktika ajal. Millised on need üksused, mida nad toe all eristavad ja milliseid hetkel puuduvad tugesid nad ülikooli poolt praktika ajal ootaksid. Minu bakalaureusetöö valimiks olid Tartu Ülikooli bakalaureusetudengid ja magistrandid, kes läbisid oma reporteri-ja toimetaja praktika 2014. aasta suvel ja 2015. talvel. Lisaks üliõpilastele aitas ülikoolipoolseid otsuseid ja õpiprotsessi lahti seletada Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse teadur Kadri Ugur, kes on ka ajakirjanduspraktika ajal toimiva superviseerimismudeli eestvedaja. Läbiviidud fookusgruppides selgus, et tudengi tunnetavad toe all nelja erinevat üksust: ülikooli, toimetust, käsitöölisi oskusi ja eneserefleksiooni. Nendest osade puhul tajuvad nad teatud probleeme ja sooviksid ühe või teise puhul toimida veidi teistmoodi. Suurimaks probleemiks oli toetamisest ja supervisioonide mudelist aru saamine ja selle mudeliga töötamine. Enese areng läbi mudeli tundus tudengite jaoks mõistmatu ja keeruline. Põhjus selles peitub tegelikult tudengite- ja ülikoolivahelises kommunikatsioonis. Kuna tegu on kahepoolse suhtlusega, siis peavad mõlemad pooled ühisest eesmärgist samamoodi aru saama. Tartu Ülikooli ja ajakirjandustudengite vahel pole see minu tulemuste põhjal päris hästi toiminud. Tudengid pole mõistnud ideed ja ülikool pole suutnud seda tudengitele piisaval määral selgitada. Teise probleemina kajastus minu bakalaureusetöös ülikooli ja toimetuste omavaheline vähene suhtlus, mille tagajärjel kannatavad eelkõige tudengid. Tudengite silmis oleks nende praktika eesmärke lihtsam teostada, kui mõlemad üksused teaksid, miks praktikant just sinna toimetusse läheb ja mis on tema ülesanded mõlema üksuse poolt. Nende kahe vahel peaks olulisel kohal olema ka arenguvõimalus ja eneseanalüüs. Seda teadlikkust oli tudengite silmis vähe ja selle tõstmiseks aitaks kahe üksuse aktiivsem ja eesmärgipõhisem suhtlus. Ajakirjandustudengid vajavad ühelt poolt tuge ja teiselt poolt iseseisvust. Ülikool võiks ideaalis pakkuda mõlemat. Selle kõige juures peaks aga supervisioon aitama kasvatada nii bakalaureusetudengeid kui ka magistrante ajakirjanikeks, kelleks nad ise soovivad saada. Praktika on koht, kus saavad teadmised ja oskused ühendatud. Selleks, et praktiline kogemus oleks positiivne, peab ülikool olema aktiivne teadmiste pakkuja ja tudeng nende aktiivne vastuvõtja. Vastasel juhul pole praktikal mõtet ja ka selle jooksul kestev superviseerimine ei annaks lisaväärtust kogetule. Antud töö kaardistas tudengite olemasolevad toetamise pidepunktid ja püüdis leida puuduvatele punktidele omapoolse selgituse ja lahenduse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
TÜ ajakirjanduse õppekavade analüüs Euroopa ajakirjandushariduse standarditest lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2007) Roosioja, Mirjam; Lauk, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülikoolis omandatavate veebiajakirjandustööks vajaminevate pädevuste vastavus tööandjate ootustega
(Tartu Ülikool, 2013) Eek, Eveliis; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid pädevusi võimaldavad ajakirjanduse formaalharidust pakkuvad ülikoolid tudengitel omandada ning kuivõrd on need vastavuses tööandjate eelistustega veebi sisu tootvate ajakirjanike puhul. Magistritöös uurisin nelja erineva ülikooli kaheksat ajakirjanduse ja/või meediaõppe suunitlusega õppekava Eestist, Soomest, Leedust ja Norrast ning võrdlesin neid Eesti ja Soome veebiajakirjanduse tööandjate pädevuseelistustega. Selgus, et ülikoolid võimaldavad õppijatel ennekõike omandada „analüüsivõime“ ja „kriitilise mõtlemise“ pädevusi. Üldistatud kujul domineerisid adaptiivse loomuga pädevused, mis aitavad õppijal kiiresti kohaneda muutuvas keskkonnas ja leida lahendusi probleemidele, mille puhul pole alati ühest lahendusviisi. Kõige vähem esines ülikoolide õppekavades aineid, mis annavad õppijale tehnilisi pädevusi. Uurimuse käigus selgus, et ülikoolide ained annavad õppijale rohkem teadmisi kui oskusi. Viimasest saab järeldada, et ülikoolid on õppekavade koostamisel valinud suuna, kus arvestatakse, et kasulik on õpetada universaalsema iseloomuga pädevusi, mis oleksid rakendatavad pigem laiemas tegevusvaldkonnas ja mis ei muutuks veebiajakirjanduse kiiresti muutuvates tehnoloogilistes tingimustes ajaga tarbetuteks. Sarnaselt ülikoolide õppekavade analüüsist välja tulnud tõdemusele, selgus ka intervjuudest tööandjatega, et