Sirvi Märksõna "ajalooteadvus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing the official memory of communism: Polish politics of memory under the Kaczyński brothers and its impact on social perceptions of the past
(Tartu Ülikool, 2013) Steinbach, Selena; Pettai, Eva-Clarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Communism” as an empty signifier in the rhetoric of Prawo i Sprawiedliwość (PiS) party in Poland
(Tartu Ülikool, 2024) Liapin, Ilia; Mach, Zdzisław, juhendaja; Terry, George Spencer, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The thesis is going to utilize discursive approach and Essex school of discourse analysis and analyse the discourse of Polish populist far-right leaders. The main hypothesis is that in the Polish political discourse, due to certain historical premises and state policies (especially in the area of memory and remembrance) the far-right in their discourse utilize the concept of communism\anticommunism as an empty signifier. I will analyse the speeches of the most prominent PiS members and trace the following markers to prove that it is indeed an empty signifier: Lack of Fixed Meaning, Polysemy, Contextual Dependency, Ideological Investment, Shifting or Contested Meanings, Ambiguity and Indeterminacy.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamics and tensions of remembrance in post-Soviet Estonia: Late socialism in the making
(2017-04-06) Jõesalu, Kirsti; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö analüüsib ühe ajalooperioodi ‒ hilise sotsialismi ‒ tähenduse kujunemist ja dünaamikat 21. sajandi alguse Eesti mälukultuuris. Hilise sotsialismi all mõistetakse perioodi 1950. aastate lõpust 1980. aastate keskpaigani. Küsisin, kuidas paigutub hilise sotsialismi tähenduse kujunemine laiemasse nõukogude ajast mäletamise kultuuri. Väitekirja lähtekohaks oli vaatepunkt, et 1990. aastate mäluprotsesside tulemusena käsitleti kogu nõukogude aja argiseid kogemusi avalikkuses hegemoonse kannatuse ja vastupanu diskursuse raames. Hilist sotsialismi ei eristatud eelnevast, stalinismi ajajärgust. 1990. aastate lõpust alates väljendati aga järjest enam rahulolematust domineeriva käsitlusega. Iseäranis tähelepanuväärne panus hilise sotsialismi aja teema, kui olulise probleemi sõnastamisel oli avalikus diskursuses elulookirjutajatel. Argieluline kogemus hilisest nõukogude perioodist tõusis esile just võrdluses keeruliste 1990-ndatega ja üleminekuga turumajandusele. Individuaalsel tasandil anti nostalgia kaudu tähendus keerulisele olevikule ja sellega toimetulekule. Asetades Eesti 21. sajandi mäluprotsesse laiemasse konteksti, tõin doktoritöös esile ka sarnaste protsesside eri- ja samaaegsust teistes postsotsialistlikes riikides. Nõukogude/sotsialistliku perioodi kogemuste väljajätt ei ole olnud omane ainult Eestile, vaid selline vaade domineeris ka näiteks Rumeenias ja Lätis, olles teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides mõnevõrra diferentseeritum. Iseäranis selgelt avaldusid erinevused nostalgiliste protsesside ajalises arengus. Sarnaselt Ida-Saksamaale võib Eesti elulugudes ilmnevat nostalgiat käsitleda ka vastumäluna. Reflekteeriva ja iroonilise nostalgia esiletõusu on läbivalt täheldatud kõigis postsotsialistlikes maades. Lisaks individuaalsele tasandile vaatasin hilise sotsialismi teema tõstatamist ka kultuurilisel tasandil, seda eelkõige muuseuminäituste kuid ka teiste kultuuriliste tekstide kaudu. Võib öelda, et aastatel 2000‒2010 polnud senine katkestuse diskursuse mälurežiim enam ainuvaldav. Samas ei toimunud ka otsustavat pööret, seda eelkõige avalikul meenutamistasandil. Sellele vaatamata on praeguseks kaasatud märgatavalt rohkem erinevaid nõukogudeaegseid kogemusi nõukogude ajast mäletamise kultuuri, kui oli seda 1990. aastatel. Need protsessid viitavad mälukultuuri diferentseerumisele ja demokratiseerumisele.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Filmi "Laulev revolutsioon" ajaloosündmuste tõlgenduse võrdlus erinevate ajalookäsitlustega
