Sirvi Märksõna "ajakirjanikud" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 209

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
70 küsimust rajooniajakirjanikule
(Tartu Riiklik Ülikool, 1980) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aavakivi, Richard. Rindportree
(1890) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest üleküllastunud ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2014) Kasenõmm, Kaidi; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev magistritöö kaardistas ajakirjanduse funktsioonide muutumise protsessi kuue majandusliku ja tehnoloogiast tuleneva teguri kaudu. Töö eesmärk oli uurida, millised funktsioonid jäävad nende tegurite ja uudiste ülekülluse tingimustes ajakirjandusele unikaalseks ning kuidas näevad Eesti kogenud ajakirjanikud ajakirjanduse funktsioonide muutumist globaalsete faktorite ja lokaalse tasandi kontekstis. Ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutavad kuus tegurit on ajakirjanduse uudistemonopoli kadumine ja sellest tulenev uudiste üleküllus; aeg-ruumi piiride kadumine, mis on muutnud uudisruumi lõputuks ja kaotanud tähtajad; mitteprofessionaalsete uudistetootjate loodud sisu (kodanikuajakirjandus, blogid, PR, sotsiaalmeedia); juurdepääs erinevatele andmekogudele ja andmete vaba levitamine (nt Wikileaks); sisuloomise ressursside vähenemine ning auditooriumi muutunud ootused ja vajadused. Nimetatud kuue teguri kontekstis on muutunud uudisajakirjanduse funktsioonide paradigma. McQuaili (2000) käsitluse kontekstis on infokülluses tähtsamaks muutunud kaks klassikalist funktsiooni, mis on ühtlasi jäänud ajakirjanduse unikaalseks: informatsiooni selekteerimine ja tõlgendamine ning valvekoer funktsioon. Kogenud Eesti ajakirjanikud pidasid info ülekülluses ajakirjanduse kõige olulisemaks funktsiooniks informatsiooni selekteerimist ja tõlgendamist. Praktikud tõid eriti esile toimetaja rolli, kes peab otsustama, kas ja milline informatsioon üldse peab ajakirjanduses ilmuma. Kommertssurve tingimustes ei toimi selekteerimise ja tõlgendamise funktsiooni Eesti veebimeedias ning on jäänud pigem paberlehtede ja osade tele- ja raadiosaadete nišifunktsiooniks. Eesti ajakirjanikud rääkisid otsesõnu vähe valvekoera funktsiooni olulisust, kuid tegid seda implitsiitselt, tähtsustades autonoomsuse väärtust ning informatsiooni kontrollimise ja tõendamise funktsiooni, mis eristavad professionaalset ajakirjandust teistest uudistetootjatest. Intervjuude põhjal saab öelda, et Eesti ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutab globaalsete tegurite kõrval suurel määral ka väike duaalne turg, mis teeb keeruliseks ajakirjanduse ärimudelite ja ajakirjanike töörutiinide kohandumise muutunud oludega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti ajakirjanduses on klassikalised funktsioonid osaliselt allutatud kommertssurvele ja ei suuda seetõttu enam efektiivselt täita demokraatliku ühiskonna vajadusi. Lahenduste leidmiseks on oluline suurendada professionaalse kogukonna sisest ja laiemat ühiskondlikku arutelu ajakirjanduse hetkeolukorra ja tuleviku teemal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduseetika koodeksi tõlgendamine vähese töökogemusega ajakirjanike poolt
(Tartu Ülikool, 2013) Karu, Lenel; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kui oluliseks peavad vähese töökogemusega ajakirjanikud eetikakoodeksit ja eetilist mõtlemist. Oma töös uurisin, millised on ajakirjanike väärtused ja kui palju kasutatakse eetikakoodeksit oma igapäevatöös. Lisaks küsimustele vastamisele tuli intervjueeritavatel lugeda eetikakoodeksit. Ma palusin neil tõlgendada konkereetseid punkte ja tuua välja eetilisi dilemmasid. Minu valimiks olid üheksa ajakirjanikku, kelle töökogemus oli maksimaalselt 6 aastat. Kaks minu valimist olid praktiseerivad tudengid, neli töötasid kohalikus ajalehes ja kolm üleriiklikus