Sirvi Märksõna "ajakirjandusreklaam" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Hiis" : [tellimisreklaam]
(Tallinn : Edu, 1930) Hiis (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Et omada põhjalikku ülevaadet kiirelt arenevast eesti majandusest, ... selleks jälgige Konjunktuurinstituudi väljaandeid : [tellimisreklaam]
(Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, 1936) Eesti Konjunktuurinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hinge- ja salateaduslik ajakiri "Vaimsuse ideoloogia" : [tellimisreklaam]
(Tallinn : Estotrükk, 1935) Vaimsuse ideoloogia (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõigile politsei ülematele, jaoskonna ülematele ja kriminaalosakondade ülematele : [tellimisreklaam]
(Tallinn : Eesti Politseileht, 1922) Eesti Politseileht (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kunsti, teadusline ja majanduspoliitiline ajakiri "Uued avarused" : [tellimisreklaam]
(Tallinn : A. Raudsepp, 1900) Uued avarused (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majandusliku informatsiooni allikaid! : [tellimisreklaam]
(Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, 1935) Eesti Konjunktuurinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muutuvad soorollikäsitlused ajakirjareklaamides ja nende tõlgendamine vastuvõtjate poolt
(Tartu Ülikool, 2005) Kaljulaid, Katrin; Kalmus, Veronika, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Paber ja online ajalehtede ning ajakirjade kasutamine majutusettevõtte turunduses Tervis ravispaahotelli näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Karro, Mery-Ly; Viin, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Politseiülematele, jaoskonna ülematele, Kriminaalpolitsei osakondade ülematele, Kaitsepolitsei jaoskondade ülematele ja kõigile vabariigi politseiametnikkudele : ringkirjalikult : [tellimisreklaam]
(1921) Eesti Politseileht (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reklaami- ja ajakirjandusliku diskursuse segunemine kommertstelevisioonis ja ajakirjades
(Tartu Ülikool, 2005) Lepp, Anneli; Harro-Loit, Halliki, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reklaamid 1992. ja 2007. aastal ajalehes Postimees
(Tartu Ülikool, 2011) Ahven, Mari-Liis; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this Bachelor’s thesis was to study, how the advertising messages, necessity emphasis and structure functions have changed in newspaper Postimees after Estonia regained its independence. The year 1992 was selected because first reforms in the society and in journalism were completed after regaining independence and the changes had also evolved advertising. The year 2007 preceded the economic crisis from what we are just emanating. Firstly, the analyis was based on Bachmann’s (2005) conception, in order to find the functions and changes in advertising headlines (main ideas), visual elements and necessity emphasis. Thereafter, it was used Gunther Kress’s and Theo van Leeuwen’s (1996) visual design composition’s signifying system, in order to find advertising elements’ information value, salience and framing categories and how they have changed in 15 years. After analyzing the advertisements from the year 1992 and 2007 it was possible to draw following conclusions of the changes: - In 1992 the main function of the headline was to draw attention, in 2007 the main function was to give information or to direct readers’ attention to the more informative elements. - In 1992 the visual elements had to call attention to the advertisement, whereas in 2007 the visual elements also had to complement the main information or the emotions that were in the advertisement.. - Emphazising practical needs has been replaced by emotional necessities and by the needs for social recognition. - Majority of the analyzed advertisements were stressed horizontally, so that the Ideal information could be Real. The difference between the advertisements in 1992 and 2007 was that in 2007 there were more visual elements and they were located in front- and back plan, but in 1992 there were fewer visual elements and only in front plan. Moreover, it could clearly be concluded that advertising elements’ necessity emphasis have changed together with the consumer society and its’ values. This also has been carried over to advertisements. So the advertising necessity emphasis could have taken these values into account in order to inform and to give a right impact to the readers – in 1992 more practical and in 2007 more emotional information. The purpose of this Bachelor’s thesis, to find changes in the advertisements headlines, visual elements functions and structure differences, was achieved. Moreover, it was possible to recognise that the changes in advertising were connected to the consumer culture and economic development. In order to evaluate the development of the advertisements, the future studies should also analyze advertisements in journals and other print advertisements more thoroughly than it was possible in this research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stylistic devices in the advertisements of men’s and women’s magazines : the case of the “Cosmopolitan” and the “Men’s health” magazines
