Sirvi Märksõna "ajateenijad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adjustment disorder new module: the adaption and validation of a self-report questionnaire for the assessment of adjustment disorder
(Tartu Ülikool, 2013) Viljus, Stina; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Juursoo, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Currently, Adjustment Disorder is viewed in diagnostic manuals as an exclusion diagnosis. There is evident need to better delineate between Adjustment Disorder and other disorders commonly overlapping with this disorder. The aim of this study was to validate the Estonian version of the ADNM (Adjustment Disorder New Module) questionnaire (Maercker et al., 2007) assessing patients recently diagnosed with Adjustment Disorder. In order to adapt and validate this questionnaire, a sample of clinical patient group (n=46) was obtained and data was collected using a package of self-report questionnaires (ADNM questionnaire, EST-Q-2; BDI; GHQ-26 and PCLC). Logisical regression analysis was used to predict the odds ratios of the presence of Adjustment Disorder and correlations between the ADNM questionnaire, other measuring instuments and the psychiatric diagnoses. The results showed that the subscale of the ADNM questionnaire which had been added Estonia-specific items yielded significant correlations with the EST-Q-2 Fatigue and Depression category. Based on the current sample, the overall validity of the questionnaire is poor – thus giving evidence that the diagnosing criteria of Adjustment Disorder might be specific to cultural backgounds.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Herman, Minna-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Sõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistuse jooksul omandatud oskused ja kogemused, nende konversioon tsiviilellu
(Tartu Ülikool, 2018) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma töös uurin ajateenistuse läbinud inimeste kogemusi ja mõtteid teenistuse kohta ning teenistuses omandatud oskusi. Seeläbi saan ülevaate omandatud kapitalidest ning konversioonist tsiviilellu. Uuringu viin läbi toetudes Bourdieu kapitalide teooriale. Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid Bourdieu kapitale ehk ajateenistuse jooksul saadud isiklikke kogemusi, oskusi ja suhteid kasutavad noored peale ajateenistuse läbimist. Eesmärgist lähtuvalt püstitasin järgnevad uurimisküsimused: 1. Milliste Bourdieu kapitalide omandamisest ajateenistuses räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 2. Milliste Bourdieu kapitalide konversioonist ajateenistusest tsiviilellu räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 3. Millistest ajateenistusega seotud kogemustest räägivad ajateenistuse läbinud noored? Bakalaureusetöö koosneb kahest osast: teoreetiline ja empiiriline. Teoreetilises osas seletan lahti Bourdieu kapitalid, millele ma oma empiirilises osas toetun. Seejärel annan ülevaate ülejäänud uuringu kontekstist. Empiirilises osas seletan lahti metoodika, esitan analüüsi läbipõimituna aruteluga tuginedes Bourdieu kapitalide teooriale ja kodeerimisel esilekerkinud teemadele. Toon välja ka omapoolsed järeldused ja lõpetan oma töö kokkuvõttega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajateenijate hoiakute muutus enne ja pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2024) Soone, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The dissertation aimed to identify the change in attitudes of Estonian conscripts before and after the beginning of the full-scale war in Ukraine. The current international security situation has brought many changes to Estonia's national defense stance, focusing on the increase in defense willingness and threat perception among conscripts. Estonia's national defense relies on a reserve army, including conscripts, and NATO membership. Understanding conscripts’ attitudes towards security and the service makes it crucial to know their national defense stance. The thesis begins with a theoretical overview of conscription and its development, highlighting the attitudes towards conscription in the Baltic states in recent history. It then discusses the security situation in Ukraine, Russia’s behavior, and the impact of the military situation on individual threat perception. The final theoretical chapter addresses the relevance of defense willingness in the context of the war and the attitudes of conscripts, presenting different approaches to the