väljaandes. Valimi hulgas leidus kolm meest ja kuus naist, neist viis olid õppinud ajakirjandust ja neli mitte. Minu valitud teemat ja valdkonda on uuritud ka varem, kuid peamiselt on keskendutud professionaalsetele väärtustele ja suurema töökogemusega ajakirjanikele. Minu töö aga keskendus rohkem eetikakoodeksile ja vähese töökogemusega ajakirjanikele. Minu bakalaureusetöö tulemusel selgus, et eetikakoodeks ei ole vähese töökogemusega ajakirjanike jaoks igapäevatöös oluline ja selle roll on hääbumas. Ajakirjanikud olid eetikakoodeksit lugenud üllatavalt vähe ja pärat tööle asumist veelgi vähem. Eetikakoodeksit ei võeta kui abivahendit, küsimuste korral pöödutakse teiste ajakirjanike poole toimetuses. Ajakirjanikud leidsid, et eetikakoodeksi põhimõtted on loogilised ja pähe kulunud, mistõttu seda ka ei kasutata. Ajakirjanikud leidsid veel, et eetikakoodeks on vananenud ja seda tuleks kohandada ka näiteks sotsiaalmeediale. Töö tulemusel võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanikud peavad eetikat oluliseks, kuid lähtuvad suurel määral oma „kõhutundest”. Lisaks kasutatakse sageli kolleegide head nõu ja nende kogemusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanike hulgas on eetiline mõtlemine olulisel kohal, kuid eetikakoodeksi roll väike. Ajakirjanduseetikakoodeks ei ole praegu ajakirjanikele oluline juhend ning selle muutmiseks tuleb koodeksit täiendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslike rollide täitmine eestikeelsetes Covid-19 uudistes
(Tartu Ülikool, 2021) Männilaan, Lisanna; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö valmis Journalistic Role Performance’i rahvusvahelise uuringu raames. Eestis kogutud trüki-, tele-, raadio- ja veebimeedias avaldatud uudiste kontentanalüüsi tulemustest nähtub, et ajakirjanduslike rollide täitmine Covid-19 uudistes ja tavauudistes on erinev. Covid-19 teemade kajastamisel täitsid ajakirjanikud kõige enam teenindaja rolli, mis kirjeldavad sündmuste või otsuste mõju kajastamist igapäevasele elule, ja kodaniku rolli täitmise tunnuseid, mille abil rolli täitjad lokaliseerisid. Teisel kohal oli Covid-19 uudistes täidetud kodaniku roll. Seega täitsid Covid-19 teemade kajastamisel ajakirjanikud ühiskondliku infovahendaja rolli ehk reageerisid kriisiolukorrale seades prioriteediks kõige vajalikuma teabe vahendamise kodanikele. Kui teenindaja ja kodaniku roll oli Covid-19 uudistes enim täidetud rollid, siis tavauudistes oli nende rollide täitmine tagasihoidlikum. Sekkuja ja valvekoera täitmine oli nii Covid-19 kui ka tavauudistes peaaegu samal tasemel. See kvantitatiivne leid viitab, et sekkuja ja valvekoera rollid on Eesti ajakirjanduslike rollide täitjate alusrollid, millest uudiste kajastamisel lähtutakse. Infomeelelahutaja roll oli tavauudistes üks täidetumaid rolle, kuid Covid-19 uudistes esines sensatsioonile ja emotsioonile rõhuva rolli täitmist mõneti vähem. Lojaalse vahendaja rolli tunnuseid esines nii tavauudiste aga ka Covid-19 uudistes kõige harvemini. Samas vaadates erinevate andmekorjepäevade Covid-19 uudiseid, siis viiruslainete ajal sagenes mõneti lojaalse vahendaja rolli täitmine, aga siiski väga madalal esinemissagedusel. Nagu viidatud muutus ajakirjanduslike rollide täitmine Covid-19 uudistes andmekorjepäevade jooksul. Suuremaid erinevusi on esimese ja teise koroonaviiruse laine ajal ajakirjanduslike rollide täitmise vahel. Esimese laine ajal (veebruar 2020 kuni juuni 2020) täideti eelkõige teenindaja ja kodaniku rolli, aprillikuus suurenes ka sekkuja roll ning kolme rolli esinemissagedus püsis kõrge kuni viiruslaine lõppemiseni juunikuus. Suvel, peale esimest viiruselainet esineb enim valvekoera ja sekkuja roll. Teise laine alguses, oktoobris ja novembris kasvab sekkuja ja infomeelelahutaja rollide täitmise tunnuste esinemissagedus Covid-19 uudistes. Erinevalt esimesest lainest, ei tõuse teise