(Tartu Ülikool, 2011) Jõgi, Ott; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kollektiivse mälu kujunemine ja muutumine tähtpäevaajakirjanduses küüditamiste näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Esse, Eeva; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Development and change of collective memory in anniversary journalism: the example of deportations. The purpose of this paper is to examine how anniversary journalism has shaped the collective memory of a historical event and its transformation in time. In order to do so, I have chosen a very important yet painful example of deportations in Estonian cultural history. The reporting of historical events in journalism also affects the society’s sense of past, because remembering allows us to build a bridge between the present and the past. In order to evaluate how the press has formed the self-consciousness of Estonians through deportations remembrance, I have in the empirical part of the paper analysed the deportations related articles published in Postimees and Eesti Päevaleht in the re-independence period, years 1992-2011. The analysis of commemoration practice and its alteration also helps to create a presumption on how the collective memory of the event will change in the future. To appraise the above-mentioned process of change, I have analysed the frequency of publications, the distribution of rubric and genres, discussion approach, authors and sources, valuations and judgements, linking the topic to Russia and usage of visual materials in the articles. The main research method used is the content analysis, however in order to expand the evaluations I have also used qualitative method of content descriptions. In order for the collective memory of past events to persevere, it is important that the topic is constantly discussed from year to year. As a result of this paper, it came apparent that there is a clear decline in the quantity of publications on the deportation related articles during the last decade (2001-2011). This means that the interest in the topic is decreasing and that the collective memory is weakening. The quantitative downwards trend of evaluation of the articles is also notable. Nevertheless, the public opinion on what happened to the Estonian nation in the 1940s has generally remained unaffected during all these 20 years. The standpoint that deportations are one of the most tragic events in recent history of Estonia which have negatively affected the development of Estonian society and that it is important to remember these events carries on. On the other hand, it is also clear that besides the decline in the frequency of publications, the evaluations lack emotions. One of the reasons behind this is the distance in time from the actual event and in addition the tendency to use news flash instead of opinion stories and that itself limits the evaluations given to these events. The superficiality of the reflected topics using the news flash articles can also be connected to the increasing role of commemoration events in the deportation anniversary journalism. In the context of the collective memory however, this indicates to the narrowing of the memory, as the descriptions of the events concentrate less on the reasons and aftermaths and more on the reporting of these anniversary events. The recent trend of youth participation in the commemoration events is a sign of transformation of the collective memory discourse. Similarly, the discourse of memory in journalism has also converged to the younger generations, which has a great positive tendency from the aspect of the preservation of public interest and collective memory. The participation of younger generation renovates the collective memory of Estonians as deportation being a distant event fading away with the older generation. Therefore it is fair to conclude that regardless of news flash format decreasing the boundaries of collective memory, the focus on participation of younger generation in the memorial events somewhat balances the contraction process. In conclusion, there are several indicators which confirm the press created narrowing of the collective memory. The decrease in frequency of publications of deportation related articles in the last decade, the decrease in assessment and lack of emotions in them, but also the news flash format of reporting the memorial events being one of the main reasons. As the current practice of commemorating and the analysis of its transformation help to create a presumption on what would the future hold for the collective memory of Estonians, the tendencies are rather dark-toned. On the other hand, the youth focused memory discourse shows promise that the interest against deportation might increase once again. This in turn could bring along more analytical reporting and restrain the narrowing of the collective memory.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
‘Memory laws’ and the patterns of collective memory regulation in Poland and Ukraine in 1989–2020: a comparative analysis
(2022-07-08) Nekoliak, Andrii; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö vaatleb mälupoliitika arenguid Poolas ja Ukrainas alates 1989./1990. aasta demokraatlikest siiretest, seda eeskätt läbi seadusandliku prisma. Neid kahte juhtumit võib käsitleda esinduslikena mälupoliitiliste debattide intensiivsuse osas regioonis ning doktoritöö seadiski eesmärgiks selgitada „mäluseaduste“ arengu üldisi mustreid ning selgitada lähemalt nn karistusõiguslikul tasemel vastu võetud seadusandlike aktide spetsiifilisi protsesse Poola ja Ukraina parlamentides. Dissertatsioonis uurisin süstemaatiliselt kahe juhtumiriigi ühismälu reguleerimise protsessiga seonduvaid poliitilisi arenguid. Doktoritööga panustan teadusala arengusse kolmel viisil. Kontseptuaalsel tasandil eristab väitekiri ühismälu reguleerimise valdkonna üleminekuõigluse poliitikatest. Käsitlesin kriitiliselt „mäluseadusi“ kontseptualiseerivaid töid näitamaks, kuidas kontseptuaalset kategooriat saab kasutada kollektiivse mälu reguleerimise mustrite analüüsimisel. Iseäranis olulisena uuendasin Eric Heinze tööst lähtudes mäluseaduste kontseptualiseerimist, suhestades selle omakorda teiste temaatiliste käsitlustega. Empiiriliselt toetub doktoritöö kahe juhtumiriigi parlamentides vastu võetud mälupoliitikaga seotud aktide ammendavale ja süstemaatilisele uurimisele. Doktoritöö analüüs põhines unikaalsel, maksimaalselt ammendaval seadusandlike aktide kogumil, mis koosnes vastavalt 447 Ukraina ning 719 Poola parlamendi alamkojas ning Senatis vastu võetud aktist. Analüütiliselt selgitab väitekiri erinevuste põhjuseid mälu ja mäletamist reguleeriva seadusloome komposiitmustrites Poolas ja Ukrainas (uurimus 1) ning karistusõiguslikul tasemel vastu võetud seadusandlike aktidega seotud spetsiifilisi protsesse (uurimus 2). Kahe uurimuse kaasamine väitekirja tulenes soovist illustreerida „mäluseaduse“ kontseptsiooni operatsionaliseerimise võimalusi juhtumiriikide mälupoliitiliste protsesside empiirilisel uurimisel. Uurimus 1 formuleeris kaks hüpoteesi parlamenditaseme mäluprotsesside regulatsiooni ajastuse kohta. Doktoritöö empiiriline analüüs vaidlustas olemasolevaid teoreetilisi vaatenurki, mille kohaselt peaksid mälupoliitilised protsessid algama varakult pärast siirdeprotsessi toimumist (üleminekuõigluse hüpotees). Selle asemel leidis uurimuses 1 toetust teine hüpotees (mälupoliitika hüpotees), mida tutvutatakse väitekirja sissejuhatuses. Uurimus 1 argumenteeris, et mälupoliitilise võimuvõitluse struktuur rahvusparlamentides tõi kaasa mäluseaduste profiilide hilisema intensiivistumise nii Poolas kui Ukrainas. Uurimus 2 keskendus Poola ja Ukraina parlamentides karistusõigluslikul tasemel vastu võetud seadusandlike aktide esilekerkimise protsessi analüüsile. Keskseks küsimuseks oli, miks erinesid Poolas ja Ukrainas teatud mälu- või ajaloopoliitilisi seisukohtade avaldamist keelustavad seadused oma karistusliku iseloomu poolest? Kuigi mõlemas riigis keelustati teatud riigi minevikku puudutavatest teemadest rääkimine, erines vastavates seadustes oluliselt karistuslike meetmete ulatus. Uurimus 2 leidsin, et Poola Seimis ja Ukraina Ülemraadas välja kujunenud lähenemine rahvuslikule ajalookirjutusele ennustas variatiivsust karistuslikes meetmetes ajaloost kõnelemist puudutavas seadusandluses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mineviku aktualiseerimine Eesti teleuudistes veebruaris ja märtsis 2009
(Tartu Ülikool, 2010) Boikov, Siim; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Monumentaalne ajalugu : esseid Eesti ajalookultuurist [Heliraamat]
(Tallinn : Kultuurileht, 2012) Tamm, Marek; Tamm, Triinu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"One might think one's misfortunes distinct but the true horror lay in their universality": representation of African American historical memory in Colson Whitehead's The underground railroad
(Tartu Ülikool, 2023) Augasmägi, Hanna-Britt; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Tallinna kooliõpilaste ajalooteadvus ja selle kujunemisfaktorid Teise maailmasõja näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Roos, Reet; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of Cypriot discourses of collective trauma and victimhood on the peace process
(Tartu Ülikool, 2021) Sikharulidze, Giorgi; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The inherent dissonance of heritage in contemporary Polish museums
(Tartu Ülikool, 2022) Jessup, Sarah Kristen; Peikarska-Duraj, Łucja, juhendaja; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Warsaw Ghetto Uprising in 1943 and the Warsaw Uprising in 1944 represent the bravery and courage that emerged during Europe’s darkest period. Despite both occurring in occupied Poland, the narratives have not both been universally accepted as part of the Polish collective memory, national identity, and heritage. In this thesis, I seek to analyze and understand how the narratives constructed by museums regarding the 1943 Warsaw Ghetto Uprising and the 1944 Warsaw Uprising illustrate the inherent dissonance of heritage in contemporary Poland. The influence of political powers, the inability to confront the difficult reality of the past, the boundaries of Polish identity, and the manipulation of memory have led to the attempt to construct a single, linear narrative of heritage that does not reflect the diversity of memory and illustrates its dissonance. As the events of the Second World War and Polish-Jewish relations continue to evoke heated discussions, the narratives portrayed by two of Poland’s most prominent museums, the POLIN Museum of the History of Polish Jews and the Warsaw Rising Museum, may provide a deeper understanding of how memory is selected, identity is formed, and heritage is constructed in contemporary Poland, and how dissonance is inherently part of these narratives.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The relationship between external crises and national narrative shifts cases of the Great Patriotic War and the Sino-Japanese War
(Tartu Ülikool, 2023) Kao, Chia-Lin; Kaczmarski, Marcin, juhendaja; Ibadildin, Nygmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The thesis aims to analyze the variations of national narratives in Russia and China through the changes from 2015 to 2020. It focused particularly on the narratives of the Great Patriotic War and the Sino-Japanese War to see how authority shifted narrative approaches in the face of external crises. To assess the variations in the framing patterns during the targeted time frame, the thesis collected elite speeches of 2015 and 2020 on the commemorative events of the Great Patriotic War and the Sino-Japanese War from Russia and China, respectively. The thesis encoded the collected elite speeches to assess the shifts in theme to understand the national narrative framing variations of Russian and Chinese elite speeches. To create the communications between the two datasets and conduct a comparison between Russia and China, the thesis designed a codebook to bridge the analysis and engage the narratives from both countries. The speech analysis was undertaken with Nvivo 12. There are eight main coding themes in the codebook, with subthemes as complements, and they are defined by the primary theme from both datasets to have the analysis parallel. The thesis contributed to the existing literature by confirming three hypotheses regarding the relationship between external crises and national narratives in authoritarian regimes. Authoritarian governments tend to have a more inward-facing narrative in the face of external crises, including drawing a line between the image of self and others. Apart from that, within authoritarian regimes, different institutional designs also contributed to the narrative formats.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The right to truth - a 'gentle civiliser' of an unpredictable past
(Tartu Ülikool, 2014) Rikka, Mariann; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Рассказы о Принаровье как часть исторической памяти нарвитян: опыт создания учебных материалов для поддержки культурной идентичности двуязычных учеников нарвских школ
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Matina, Marina; Nõmm, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond