Sirvi Märksõna "ajaloofilosoofia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 14 14
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalooline idealismus ja materialismus(1909) Lafargue, Paullistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Friedrich August von Hayek's approach to history(Tartu Ülikool, 1996) Kitsing, Meelis; Drechsler, Wolfgang, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Garlieb Merkel’s political thought: a Baltic perspective on enlightenment(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-30) Kähär-Peterson, Kadi; Piirimäe, Pärtel, juhendaja; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondGarlieb Merkel (1769–1850) on üks Balti valgustuse vastuolulisemaid autoreid, kelle teosed on alates nende avaldamisest saatnud terav poleemika. Kriitikud leiavad, et Merkel oli võimetu arvestama mõne regiooni või ajaloolise situatsiooni eripärasid, samas kui teised kiidavad teda visionäärina, kes ühendas lahendusi otsides varem eraldi käsitletud teemad. Antud töö eesmärgiks on analüüsida Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende loomise kontekstis, et tema arvamusavaldusi ja kavatsusi paremini mõista. Doktoritöö näitab, kuidas Merkel proovis näidata teed inimese täiustumise suunas otsides ühisosa universaalsete väärtuste, üldkehtivate seaduspärade ning konkreetsest olukorrast lähtuvate eripärade vahel. Lähema vaatluse all on viisid, kuidas Merkel end oma lugejatele esitles, kuid ka seni varju jäänud ebaõnnestunud katsed kirjutada „inimsuse ja inimkonna ajalugu.“ Eraldi tähelepanu on pööratud Merkeli käsitlusele revolutsioonist ja progressist, aga ka tema Balti pärisorjuse kriitika kahele tuumõistele: alglepingule ehk iga poliitilise ühenduse alusele ning ühishüvele, mis peaks olema toimiva ühiskonna eesmärk. Dissertatsioon rekonstrueerib Merkeli kriitika Balti rahvavalgustusele ning eestlaste ja lätlaste saksastamisele. Töö analüüsib seda, kuidas Merkeli suhestus Euroopas toimuvate debattidega imperialismist, inimõigustest ja ühiskondlikust sidususest ning tema idee seoseid Johann Gottfried Herderi, Jean-Jacques Rousseau, David Hume’i ja teiste Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Töö uurib ka Merkeli arusaama Euroopast, sealhulgas Venemaast, tema põhjuseid vastanduda Napoleonile ning arusaama Euroopast pärast Viini kongressi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Georgi Florovski neopatristiline süntees(2006) Rist, Kersti; Laats, Alar, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Heterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-28) Ostups, Artis; Grishakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide osakondKäesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsed Läti ja Ida-Euroopa romaanid vaidlustavad ajaloolise aja domineerivat lineaarset mudelit, mis oli 20. sajandil keskne ning leidis oma kõige brutaalsema väljenduse totalitaarses poliitikas. Ühendades kirjandusteaduse ajaloo filosoofiaga, väidan, et postkommunistlik kirjandus on kooskõlas viimaste aruteludega ajaloofilosoofias, mis toovad esile aja heterogeensuse kui praeguse reaalsuse. Kasutades keerukaid narratiivseid ja poeetilisi strateegiaid, muudavad analüüsiks valitud romaanid 20. sajandi valusad kogemused elavalt kohalolevaks ning, häirides lineaarset ajalisust ja trotsides progressi ideega seotud kultuurilist unustamist, tegelevad eetiliselt mineviku ohvritega. Uurimus on jagatud neljaks artikliks, mis käsitlevad heterogeense aja kolme erinevat vormi. Esiteks vaadeldakse melanhoolia (Dominick LaCapra) eetilist potentsiaali vastupanus totalitaarsele ajapoliitikale sellistes romaanides nagu Gundega Repše “Raudu manat” (2011) ja Nora Ikstena “Emapiim” (2015). Teiseks analüüsitakse kohaloleku kontseptsiooni (Eelco Runia) ja metonüümia kasutamist mineviku esiletoomiseks postmemoriaalsetes teostes, võrreldes Andra Manfelde romaani “Punkrilapsed” (2010) ja Katja Petrowskaja romaani “Võib-olla Ester” (2014). Lõpuks arutleb väitekiri, kuidas romaani struktuur suudab endasse mahutada ülevat ajaloolist kogemust (Frank Ankersmit) sellistes tekstides nagu Pauls Bankovskise “18” (2014) ja Dušan Šarotari “Panorama” (2014). Tulemused näitavad, et mittelineaarsete vormiliste strateegiate ja poeetilise keele abil ületavad need romaanid mineviku ja oleviku lihtsustatud eraldatuse luues uusi, eetiliselt laetud suhteid ajalooga. Lõppkokkuvõttes võib siin välja töötatud teoreetiline raamistik olla aluseks Ida-Euroopa kirjanduste tulevastele uuringutele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ideen zur Philosophie der Geschichte der Menschheit. Th. 1-2(Riga ; Leipzig : Johann Friedrich Hartknoch, 1785) Herder, Johann Gottfried vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ideen zur Philosophie der Geschichte der Menschheit. Th. 3-4(Riga ; Leipzig : Johann Friedrich Hartknoch, 1790) Herder, Johann Gottfried vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Isiku osa küsimusest ajaloos(1946) Plehhanov, Georgilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mapping time: analysis of contemporary theories of historical temporality(2020-10-30) Hellerma, Juhan; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tamm, Marek, juhendaja; Kleinberg, Ethan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö tegeleb ajasuhete temaatikaga tänapäevases ajaloofilosoofias. 20. sajandi teisel poolel aset leidnud keelelise pöörde kontekstis nähti ajaloofilosoofia või ajalooteooria peamise ülesandena ajaloo kui akadeemilise distsipliini kriitilist analüüsi. Selles vaimus uurimused huvitusid ennekõike sellest, kas ja kuidas on ajalooteadmine võimalik, ning millist rolli mängib mineviku tunnetamisel keeleline representatsioon. Viimasel paarikümnel aastal on ajaloofilosoofiliste küsimuspüstituste haare märgatavalt laienenud. Iseäranis on hakatud tähelepanu pöörama “ajaloolise ajalisuse“ eri vormide mõtestamisele ja analüüsile. Ajalisuse temaatika kontekstis uuritakse näiteks, millal ja mis tingimustel kujunes ajalooteadusele aluseks olev eeldus olevikust selgepiiriliselt eraldatud ajaloolise mineviku kohta. Ajalooteadusele omaste ajalisuse tingimuste käsitlemine on omakorda osa laiemast ajateemalisest diskussioonist, milles mõtestatakse ka avaramaid ühiskondlik-kultuurilisi ajalisuse vorme. Uurides kaasaegset ajalisuse mõiste ümber keerlevat ajaloofilosoofilist debatti, seab doktoritöö endale kolm eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on ehitada välja üldistav teoreetiline raamistik, mis võimaldab tuua kokku olulisemaid viimasel paarikümnel aastal esile tõusnud ajalisuse käsitused. Teiseks taotluseks on keskenduda mõjukale hüpoteesile “presentismist“ kui meie ajastu domineerivast ajakogemusest, nagu selle sõnastas sajandi alguses prantsuse ajaloolane François Hartog. Töös vaagitakse presentistliku ajamudeli seletuslikku potentsiaali, kuid pööratakse tähelepanu ka selle piiridele. Kolmandaks eesmärgiks ongi piiritleda alternatiivne ajalisuse teooria, mis liiguks välja presentismile omasest olevikukesksusest. Doktoritöö väidab, et kriitiline hoiak presentismi suhtes on iseäranis põhjendatud tänapäevaste tehnoloogiliste ja ökoloogiliste muutuste kontekstis.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Zwei Reden(Riga : Verlag Jonck & Poliewsky, 1911) Keyserling, Hermann vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Совершенствуется ли достоверность историческая? / сочинение графа Сергея Семеновича Уварова ; переведенное с французского и изданное по случаю пятидесятилетнего юбилея императорского Дерптского университета, 12-го декабря 1852 года, академиком, ординарным профессором Михаилом Розбергом(Дерпт : М. П. Розберг, 1852) Уваров, Сергей Семеновичlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Тезисы докладов межвузовской научной конференции "Современные проблемы философии истории", Тарту-Кяэрику, 16-18 апреля 1979 года(Тарту : Тартуский государственный университет, 1979) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Труды по философии. Философские проблемы исторической науки(Tartu Riiklik Ülikool, 1982) Tartu Ülikool; Лооне, Ээро, toimetaja