viiruslaine eel ja avakuudel teenindaja ning kodaniku rollide täitmise tunnuste esinemissagedus. Need kvantitatiivsed leiud viitavad, et kui esimese viiruslaine ajal täideti eriolukorra tingimustes enim kriisinfot vahendavat teenindaja rolli, siis pandeemia jooksul kohanesid ajakirjanikud pandeemia olukorraga ja naasesid täitma sekkuja ning valvekoera rolle, mida uuringuandmetele tuginedes võib pidada Eesti ajakirjanike põhirollideks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslike töövõtete ja online-väitluse formaadi väljaarendamine Postimees.ee online-väitluse näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Ivask, Signe; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Postimees.ee veebileheküljel läbi viidava onlineväitluse formaati ja seda mitmest aspektist. Töö annab ülevaate, mida teeb ajakirjanik onlineväitluse juures, milline on tema professionaalne roll ning töörutiinid. Sealjuures tuleb teemaks teiste väitlusega seotud osapoolte rollid ja nende endapoolsed määratlused ning toetumine teoreetikute poolt pakutud definitsioonidele. Käesoleva töö veel üheks eesmärgiks on uurida, mis saab siis, kui reaalajaline narratiiv (väitlus) viia üle veebikeskkonda. Postimees.ee lahendus pakub auditooriumile võimalust väitlusesse sekkuda. Sellest tõstatub veel üks töös arutusele tulev küsimus: kuidas meediaväljaanne kasutab ära auditooriumi kaasamist ja interaktsiooni. Uurimistulemustest selgus, et ajakirjaniku roll on formaadis suhteliselt „nähtamatu“ ja sellest johtuvalt on väitlejad online-väitluse protsessis enese ja ajakirjaniku määratlemisel ebakindlad. Välja tuli, et tegelikult väitlejad ei peagi ajakirjanikku vahendajana oluliseks, sest nad ei tea, mida ajakirjanik teeb. Kuna online-väitluse korraldajameeskonnas on nii Väitlusseltsi-poolne moderaator kui ka meediaväljaande-poolne toimetaja, siis sellest tulenevalt uuris käesoleva töö autor nende omavahelisi rollijaotusi. Semistruktueeritud intervjuude analüüsil selgus, et meediaväljaandepoolne toimetaja ja moderaator polnud päris selgepiiriliselt välja joonistunud, millised tööülesanded on neil kummalgi. Küll aga oli üks kindel kokkulepe: ajakirjanik laadib materjali üles ehk tema on jätkuvalt „väravavaht“. Töös on laiemalt kirjeldatud meediaväljaande-poolse toimetaja ja moderaatori töörutiine. Online-väitluse juures saab auditoorium näidata meelestatust teema suhtes, kommentaariumis teema üle diskuteerida, pakkuda välja lugejaküsimusi, osaleda gallupis, näidata kommentaaride ning vastuste-küsimuste suhtes meelestatust. Küll aga jäi auditoorium kogu väitluse protsessis siiski vaid pealtvaatajaks. Meediaväljaanne pakub interaktiivsust, kuid ei kaasa tegelikkuses auditooriumit väitlusesse ega viita oma ajakirjanduslikus sisus auditooriumi meelsusele. Postimees.ee online-väitluse formaat on käesoleva töö uurimistulemustest lähtudes veel veebikeskkonda sobitumas ja välja arenemas. Et online-väitluse formaati tõhusamaks muuta, lisas käesoleva töö autor uurimistulemustest inspireeritult juurde soovituste peatüki.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ajakirjandustudengite motivatsioon ja arvamus ajakirjaniku elukutsest
(Tartu Ülikool, 2002) Vahemets, Liina; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike ametialased võimusuhete rollid Eesti uudistes