ajakirjanike puhul on ennekõike olulisel kohal adaptiivsed pädevused. Samas näiteks oskuste ja teadmiste võrdluses eelistasid tööandjate esindajad selgelt rohkem oskusi. Kõige kõrgemalt hinnati pädevustest „kiirust“, mis ühtlasi defineerib ka veebiajakirjanduse olemust. Selle kõrval toodi välja, et olulisel kohal on lisaks oskustele ja teadmistele ka kolmas osapädevuste liik ehk hoiakud ning tihti määrab see töötaja juures isegi rohkem kui ülikoolis omandatud ajakirjandusspetsiifilised oskused ja teadmised. Olulise aspektina selgus tööandjate intervjuudest, et veebiajakirjaniku puhul ei tähtsustata eriti meediumispetsiifilisi pädevusi, pigem ollakse seisukohal, et olulised on meediumineutraalsed pädevused. See tuleneb olukorrast, et enamik antud uurimistöös intervjueeritud tööandjate esindajatest haldavad toimetusi, kus puudub eraldi veebiajakirjaniku roll, pigem saab rääkida peamiselt veebi sisu tootvast ajakirjanikust üldistatud kujul, kes tihti peab kirjutama ka paberlehte. Ülikoolist omandatavad ja tööandjate esindajate hinnatud pädevused langesid kokku aspektist, et peaaegu kõik pädevused, mis tööandjate esindajad välja tõid, on suurema või väiksema prioriteetsusastmega omandatavad ülikoolides. Ülikoolide ja tööandjate esindajate erinevate pädevuste tähtsushierahiate võrdluses selgus, et pädevused, mida ülikoolis õpetatakse kõige suuremas mahus, pole tööandjate esindajate hinnangul sugugi kõige eelistatum või vastupidi. Oluline on just märksõna „prioriteet“, kuna hierarhiline mittekattumine ei tähenda otseselt, et ülikoolis omandatavad pädevused oleksid tööturul kasutumad. Pigem saab öelda, et kui ülikooli ja tööturu prioriteedid oleksid ühtsemad, oleks suurem tõenäosus, et kattuksid ka pädevused, mida õppija omandab ja tööandjad eelistavad. Kuna antud töös ei olnud võimalik ülikoolide õppekavade ainete õpiväljunditest tuvastada üht tööandjate esindajate silmis kõrgelt hinnatud osapädavuste liiki ehk hoiakuid, siis on üks võimalik edasine uurimissuund keskenduda just nimelt erinevate hoiakute tuvastamisele õppekavadest ja seejärel ka nende võrdlemine tööandjate eelistustega. Teine võimalik edasine uurimissuund võiks käsitleda olukorda, kus ülikoolid õpetavad väga väikses mahus tehnilisi pädevusi ning pigem toetuvad tehnoloogiliste muutuste keskkonnas üles kasvanud inimeste võimele tehnoloogiate õppimisega ise hakkama saada. Ent mis saab siis inimestest, kes ei ole üles kasvanud tehnoloogiliste muutuste keskkonnas, ehk mõnevõrra vanematest inimestest, kui neile keegi tehnilisi pädevusi ei õpetata? Kas veebiajakirjanduse tööstuses on toimumas sellest aspektist lähtuvalt tugev ealine selekteerimine? Kolmas edasine uurimissuund võiks vaatluse alla võtta nö teise astme pädevused. Mitmed pädevused ei olegi otseselt tööturu oludesse ülekantavad, vaid moodustavad pigem teatava laiapõhjalisema eelduse järgmise astme pädevuste omamiseks. Nad õpetavad pigem midagi kaudselt, kui annavad otseseid veebiajakirjanduses kasutatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Antud töö raamidesse kaudselt teiste pädevuste alusel omandatavate pädevuste välja selgitamine ja nende tööturu vajadustega kõrvutamine ei mahtunud, kuid kindlasti on neil oluline osa ülikoolist omandatavate pädevuste kontekstis. Oma magistritöö alguses juhtisin tähelepanu tõigale, kuidas mind hakkas meediaväljaannete tööandjate esindajatega kontakti saamisel takistama veebiajakkirjandust defineeriv tegur – kiirus. Ka antud töö selgitas välja, et just nimelt kiirus on veebi sisu tootvate inimeste puhul üks eelistatumaid pädevusi. Ent siiski ei ole see ainus antud töös vajaminev pädevus ja mitmed tööandjad on mõistnud, et tänapäeval ei tähenda veebajakirjanduse töö enam pelgalt mehhaanilist tõlkimist ja vahendamist, vaid ka uue sisu loomist ning on sellest tulenevalt potentsiaalsele ajakirjanikule pädevuste osas sama nõudlik kui ükskõik milline teine meedium. Ehk isegi nõudlikum, sest uus meedia on pidevas muutumises ja nõuab sellest tulenevalt ka selles valdkonnas tegutsevatelt inimestelt pidevat muutumist, edasiarenemist ja olukorraga kohanemist. Õnneks, nagu selgus käesolevast tööst, annab ülikool inimesele laiapõhjalise ajakirjandushariduse ning kätkeb endas adaptiivse iseloomuga pädevusi, mis on just nimelt ideaalsed taolises kiiresti muutuvas ja arenevas keskkonnas töötamisel, et mitte üksnes seal toime tulla, vaid selle töö olemust ka ise defineerida.