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2021) Luik, Jelena; Orehhova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The collapsing wall. Hybrid journalism. A comparative study of newspapers and magazines in eight countries in Europe
(2017-06-02) Bærug, Jan Richard; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev uurimistöö analüüsib ajakirjandusliku sisu ja turundussõnumite sulandumist Põhja-Euroopa ajalehtedes ja ajakirjades. Uurimistöö täpsem fookus on märgistamata ja märgistatud reklaamide avaldamise tingimustel. Ajakirjandusliku vormi ja turundusliku eesmärgiga tekstide märkimiseks on sõna „advertorials“, selline tekstitüüp on Euroopa Liidu normide järgi eksitamine. Juhul, kui ajakirjandusliku žanrina näiv tekst on siiski märgistatud kui „reklaam või turundustekst“, võib öelda, et tegemist on tagasihoidliku hübridiseerimisega. Juhul, kui sellised tekstid on märgistamata, on tegemist tugeva hübridiseerumisega. Ajakirjanduse n-ö normatiivsed „sambad“, mis on aegade jooksul aidanud hoida lahus autonoomset ajakirjanduslikku sisu ja reklaami, on tehnoloogia arengu ja kasvava majandussurve tõttu meediale hakanud järjest enam mõranema. Ajakirjanduse roll demoraatiku ühiskonna autonoomse infojagajana on muutumas haavatavaks. Käesoleva töö empiirilise materjali moodusab 2006/2007. aastal läbi viidud e-küsitlus, millele vastas 691 ajalehte ja nišiajakirja. 66,4% väljaannetest aktsepteeris ajakirjandusliku formaadi ja turundusliku sisuga tekstide avaldamist – koos märkusega, et tegemist on „makstud sisuga“; 9,6% aktsepteeris hübriidtekste vastava märkuseta. Seega, legendaarne „müür“ toimetuste ja reklaamiosakonna vahel on hakanud mõranema, kuid pole veel täiesti kokku varisenud. 14,8% vastanud toimetustest eitas toimetuse ja reklaamiosakonna vahelist suhtlust; 57,2% ei soovinud avaldada enam reklaamiga seotud ajakirjanduslikku materjali ning 34,6% ei andnud garantiid, et reklaamiandja kohta ei avaldata kriitilist materjali. Siiski näitavad tulemused, et hübriidsisu legitimeerib. Ajalehtede ja ajakirjade vahel ei esinenud suuri erinevusi, samal ajal kui kaheksa riigi publikatsioonide vahel oli erinevus suur. Hübridiseerumistendents oli skaalal 0-2 järgmine: Rootsis ja Taanis (indeksid vastavalt 0,42 ja 0,44); Soomes 0,6; Saksamaal 0,61; Ühendkuningriigis 0,89; Venemaal 1,2; Eestis 1,4 ja Leedus 1,69.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uudislugude vs sisuturundusartiklite märgatavus Tartumaa Aasta Ettevõtluskogumiku 2019 näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Valgetamm, Merlin; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sisuturunduse kaudu on võimalik edastada sihtrühmadele sõnum hiilides mööda reklaamile kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Uurimistulemustest selgus, et enamus katseisikuid ei märganud esmasel lehe sirvimisel sisuturundusartikleid ning ei tajunud, et tegemist oli reklaami ja sisu piirimail olevate artiklitega. Katseisikud, kes sisuturundusartikleid tuvastasid, ütlesid, et ei soovi süveneda reklaamidesse, sest neis kajastatav info ei ole nende jaoks usaldusväärne ning objektiivne. Peale katse sooritamist arvas 20 katseisikut 21-st, et sisuturundusreklaam on kallutava sisuga ning eesmärgiks on inimesi mõjutada. Sisuturundus täidab ettevõtete jaoks küll turunduslikke eesmärke, ent teisest küljest tekitas uurimistöö leid mitmeid eetilisi küsimusi – kuivõrd eetiline ja lubatav on auditooriumi mõjutamine viisil, kus auditoorium ei tunne ära enda mõjutamise katset. Kui sisuturundust kajastatakse meediaväljaandes ajakirjanduslikus vormis, mille eesmärgiks on saada vastuvõtjate ehk auditooriumi usaldus ning tähelepanu, müües ja reklaamides ettevõtete tooteid või teenuseid, on tegemist manipulatiivse reklaamivormiga. Meediafirmade toimimine ja majanduslik huvi ei tohi mõjutada vaba ajakirjandust ning auditooriumile peab jääma õigus tarbida sõltumatut ja usaldusväärset ajakirjandust, ent piir reklaami ja väljaande sisu vahel on ähmane. Sisuturunduse näol on tegemist ajakirjanduse nn. „halli alaga“, mille kaudu on võimalik esitleda ettevõtte huve ning kaudselt manipulatiivselt mõjutada auditooriumi. Auditoorium aga soovib olla sõltumatu ning teha ise oma otsuseid. Usaldusväärne meedia peab täitma oma rolli ühiskonnas ning vahendama auditooriumile objektiivset ning kallutamata infot. Sisuturundus on küll hea reklaamivorm, ent meediafirmad peaksid olema ettevaatlikud, et reklaam ei tungiks uudisajakirjanduse pärusmaale.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väärtused Eesti Ekspressi reklaamides
(Tartu Ülikool, 2006) Lillemäe, Ave; Kalmus, Veronika, juhendaja