(Tartu Ülikool, 2021) Närska, Ann Marii; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö oli osa rahvusvahelisest uuringust nimega Journalistic Role Performance. Siinse töö eesmärgiks oli uurida Eesti uudistes ajakirjanduslike rollide, nagu lojaalne vahendaja ja valvekoer, esinemise seotust uudisteemade ja väljaannetega trüki- veebi-, tele ja raadioajakirjanduses. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati andmete analüüsimiseks standardiseeritud kontentanalüüsi. Rahvusvahelise projekti juhistest tulenevalt kasutati valimi moodustamisel Stevensoni ehk konstrueeritud nädala meetodit ning terve 2020. aasta jooksul koguti kahe konstrueeritud nädala raames kokku 2409 uudislugu, mis hiljem kodeerimistabeli järgi kodeeriti. Analüüsist selgus, et Eesti uudisisus esines valvekoera rolli enim riigivõimu ning politsei ja kuritegevusega seotud teemalistes uudistes. Lojaalse vahendaja rolli esines kõige rohkem sporditeemalistes uudistes, aga ka kultuuriuudistes. Seoses Covid-19 uudislugudega võivad tulemused viidata lojaalse vahendaja rolli varjatud esinemisele. Allikate puhul oli näha, kuidas niigi kõige populaarsemad riiklikud ja poliitilised allikad, olid Covid-19 uudislugudes veelgi tihedamini kasutatud ning neid leidus Covid-19 uudistes pea pooltes uudistes. Samal ajal kui näiteks tervishoiu taustaga allikaid kasutati lugudes vaid igas kuuendas Covid-19 teemalises uudises. Valvekoera rolli esines väljaannetest enim Eesti Päevalehes, “Seitsmeste” uudistesaates ja Õhtulehes ja ERRi raadiosaates “Päevakaja”, kus rolli esineb üle pooltes lugudes. Platvormide lõikes esines valvekoera rolli kõige rohkem ajalehtedes ning kõige vähem veebiuudistes. Lojaalse vahendaja rolli esines enim Postimehe ja Eesti Päevalehe uudislugudes. Platvormide lõikes esines lojaalse vahendaja rolli enim ajalehtedes ning kõige vähem raadios. Seosed eliitidega olid valvekoera rolli puhul kõige tugevamad poliitilise eliidiga ning enim esines seoseid Eesti Päevalehes, Postimehes ja “Päevakajas”. Ärieliidi suhtes on kõige kriitilisemad delfi.ee portaali ajakirjanikud. Kultuurieliidi puhul on kõige rohkem on valvekoerarolli seotust esinenud Õhtulehes. Lojaalse vahendaja rolli esines seoses poliitilise eliidiga pigem vähe. Enim “Seitsmestes”, “Reporteris”, “Aktuaalses kaameras”, mis on kõik teleplatvormid. Äri- ja majanduseliidi ja lojaalse vahendaja rolli seosed olid kõige tihedamad “Reporteris”. Kõige rohkem on lojaalse vahendaja roll seotud väljaannetes kultuurieliidiga. Enim kiidavad ja toetavad kultuurieliiti Õhtuleht ning Postimees ning neile järgneb üsna väikse vahega Eesti Päevaleht. Eestis on valimisse kuulunud uudislood kirjutanud ajakirjanikud võimukauged, sest võimusuhete osas on valvekoera rolli märkimisväärselt rohkem esindatud kui lojaalset vahendajat. See kinnitab ka põhja klastrile omast madalat poliitilist parallelismi, kuhu Eesti kuulub. Toetav on Eesti uudissisu kultuuri ja spordi suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike arusaam suhtekorraldusest
(Tartu Ülikool, 2005) Lill, Mervi; Tampere, Kaja, juhendaja; Vihalemm,Triin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike blogide meediakriitiline dimensioon
(Tartu Ülikool, 2011) Lang, Juhan; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
In this paper I used qualitative method to find out what kind of opportunities and changes has the blogging of journalists brought on the system that grants the responsibilty of the media, why do journalists write a blog aside their regular job and in what capacity can it increase the transparency and diversity of views. In other words in which way could the blogs of journalists fulfill the functions of the obligation of reporting. To get an idea of a larger picture, interviews were conducted also with several executive editors. In doing so, there were examined how great potential they see in media blogs as accountability instruments and whether they could also bring economic benefits to the publication. The executive editors were also asked to assess the efficacy of different self-regulatory bodies in Estonia. The theoretical chapter gives an overview of the mechanisms of the obligation of reporting on a proffesional level that have been in use throughout time. Quick techonological development that enables people to post limitless information on the Internet has also significantly broadened the choice between media channels. This has