Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.