concept. The attitudes of conscripts were examined through frequency distributions and a binary logistic regression analysis, with variables divided into attitudes toward defense willingness and threat perception. The time context was the year 2020/21 before the war began, and 2022/23 after the war began. The results illustrate the relationship between conscripts’ attitudes towards defense willingness and threat perception, with the primary statistically significant demographic factor being the native language. The perception of threat among conscripts has increased following the outbreak of the war in Ukraine, raising societal anxiety and stress. Increased threat perception has influenced defense willingness, which has risen since the beginning of the war. The rise in defense willingness is reflected in the changing attitudes of conscripts, who now place a higher value on the necessity of conscription for Estonia's national defense, and are more inclined to volunteer for service. However, while defense willingness has increased, conscripts still value individual freedom of choice in their lives, and most do not want to engage in active service after conscription.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Kaitseväe ajateenijate liikumismotivatsioon Kaitseväe kehalise kasvatuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Oja, Renata; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuringu eesmärgiks on hinnata Eesti Kaitseväe (KV) ajateenijate seoseid kehalise kirjaoskuse ning liikumisharrastaja identiteedi ja enesetõhususe vahel ja kohandada eesti keelde kaks mõõtevahendit ajateenijate kehalise treeningu motivatsioonilisete tegurite hindamiseks. Uuringus kohandati eesti keelde kehalise (in)aktiivsuse kasude ja riskide alaste teadmiste taseme skaala (Levels of knowledge of physical activity for health) ja Liikumisharrastaja skaala (Exercise Identity Scale) (Anderson & Cychosz, 1994; Fredriksson et al., 2018). Lisaks konstrueeriti siinse uuringu tarvis KV kehalise treeningu eesmärkide saavutamise enesetõhususe hindamise väide. Valimi moodustasid 297 ajateenijat. Uurimisküsimusteks olid 1) Kuidas on ajateenijate KV kehalise treeningu eesmärkide saavutamise enesetõhusus seotud nende liikumisharrastaja identiteediga? 2) Kuidas on seotud ajateenijate liikumisidentiteet kehalise kirjaoskuse kognitiivse aspektiga? Tulemused näitasid, et kehalise aktiivsuse soodsa mõju teadvustamine tervisele seostus kõrgema liikumisidentiteediga. Kõrgema liikumisharrastaja identiteediga isikud kipuvad minimaalselt vajalikku kehalise aktiivsuse hulka nädalas ülehindama. Kõrgema liikumisharrastaja identiteediga isikud kipuvad ülehindama määra, kuivõrd saab kehalise aktiivsusega vähendada haigestumise riski.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti sõdur võõras mundris. Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes 1968-1991
(Tartu Ülikool, 2009) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlastest ajateenijad ja ohvitserid Nõukogude Liidu relvajõududes 1956–1991
(2017-03-27) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool.Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eestlaste teenistus NSV Liidu relvajõududes pärast Teist maailmasõda on ajalooteaduses seni tagasihoidlikku kajastamist leidnud uurimisteema. Samas on selle ühiskondlik tähendus märkimisväärne: ajavahemikul 1956–91 puudutas kohustuslik ajateenistus enam kui 170 000 eestlasest noormeest, neile lisandub 500–600 eestlasest kaadriohvitseri ning umbes 15 000–20 000 reservohvitseri. Väitekiri, mis tugineb Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel läbi viidud ankeetküsitlusele, intervjuudele, mitmesugustele isikuloolistele dokumentidele ja arhiivimaterjalidele, analüüsib nende meeste teenistuskogemusi läbi kolme aastakümne. Töös käsitletakse nii NSV Liidu relvajõududes teeninud ajateenijate ja ohvitserkonna üldisemat andmestikku kui spetsiifilisemaid küsimusi alates relvajõudude suhetest kohaliku elanikkonnaga, sõjalis-haridusliku kompleksi, sh sõjalise algõpetuse ja ALMAVÜ süsteemi rakendamist teenistuseks ettevalmistamisel, ajateenistuse ning kaadri- ja reservohvitseride teenistuse üldist korraldust ja seda mõjutanud tegureid. Teenistuse põhijoonte kõrval analüüsitakse rahvuslikust taustast tingitud eripärasid, identiteediküsimusi, ajateenistusest kõrvalehoidumise aspekte, määrustikuväliseid suhteid ning hinnanguid teenistuskogemusele tervikuna. Väitekirja viimane osa analüüsib eestlastest Nõukogude ohvitseride panust taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Väitekirjas tehtud järeldused ei pretendeeri üldkehtivusele, selleks olid teenistusolud liialt erinevad. Küll aga joonistuvad välja eestlastest ajateenijate ja ohvitseride teenistuskogemuse unikaalsed tahud ning korduvad mustrid, mis võimaldavad luua seoseid vastavasisuliste rahvusvaheliste uuringutega ning asetada eestlaste teenistuskogemus laiemasse konteksti, olles seeläbi aluseks edasistele võrdlevatele uurimustele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hematoloogiliste parameetrite muutused ajateenijatel ajateenistuse esimese 25 nädala vältel = Changes in hematological parameters in conscripts durning the first 25 weeks of military service
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Kivitar, Jass; Ööpik, Vahur, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isikliku avalduse alusel ajateenistusse astumist kujundavad sotsiaaldemograafilised tegurid ja motiivid
(Tartu Ülikool, 2018) Järvala, Eliise; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eestis on vabatahtlikult ajateenistusse astunute osakaal võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt tagasihoidlik. Antud töös asus isikliku avalduse alusel ajateenistusse 38% kõikidest ajateenistusse astunutest. Selleks, et mõista individuaalse agentsuse rolli ajateenistusse astumisel, uuriti antud töös vabatahtlikult ajateenistusse asunute motiive ja põhjendusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja isikliku avalduse alusel ajateenistusse asunute sotsiaaldemograafiline profiil ning uurida ajateenijate enda põhjendusi ajateenistusse asumise otsuse kohta. Lähtuvalt uurimisküsimustest toob töö autor järgnevalt välja töö põhitulemused: Isikliku avalduse alusel ja kutse alusel ajateenistusse astujad erinesid üksteisest vanuse, hariduse, suhteseisu ja sissetuleku olemasolu poolest. Kutse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 21,4 eluaastat ning isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 19,5 eluaastat. Kõige populaarsem aeg vabatahtlikult ajateenistuse läbimiseks oli pärast keskkooliõpinguid. Kaaslasega koos elades ning isiklikku sissetulekut omades sooviti vähem vabatahtlikult ajateenistusse astuda. Vabatahtlikult ajateenistusse asumise põhjusteks olid praktiliste ja sotsiaalsete oskuste saamine, sobiva ajastuse valimine, lähedaste eeskuju või suunamine, tulevik riigikaitses, puhkus või vaheldus, kohusetunne, järelemõtlemise aeg, kehaline võimekus ning isiklik huvi sõjategevuse ja/või kaitseväe vastu. Nendest põhjustest kõige populaarsemaks oli sobiva ajastuse valimine ajateenistuse läbimiseks. Kõige suurem sotsiaaldemograafiline erinevus isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate vahel oli vanus. Kui nooremad inimesed tulid ajateenistusse peamiselt ainult sobiva ajastuse tõttu, siis vanemate inimeste puhul oli esindatud rohkem põhjuseid. Samuti tuli välja, et kui eesti keelt kõnelevad ajateenijad peamiselt valisid ajateenistuse läbimiseks enda jaoks sobiva aja, siis vene keelt kõnelevate ajateenijate puhul oli põhjuste muster mitmekesisem. Käesoleva bakalaureusetöö lisaväärtus seisneb selles, et analüüs on sisendiks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu edasiste küsitluslainete ajateenistusse astumise põhjuseid kaardistava küsimuste ploki väljatöötamiseks. Antud töös esile tulnud põhjuste kategooriatest lähtuvalt on võimalik sõnastada konkreetsed ajateenistusse astumise põhjuseid esindavad väited, mille kohta ajateenijad saavad esitada oma arvamuse. Seega on võimalik ajateenistusse isikliku avalduse alusel astumise motiive laiemalt kaardistada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitseväe ajateenijate kehaline aktiivsus, alajäsemete vigastused ja põlveliigese valu: 2014-2016 aasta andmete analüüs = Physical activity, lower extremity injuries and knee joint pain in conscripts: analysis of 2014-2016 year data
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Seppa, Andre; Gapeyeva, Helena, juhendaja; Rips, Leho, juhendaja; Varblane, Ahti, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kuvand ajateenijate seas
(Tartu Ülikool, 2009) Kostabi, Kristjan; Past, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli reklaam ajateenijate ja kadettide pilgu läbi
(Tartu Ülikool, 2015) Eerma, Ave; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas on kõige efektiivsem jõuda Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli peamise sihtrühma ehk ajateenijateni, mida arvavad kadetid Kõrgema Sõjakooli senistest reklaami- ja turundustegevustest ning sõnumitest ja millised võiksid nende arvates olla uued lähenemised. Bakalaureusetöö tulemustest selgub, et ajateenijad, kes soovivad saada rohkem informatsiooni Kõrgema Sõjakooli kohta, soovivad seda saada kodulehelt või sotsiaalmeediast ning personaalse suhtlemise käigus kadettide või rühmaülematega. Sellest tulenevalt oleks vajalik rõhku panna inimressursi leidmisele, kes väeosades kooli saaks tutvustamas käia. Rahalist ressurssi tasub panustada internetilehekülje uuendamisele ja ajakohasena hoidmisele ning kooli Facebooki lehe reklaamimisele. Kadettide arvates on oluline jätkata personaalset suhtlemist kooli sihtrühma kuuluvate noortega ning jätkata infomessidel ja koolides käimist ning lahtiste uste päevade korraldamist. Kriitikana tõid kadett välja informatsiooni ebapiisava kättesaamise kooli kodulehelt ning seadsid kahtluse alla sotsiaalmeedias tehtud postituste sisu sobivuse. Kadetid soovitavad hüvede kõrval rääkida ka kohustustest, mis kooli õppima tulemisega kaasnevad ning panna nii kodulehel kui sotsiaalmeedia postitustes rõhku ohvitseri elukutse kirjeldamisele ning muudele sõjalis-akadeemilistele tegevustele. Nii ajateenijate kui ka reklaamikampaania kutsuvuse uuringus vastanute sõnul on nende jaoks kutsuvad need sõnumid, mis lubavad sotsiaalseid garantiisid nagu palk õppimise ajal ning kindel töökoht. Kadettide arvates võivad selliste sõnumitega sõjakooli reklaamides noored valedel kaalutlustel õppima tulla. Kadettide arvates peaks sõnumites keskenduma ühtekuuluvustundele ja patriootlikkusele. Bakalaureusetöö autori arvates on oluline selgitada kadettidele nende olulisust kooli kuvandi loomisel ning neid võimalusel rohkem otseturundustegevustesse kaasata. Oluline on jätkata otsese kontakti loomist sihtrühmaga ning internetikanalite ajakohasena hoidmist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kapitalide konversioon tsiviil- ja militaarvälja vahel ajateenijate käsitluses, ajateenijate kompleksuuringu näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kui vajalikuks peavad ajateenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hinnangu muutus teenistuse jooksul
(Tartu Ülikool, 2018) Müürsoo, Anet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kokkuvõtlikult saab öelda, et ajateenijate hinnangud (ehk seeläbi ka hoiakud) ajateenistuse vajalikkusele võivad teenistuse jooksul muutuda. 2016. aastal aega teenima asunutest ligikaudu kolmandik muutis oma hoiakut ajateenistuse jooksul teenistuse vajalikkuse kohta ning ülejäänud 2/3 jäid ka pärast SBK-d kindlaks oma ajateenistuse alguses antud hinnangule, leides et ajateenistus on vajalik nii isikliku arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku seisukohalt või et ajateenistus ei ole kummagi seisukohalt vajalik. Ühtset kindlat tendentsi – kas hoiakuid muudetakse Kaitseväele positiivsemas või negatiivsemas suunas, välja tuua ei saa. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et mingeid kindlaid sotsiaalseid gruppe, kes oma hoiakuid muudaks, ei õnnestunud välja selgitada. Tõdeda saab vaid seda, et eesti keelt põhilise koduse keelena rääkivate ajateenijate puhul on võrreldes venekeelsetest kodudest pärit ajateenijatega suurem tõenäosus, et nad peavad ajateenistust püsivalt teenistuse jooksul vajalikuks. Samuti saab analüüsi põhjal öelda, et nende puhul, kes astusid ajateenistusse omal algatusel, on suurem võimalus, et nad muudavad oma hoiakud ajateenistuse vajalikkuse kohta vaid mõnevõrra, ehk leiavad pärast SBK lõppu, et ajateenistus on vajalik kas isikliku arengu või Eesti riigi julgeoleku seisukohalt. Analüüsist selgus, et paremini on ajateenistuse vajalikkuse hinnangu muutus seletatav teiste kaitseteemalitse hoiakute kaudu, mis olid ajateenijatel välja kujunenud pärast SBK lõppu. Üldine tendents on, et mida positiivsema hoiakuga ollakse erinevates kaitseteemalistes küsimustes, seda suurem on tõenäosus, et ajateenistust hinnatakse nii ajateenistuse alguses kui ka pärast SBK-d vajalikuks või et hinnang ajateenistuse vajalikkusele paraneb ja vastupidi. Peale selle on oluliseks mõjutajaks asjaolu, kas tuldi hea meelega aega teenima või mitte ja kas tuldaks teenistusse ka siis, kui see ei oleks Eesti Vabariigis kohustuslik, vaid vabatahtlik. Kui ollakse positiivselt meelestatud (tuldi hea meelega ja asutakse aega teenima ka siis, kui see ei oleks kohustuslik), siis hinnatakse ka ajateenistuse vajalikkust positiivsemat ja vastupidi.