increased the need for proffessional and independent media. The media blogs have been viewed as one of the systems of the obligation of reporting in this context. It became clear from the interviews with the blogging journalists that the journalists see in blogs a potential to turn the process of handling information more transparent but at the same time they do not believe that it could really work. The most journalists also do not see blogs as an adequate system of obligation to report because the format of blogs suggests smaller responsibility in what has been published. So the danger on the objectivity of blogs was recognised. The problem of objectivity and imbalance also emerged in the case of the supposed potentiality of blogs to increase the diversity of views in the media. Although the journalists found that blogs can increase the diverity of views in media, they agreed that the blogs have not significantly done it so far. The low quality of information was brought out as one reason. Contrary to the work in a publication the blogging environment enables the author total freedom in content and form. Moreover, it was pointed out that quality norms for texts, the relations inside the editorial and market pressure can restrict autonomy. Significantly looser borders and personal motives were the main reasons why journalists blog aside their regular work. It was also brought out that usually no material compensations come along with blogging but there is also not much time invested in a post. Among immaterial rewards journalists emphasize influence the most. The interviews conducted to the executive editors revealed that, although in some cases media blogs provide relatively high potential to change media more transparent, they haven't significantly done it so far. Most of them also didn’t believe that media blogs could ever take a role to be a watchdog over the watchdog. Because this paper concentrated pimarily on the media blogs it does not give an overall picture of the situation in blogging because most of the blogs that are critical towards media are kept by people who directly do not work in publications. To create a broader picture it should be researched with the help of qualitative method further on what kind of role the blogs of this target group fulfill in the given context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike emotsioonid traagiliste ja ootamatute sündmuste kajastamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Ehamaa, Liisa; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö fookuses on ajakirjanike emotsioonid erakordsete ja traagiliste sündmuste kajastamisel. Eesmärgi täitmiseks sooritasin 12 intervjuud endiste ja praeguste ajakirjanikega, kes kajastasid õnnetust esimeste seas. Intervjuude kaudu soovisin mõista, missugused emotsioonid saadavad ajakirjanikke esimestest hetkedest kuniks loo valmimiseni välja. Teoreetilises osas andsin ülevaate emotsioonide olemusest ning nendega toimetulekust. Samuti selgitan, mida tähendab ootamatu ja traagiline sündmus ning missuguseid emotsionaalseid protsesse võivad ajakirjanikud neil hetkedel tunda. Eelneva kõrval keskendusin lähemalt ka Estonia hukule, Pala bussiõnnetusele, Viljandi koolitulistamisele ja Lihula tulistamisele ning kirjeldasin, kuidas ajakirjandus neid juhtumeid käsitles. Tulemuste järel selgus, kuidas ajakirjanikud muutuvad ootamatu ja traagilise sündmuste ajal reporteritest eesliinitöötajateks, kel lasub meeletu vastutus usaldusväärse ja täpse info edastamisel keset kaost. Paratamatult mängis ootamatu ja traagilise sündmuse kajastamise puhul olulist rolli aeg ja kiirus, mistõttu ei pruugi ajakirjanikul olla ühtegi hetke vajalike ettevalmistuste tegemiseks ning nad ei tea, missugune on sündmuse mastaapsus, kas on hukkunuid ning mis juhtunu üleüldse põhjustas. Reporterid võivad leida end hetkega olukorrast, kus kiiresti ja pikemalt mõtlemata tuleb langetada eetiliselt keerukaid otsuseid, mis võivad mõjuda emotsionaalselt ääretult raskelt. Kindlasti pole selle töö põhjal võimalik anna konkreetseid käitumisjuhiseid õnnetusjuhtumite kajastamiseks, sest tihtilugu tuleb reageerida vastavalt olukorrale. See-eest annab töö 12 ajakirjaniku emotsionaalse kogemuse kaudu mõtteainet, millistele kitsaskohtadele tuleks valdkonnas tähelepanu pöörata, et ootamatu ja traagiliste sündmuste kajastamine ei jätaks reporteritele aastakümnete pikkust sügavat jälge ega paneks neid ajakirjandusest lõplikult lahkuma. On selge, et ajakirjandus on valdkond, kus muutused ei toimu üleöö. Töö järgselt saab öelda, et abivõimalused emotsionaalse järelmõjuga toimetulemiseks on aastate jooksul paranenud. Ajakirjanikud tõid välja, et tänapäeva ühiskond pöörab vaimsele tervisele suuremat rõhku, kui tehti seda mitukümmend aastat tagasi. Samuti on kättesaadavamaks muutunud abivõimalused. Eeltoodut arvesse võttes pean edasiste uurimisvõimaluste peale mõeldes oluliseks pöörata veel suuremat tähelepanu ajakirjanike vaimsele tervisele ning selgitada, missugused on toimetustes reporteritele suunatud toetusmeetmed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike ja sportlaste/treenerite vaheline suhtlus Eesti spordiajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2016) Timm, Madle; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike ja suhtekorraldajate rollid, vastastikused arusaamad ning hoiakud ajakirjanduse ja suhtekorralduse suhtes
(Tartu Ülikool, 2005) Laasme, Eneken; Tampere, Kaja, juhendaja; Harro-Loit, Halliki, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ajakirjanike liidendamine sõjaliste üksustega: ajakirjanike staatus ja liidendamise põhimõtted
(Tartu Ülikool, 2008) Murof, Roland; Värk, René, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike oskused valeinfo tuvastamisel: olevik ja tulevikuvaated
(Tartu Ülikool, 2021) Kikas, Brita; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö erivorm on mõtteline edasiarendus meie uuringust ja Indrek Ojametsa bakalaureusetööst. Esimene eesmärk on laiendada intervjuude tulemusi võimalike tulevikuvaadete kontekstis ehk tuua esile väljakutsed, mis infokorratuse kontekstis võivad mõjutada ajakirjanike tööd faktikontrollis. Teine eesmärk on vahendada teadustöö tulemusi eesti keeles, sest sellest uuringust võiksid kasu saada Eesti ajakirjandusväljaanded. Viimase täitmiseks kirjutasin koos juhendajaga artikli ajakirjale Vikerkaar. Artikkel võtab kokku uuringu tulemused ning lisab neile tulevikuvaated. Magistritöö uurimusküsimused on: 1. Milliseid oskusi kasutavad eesti ajakirjanikud infokorratuse tuvastamisel? 2. Milliseid oskusi ja pädevusi võivad ajakirjanikud vajada infokorratuse tuvastamiseks lähtuvalt tulevikuvaadetest? Uuringut selgus, et kombineerides tavapäraseid oskusi, suudavad ajakirjanikud hästi tuvastada ja elimineerida infokorratuse erinevaid vorme. Lisaks on keskselt tähtis oskus kriitiline mõtlemine, sest kriitilise meele ja laia silmaringi koosmõju tugevdab ajakirjanike vaistu teha rohkem faktikontrolli. Mitme uuringus osalenu jaoks oli tähtis saada ka uudis kiiresti välja, mistõttu usaldati allikat pimesi. Ka tuntud allikad olid paljude uuritavate jaoks turvalised, kuid tundmatud allikad mitte. Tuntud allika lisamine andis ajakirjanikele ka kindlustunde, justkui vastutus oleks jagatud allika ja autori vahel. Uuringus osalenud ajakirjanikud leidsid, et suurt rolli toimetuse töös mängib töökogemus. Kui informatsioon tuleb väidetavalt usaldusväärselt allikalt, kuid ebatavalisest kanalist, märkavad kogemustega ajakirjanikud seda kohe. Algajaid ajakirjanike aitab kogemuse puudumise juures kõige enam toimetuse koostöö ja mitme kolleegi kontroll. Tulevikustsenaariumitest leidsime viis punkti, mis ilmselt tulevikuajakirjandust ja ajakirjaniku tööd kõige enam mõjutama hakkama. Nendeks on esiteks manipuleeritud silm ehk ajakirjaniku oskus ära tunda ja tegeleda süvavõltsingu ehk deepfake’ga. Teiseks peame tehisintellekti ja algoritmi kirjutatud uudiseid ning kuidas need hakkavad mõjutama ajakirjaniku tööd ja milliseid probleeme need endaga kaasa toovad. Kolmandaks on info- ja teaduskirja oskus ajakirjanikel ning oskus ära tunda informatsiooni, kus valefakte või faktide korratust on esitatud teadusinformatsiooni pähe. Neljandaks on sotsiaalmeedia ja allikad ehk kas ja kui palju peaksid ajakirjanikud kasutama sotsiaalmeediat allikana, kuidas kontrollida, et kas sotsiaalmeediast tulev info on valiidne ning kas avaliku sektori ja elutähtsate organisatsioonide kommunikatsioon liigubki sotsiaalmeediasse ning sealt ajakirjandusse ning viimase tulevikuvaatena ajakirjanduse roll inforuumis ehk kuidas mõjutab ajakirjanike tööd sotsiaalmeedia, alternatiivsete või äärmuslike vaadetega uudiseportaalid ning iga inimese võimalus edastada teistele informatsioon ja kuidas või mida peaks ajakirjanik sellises keskkonnas tegema.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike roll valimiste eelses poliitilises kommunikatsioonis kohalikus meedias Pärnu Postimehe ja 2007. aasta Riigikogu valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Kuuda, Maris; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike rollid eesti meediamaastikul: meetodi refleksioon ja kirjeldav analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Peel, Anett; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada ajakirjanike hinnanguid ajakirjanduslike rollide esinemisele ning analüüsida uuringus kasutatud meetodit. Kuna töö on osa rahvusvahelisest Journalistic Role Performance (JRP) projektist, siis eesmärgi saavutamiseks viisin läbi eesti uudisajakirjanike seas rahvusvahelise küsitluse, mille tõlkisin eesti keelde. Küsimustiku peamiseks sihiks oli teada saada, kuidas hindavad ajakirjanikud enda töös ja toimetuses esinevaid ajakirjanduslikke rolle. Sellele lisaks oli küsimustikus küsimusi veel ajakirjanike sotsiaal-demograafilise andmete, maailmavaadete ning ajakirjanike valikuvabaduste ja tööriistade kohta. Uuringus võrdlesin ajakirjanike isiklikus töös ja nende toimetuses esinevaid ajakirjanduslike rolle ja kirjeldasin enda ning vastajate tagasiside põhjal, millised piirangud ja soodustavad tegurid mõjutasid uuringu tegemist. Uuringust selgus, et eesti ajakirjanikud peavad kõige tähtsamaks valvekoera ja kodanikkonna ajakirjaniku rolle. Ajakirjanikele on tähtis kajastada uudistes kõiki osapooli, hoida silm peal võimuorganite tööl, edastada põhjalikke ja arusaadavaid uudiseid ning teavitada auditooriumit nende kohustustest. Kõige vähem tähtsaks peavad ajakirjanikud sekkuja rolli ehk ajakirjanikud ei soovi kasutada uudistest enda arvamust ning ei soovi saavutada läbi uudiste enda isiklikke poliitilisi või sotsiaalseid eesmärke. Ajakirjanikud ei taju suur vahet enda isikliku töö ja toimetuse praktikates esinevate ajakirjanduslike rollide esinemises. Ajakirjanike meelest on ka toimetuses levinud kõige rohkem valvekoera ja kodanikkonna ajakirjaniku rollid ning pole levinud sekkuja roll. Seega võib öelda, et eesti ajakirjandusmaastiku rolliideaalid on valvekoer ja kodanikkonna ajakirjanik, seejuures peetakse tähtsaks ausat, põhjalikku ja kõiki osapooli kajastavat ajakirjandust. Sarnaste laiamahuliste rahvusvaheliste ajakirjanduslike uuringute läbiviimise eelis on see, et Eesti meediamaastik on üsna väike, mistõttu ajakirjanikega kontakti saavutamine on lihtsam, kui mõnes muus riigis. Uuringu läbiviimisel peab arvestama, et ajakirjanikel on suur infokoormus ja tihe töögraafik, mistõttu võib neil vastamine aega võtta. Samuti ei tasu unustada, et meediamaastikud on riigiti erinevad, seega ei pruugi kõik rahvuvahelise uuringu küsimused minna kokku Eesti meediamaastiku eripäradega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike töörahulolu kujundavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2010) Nikkolo, Merili; Vadi, Maaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike üleminek kommunikatsioonivaldkonda, peamised põhjused
(Tartu Ülikool, 2015) Külaots, Kadri; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, miks ajakirjandusest lahkutakse kommunikatsioonivaldkonda ning tuua välja peamised põhjused. Samuti vaatles autor ajakirjanduse ja kommunikatsioonivaldkonna eripärasid ning ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelisi suhteid. Teisalt uuris autor ka tugisüsteemide olemasolu ja vajalikkust. Antud uurimuse tulemustest selgus, et ajakirjandusest lahkutakse stressi, materiaalsete ja personaalsete indikaatorite tõttu. Stressi indikaatorid nagu näiteks töömahust ja tähtaegadest tulenev stress ning rutiin mõjutavad ajakirjanike vaimset tervist ning heaolu, mis võivad viia läbipõlemiseni. See tähendab seda, et ajakirjanik võib vajada psühholoogilist või isegi meditsiinilist abi. Personaalseid indikaatorid tulenevad erinevate indiviidide persoonidest, huvidest ja eneseteostuse vajadustest ning ei mõjuta vaimset tervist nii palju kui seda teevad stressi indikaatorid. Kunagised ajakirjanikud ei toonud põhilise ajakirjandusest lahkumise põhjusena välja materiaalset indikaatorit ehk raha, kuid ütlesid siiski, et ajakirjanduses on rahaline seis halb ning ajakirjanikud on alatasustatud. Endised ajakirjanikud lisasid ka, et kommunikatsioonivaldkonnas on neil mingil määral suurem palk. Samuti tõid endised ajakirjanikud lahkumise põhjustena välja personaalsed indikaatorid – kolleegide eetilised üleastumised ja sobimatuse ajakirjandusse. Eetiliste ülesastumiste all mõtlesid kunagised ajakirjanikud seda, et kriitiliste lugude kirjutamisel ei mõtle osad ajakirjanikud enam inimeste tunnetele ning tekitavad neile sellega põhjendamatuid kannatusi. Osa valimis olnud endiseid ajakirjanikke ei suutnud enam seda kõrvalt vaadata ja otsustasid erialavahetuse kasuks. Erialavahetuse põhjustena tõid kunagised ajakirjanikud välja ka sobimatuse ajakirjandus tööks. Nad nägid, et neil puudub ajakirjanikele omane sisemine „põlemine“ lugude tegemisel. Häiriva faktorina tõid nad välja tundmuse, et neist ei saa väga head ajakirjanikku vaid ainult keskpärane – see ei läinud nende enesetõestamise vajadusega kokku ning nad otsustasid minna ajakirjandusest kommunikatsioonivaldkonda. Kunagine ajakirjanik märkis, et ta on nõus ajakirjandusse tagasi tulema, kui rahaline seis ajakirjanduses paraneks. Teised endised ajakirjanikud rääkisid, et kommunikatsioonivaldkonnas töötamine aitaks neil paremini ajakirjandusliku tööga hakkama saada. Nad arvasid, et nüüd näevad protsesse paremini kui ajakirjanduses töötades. Ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelised suhted on läbi aegade olnud üsna negatiivsed. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et enne kommunikatsioonivaldkonnas töötamist oli neil suhtekorraldajatest üsna halb arvamus. Neile tundus, et kommunikatsioonivaldkonna spetsialistid saavad kõrget palka, käivad tööreisidel ning pigem tegelevad vahendamistööga kui siseloomega – see süvendas omakorda negatiivset suhtumist suhtekorraldusse. Antud uurimus keskendub ka mingil määral toetussüsteemidele toimetustes. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et toetust on vaja ja just algajale ajakirjanikule, sest see motiveerib neid tegema head tööd ja nad tunnevad ennast toimetusele vajalikuna. Samuti märkisid endised ajakirjanikud, et toetust peaksid pakkuma eelkõige juhtkond ja kolleegid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku allikakasutus. Kolme juhtumi analüüs ajalehe Postimees näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Hüvato, Mari-Liis; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond