Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 67
  • Item
    Sotsiaaltöötaja väljakutsed Ukraina sõjapõgenike abistamisel nelja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Lepik, Andre; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Okas õppekogunemisel osalenute kaitsetahte ja hoiakute muutus kolme aasta küsitlusandmete põhjal
    (Tartu Ülikool, 2023) Sassi, Katri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Aastatel 2015-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusuuringute aruannete metoodikakirjelduste analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd võimaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringud ja nendes sisalduvate kvantitatiivsete küsitlusuuringute raportites esitatud metoodikakirjeldused lugejal hinnata nende uuringute metoodika, andmete ja tulemuste kvaliteeti. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin asjakohase kirjandusega, määratlesin rahvusvahelised eeskirjad ja standardid, mis sisaldasid küsitlusuuringute tulemuste raporteerimise nõudeid ja koostasin kaks erinevat kodeerimisjuhendit, et nendes olevate nõuete erinevast detailsusest tulenevaid hinnanguid võrrelda ja näidata, kuidas vastavad uuringute metoodikakirjeldused erinevate eeskirjade nõudmistele. Kodeerimisjuhendites olevad muutujad kirjeldasid, milline info peaks rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite järgi olema küsitlusuuringu metoodika kohta uuringu aruandes avaldatud, et lugejal oleks piisav info, tegemaks järeldusi uuringu metoodika ja tulemuste kvaliteedi kohta. Eelnevast tulenevalt viisin läbi aastatel 2015–2022 koostatud aruannete, mis sisaldasid kvantitatiivseid küsitlusuuringuid, kontentanalüüsi. Kontentanalüüsi tulemusena selgus, kuivõrd detailselt oli käsitlevates aruannetes töö metoodika aspekte kirjeldatud. Peamisteks järeldusteks sain, et paljudes tähtsates aspektides, mis otseselt mõjutavad töö nii süstemaatilist kui ka juhusliku viga on käsitletud raportid detailivähesed või ebaselged. See uurimistöö on sotsioloogilisel maastikul oluline, et rõhutada võimallike puudujääke küsitlusuuringute metoodilistes kirjeldustes, mis omakorda võivad mõjutada tulemuste usaldusväärsust. Edaspidi tuleks uurida, kas teiste ministeeriumite tellimusel tehtud uuringud annavad sarnaseid või erinevaid tulemusi – mõnda sellist tööd on juba tehtud, näiteks Elen Lina (2022) oma Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüsis.
  • Item
    Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
    (Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Alaealiste ja täisealiste NEET- olukorras noorte abistamisvõimaluste erinevused ja ennetustegevused
    (Tartu Ülikool, 2023) Laks, Ele; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Kontoritöötajate tööharjumused enne ja pärast COVID-19 pandeemiat nelja põlvkonna intervjueeritute näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Mäll, Katariina; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Ülevaade Eesti noorte kangelastest ning avaliku meedia kangelaskuvanditest Ukraina-Venemaa sõja artiklite näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Alunurm, Sigrit; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    IKT-põhine laste nõustamine sotsiaalalal: sissejuhatav kirjandusülevaade
    (Tartu Ülikool, 2023) Laurend, Piia Karoliina; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Eakate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise tundmused ja kogemused
    (Tartu Ülikool, 2023) Kriisa, Laura; Linno, Merle, juhendaja; Adamsoo, Karl Gustav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Riigikaitseõpetuse roll riigikaitses: riigikaitseõpetajate vaade
    (Tartu Ülikool, 2023) Lass, Henry; Lillemäe, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Töö eesmärgiks oli mõista, kuidas riigikaitseõpetuse õpetajad näevad riigikaitseõpetuse ainet. Täpsemalt uurisin, kuidas kirjeldavad riigikaitseõpetajad enda rolli aine kujundamisel, milliseid eesmärke peavad õpetajad ise kõige olulisemaks ainet õpetades ning millised on riigikaitseõpetuse arenguvõimalused tulevikus. Metoodika osas selgitasin kvalitatiivse uurimismeetodi valikut, ning horisontaalse sisuanalüüsi eelist käsitletava teema uurimiseks. Kvalitatiivsest uurimismeetodist tulenevalt viisime töö raames läbi riigikaitseõpetuse õpetajatega 10 intervjuud, milles osales kokku 18 õpetajat. Horisontaalset sisuanalüüsi kasutades viisin läbi induktiivse kodeerimine, mis võimaldas intervjuudes peamisi olulisi teemasid koondada ja analüüsida. Kokkuvõtteks on riigikaitseõpetuse õpetajate jaoks oluline olla hea õpetaja, mis tähendab, et õpetajal on sisemine motivatsioon, missioonitunne, ainet õpetada; õpetaja on kompetentne nii erialaselt, kui pedagoogiliselt; õpetajal on piisavalt isiklikke kogemusi, mida ainet õpetades õpilastega jagada. Olulised aine eesmärgid õpetajate jaoks on positiivsete hoiakute kujundamine ja kaitsetahte tõstmine, õpilaste riigikaitsealaste teadmiste arendamine ning viimaks praktiliste oskuste andmine õpilastele, et nad saaksid hakkama kriisiolukorras. Tulevikus võiks õpetajate meelest olla riigikaitseõpetus korraldatud tsentraalse üksuse poolt, et aine tase oleks kooliti ühtlane, samuti võiks mõningate muudatustega olla aine tulevikus kohustuslik, praegusel kujul aine ei sobi hästi kohustuslikuks aineks riiklikul tasandil. Ainemahu osas arvasid õpetajad, et vähemaga hakkama ei saaks, kuid mõnel juhul võiks olla haridussüsteemis võimalus valdkonnast huvitatud õpilastel riigikaitsealaseid teadmisi süvendatult õppida. Selle töö keskmes oli riigikaitseõpetuse aine nägemine ning mõistmine õpetaja silmade läbi, edasiarendusena peaks tulevikus uurima süvendatult ka teiste osapoolte vaateid seoses ainega. Näiteks, millisena näevad ainet Kaitsevägi, õpilased, koolide juhid, poliitikakujundajad. Veel oleks kindlasti hea uurida õpilaste interpretatsiooni aine eesmärkidest.
  • Item
    Kaugtöö tegemise sagedusega seotud muutused Covid-19 pandeemia ajal erinevate gruppide lõikes Eestis
    (Tartu Ülikool, 2023) Kägu, Merlin; Kovaljov, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida kaugtöö sageduse muutumist seoses koroonapandeemiaga ja selle sageduse muutumisega seotud tegureid koroonapandeemia tagajärjel. Esmalt toimus teemaga seotud kirjandusest ülevaate andmine. Sellest tulenevalt toimus kaugtöötamist mõjutavate tegurite defineerimine erinevatesse valdkondadesse, mille abil mõista ja prognoosida kaugtöötamise sageduse muutust. Autor kasutas töös Euroopa Sotsiaaluuringu 10. vooru Eesti andmeid. Kasutati multinoomset logistilist regressioonanalüüsi, et uurida mil moel sõltuv muutuja ehk kaugtöötamise sageduse muutumist erinevate sõltumatute tunnuste lõikes taustakategooriate taustal avaldub. Selleks loodi mudel, mis kaugtöötamise sagedustaseme muutumist prognoosis. Analüüsi tulemusel ilmnes, et kaugtöötamise mittevõimalikkust soodustavad statistilisel olulisel määral liht- ja oskusametitel töötamine. Statistiliselt olulisel määral on kõige enam tõenäosus kaugtöötamise sageduse tõusule suurlinna elanikel, naistel ning neil organisatsioonitöötajatel, kellelt eeldatakse ületundide tegemist. Samuti prognoosib analüüsimudel, et mida noorem on töötaja, seda suurem tõenäosus on kaugtöötamise sageduse tõusule. Kaugtöötamise sagedustaseme tõusu prognoosivad lisaks kõrgharidus, keskastme spetsialisti amet, spetsialisti amet ning avalikus sektoris töötamine, kuid mitte statistiliselt olulisel määral. Analüüsi on võimalik edasi arendada mitmes eri valdkonnas, seda nii kasutatud kirjanduse kui ka töö tulemuste põhjal. Antud tööd saab edasi arendada, uurides kaugtöötamise sageduse muutumist seoses koroonapandeemiaga, võttes arvesse peredünaamikaid ning kuidas kaugtöötamise sagedustaseme muutumine sugudevahelist ebavõrdust kujundab. Lõputöö tulemusena selgusid kaugtöötamise sageduse muutumistega seotud tegurid ning kuidas antud tegurid kujundavad inimese tasandil tema kaugtöö sagedustaseme muutumist koroonapandeemia tagajärjel. Antud teema on relevantne, kuna kaugtöötamine on muutunud püsivaks osaks töömaailmast ning selle üks riskidest on sugudevahelise stratifikatsiooni ning ebavõrduse stereotüüpide juurutamine.
  • Item
    Mänguteraapia meetod lastele terapeutide vaates
    (Tartu Ülikool, 2022) Rammu, Kätlin; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade mänguteraapia arengutest Eestis mänguterapeutide vaates. Oma uurimuses kasutasin kvalitatiivset lähenemisviisi, andmeid kogusin poolstruktureeritud intervjuudena praktiseerivate mänguterapeutide seas, kes olid läbinud vähemalt kaheaastase ettevalmistuse ning tegevad mänguterapeudid. Töös soovisin saada vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: • Mida räägivad mänguterapeudid mänguteraapia arengust Eestis? • Mida räägivad mänguterapeudid mänguteraapia meetodite kasutamisest lastel? • Milliseid muutusi näevad mänguterapeudid oma töös seoses lastest sõjapõgenike abistamisel? • Millised on mänguteraapia tuleviku väljavaated Eestis? Esimese uurimisküsimuse puhul ei ole teada millal täpselt hakati mänguteraapiat kasutama, kuid mänguterapeutide arvates on arengu tõus hakanud alates 2018 aastast, kui loodi MTÜ EMTA ning senini on arengu tõus olnud kiire, tõhus ning laialdane. Lisaks on inimeste teadlikkus tõusnud tänu mänguterapeutide ja mänguteraapia koolitajate aktiivse tegutsemisele ning üksteise koostööle toetudes. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et laps juhib protsessi, enim kasutatav meetod on mitte direktiivne ehk lapsest lähtuv meetod. Mõnikord kasutatakse ka direktiivset meetodit või kombineeritakse neid kahte omavahel. Kõik sõltub mänguteraapia seansist, selle kulgemisest ning lapsest, kes protsessi juhib ning kas ta vajab julgustamist ja suunamist. Kolmanda uurimisküsimuse puhul toodi välja keelebarjäär, kuid kui on kriitiline olukord, siis on mänguterapeudid valmis Ukraina sõjapõgenikest lastega viima läbi teraapiaseansse. Hetkel aga annavad nad lastele kohanemisaega ning on pigem vaatleja rollis. Kuid kindlasti on mänguteraapiast abi Ukraina sõjapõgenikest lastel, sest mänguteraapia käigus nad saavad oma tundeid, mõtteid ja emotsioone väljendada hinnanguvabalt ning neil on teraapias olles turvaline. Neljanda uurimisküsimuse puhul selgus, et tulevikus võiks olla mänguteraapia ka rehabilitatsiooni teenuste all, abistamaks lapsi. Samuti võiks olla Kutsekojas võimalus taotleda mänguterapeudi kutset ning on olemas eraldi mänguterapeutide kutsetunnistus, mis tõstab inimeste usaldust mänguteraapia osas. Mänguteraapia tulevik on helge ning inimeste teadlikkus kasvab. Loodetavasti märgatakse tulevikus mänguteraapia vajadust teistes asutustes ning sellele pööratakse rohkem tähelepanu.
  • Item
    Laste tugiisikuteenus spetsialistide vaatenurgast
    (Tartu Ülikool, 2022) Nautras, Gerda; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Laste subjektiivse heaolu langusest pandeemia ajal: lapsed selgitavad ja annavad nõu
    (Tartu Ülikool, 2022) Pahk, Elisabeth; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida laste subjektiivse heaolu langust pandeemia ajal. Uurimust tehes oli oluline teada saada, mida lapsed ise räägivad pandeemia aegsetest muutustest ja kuidas see nende heaolu mõjutas. Laste vastused sain fookusgrupi intervjuude kaudu. Selgus, et aastatega pole erinevate uurimuste (Kutsar ja Kurvet-Käosaar, 2020; OECD, 2020; Stoecklin, 2021) käigus laste vastused pandeemia aegse heaolu muutustest eriliselt muutunud. Kuid leiti, et võrreldes varasemate aastatega, siis 2022. aasta kevadeks on hirm haiguse ees vähenenud. Minu uurimuses tuli välja, et suurim muutus pandeemia ajal toimus koolis, kus varasemalt veedeti suurem osa oma päevast. Laste vastustes tuli välja, et veebiõppel olemisel oli nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, kuid üldiselt olid negatiivsed küljed domineerivamad. Teiseks oluliseks muutuseks oli sotsiaalse elu vähenemine, peamiselt siis sõpradega olemise puudus, selgus, et see muutus oli kõige rohkem süüdi laste heaolu vähenemises. Lapsed ei saanud enam igapäevaselt sõpradega suhelda või neile külla minna. Lisaks selgus, et lapsed väärtustaksid, kui ka neil oleks võimalik poliitilistel teemadel kaasa rääkida, kui teemad puudutavad lapsi, sest lapsed leiavad, et täiskasvanud ei tee alati õigeid otsuseid. Seetõttu loodan, et minu uurimust lugedes näevad täiskasvanud võimalusi lapsi rohkem poliitikasse ja olulistesse küsimustesse kaasata. Kokkuvõtvalt võib öelda, et minu fookusgrupi intervjuudes osalenud lapsed nõustusid väitega, et nende heaolu on pandeemia ajal vähenenud, sest kõik muutused mis pandeemia ajal nende elustiili muutsid tekitasid lastes iga kord uusi muresid ja võtsid harjumiseks palju aega.
  • Item
    Koostöö kinnise lasteasutuse ja kohalike omavalitsuste vahel lapse teenusel viibimise ajal
    (Tartu Ülikool, 2022) Kongi, Veronica; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Inimkaubandus alaealiste suhtes: kohtutoimikute analüüs
    (Tartu Ülikool, 2022) Reisbich, Kelly; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Laste üldise eluga rahulolu muutused COVID-19 pandeemia ja sellele eelnenud aja võrdluses, tekkinud koroonaärevus ja nende omavaheline seos
    (Tartu Ülikool, 2022) Tiik, Karoliine; Nahkur, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Laste seksuaalse väärkohtlemise peiteaeg
    (Tartu Ülikool, 2022) Viikberg, Berta; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida lapsena seksuaalset väärkohtlemist kogenud inimeste kogemusi seoses väärkohtlemisega ja sellest rääkimisega. Lapsena seksuaalse väärkohtlemise kogemisel võib olla mitmeid erinevaid tagajärgi ning on oluline, et väärkohtlemine avastataks võimalikult kiiresti. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks püstitasin kolm uurimisküsimust. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks koostasin 19 küsimusega internetiküsitluse, mida aitasid koostada lastemaja spetsialistid ning mida jagasin sotsiaalmeedias ning saatsin selle e-posti teel ka MTÜ Eesti SV Tugigruppidele. Minu küsitlusele vastas 59 lapsena seksuaalset väärkohtlemist kogenud inimest. Esimese uurimisküsimusega soovisin teada, kellele uurimuses osalenud seksuaalse väärkohtlemise ohvrid esimesena endaga toimunust rääkisid. Sain teada, et kõige enam räägiti esimesena sõbrale või sõbrannale. Teise uurimisküsimusega soovisin teada, milline oli teiste reaktsioon seksuaalset väärkohtlemist kogenud inimese kogemusele. Paljud uurimuses osalejad kogesid toetavat ja mõistvat reaktsiooni, kuid kahjuks kogesid mitmed ka ohvrit süüdistavaid reaktsioone. Kolmanda uurimisküsimusega soovisin leida keskmist seksuaalse väärkohtlemise peiteaega uurimuses osalejate seas. Varasemalt ei ole minule teadaolevalt Eestis seksuaalse väärkohtlemise peiteaega uuritud. Uurimuse tulemusena kujunes vastajate seas keskmiseks seksuaalse väärkohtlemise peiteajaks 12,5 aastat. Peiteaeg oli keskmisest pikem väiksemate laste seas ning keskmisest lühem teismeliste seas. Uurimuses osalejad tõid välja ka erinevaid soovitusi teistele seksuaalset väärkohtlemist kogenud inimestele, et nad julgeksid endaga toimunust rääkida. Paljud soovitasid leida endale usaldusisiku ning mainiti ka seda, et teistele rääkimist ei tohiks karta, sest nad võivad olla palju mõistvamad kui arvata võib. Toodi välja ka seda, et meedias võiks seksuaalset väärkohtlemist rohkem kajastada, sest see julgustaks ohvreid.
  • Item
    Prokuratuuri kogemused taastava õiguse rakendamisel
    (Tartu Ülikool, 2022) Kallas, Bert; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö keskendub Eesti prokuratuuri menetluspraktikas võrdlemisi uudsele ning senisest erinevale lahendusviisile. Töö eesmärk oli avada prokuratuuri ametnike kogemust ning üldist hoiakut seoses taastava õiguse rakendamisega oma igapäevatöös. Taastav õigus on Eesti kriminaaljustiitssüsteemis alles end tõestamas, seetõttu on teemat ka vähe uuritud. Uurimistöö võib anda olulise sissevaate riikliku süüdistaja kogemustesse taastava õiguse rakendamisel. Uurimiseesmärgi saavutamiseks püstitasin kolm uurimisküsimust, millele vastuste leidmiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmete kogumiseks viisin läbi viis poolstruktureeritud intervjuud ametnikega erinevatest ringkonnaprokuratuuridest üle Eesti, kellel oli oma igapäevatöös kokkupuude taastava õigusega. Saadud andmed kodeerisin ning seejärel viisin läbi temaatilise sisuanalüüsi. Analüüsist selgus, et prokuratuuris rakendatav taastav õigus sarnaneb oma olemuses suuresti teoorias kirjeldatule, seda eriti mõttelaadi ja väärtushinnangute osas. Taastavat õigust hakati prokuratuuris rakendama peamiselt pärast seda, kui kadusid alaealiste komisjonid. Uue rolli ja töökoormusega kohanemiseks palgati konsultandid ning hakati leidma loovamaid lahendusi alaealistega seotud juhtumite lahendamisel. Muutus vajas prokuratuuri ametnikelt esialgu suurt pingutust parima praktika kujundamiseks ning senisest erinevat lähtepunkti osapoolte vajaduste hindamisel. Töö muutus põhjalikumaks ning võrreldes varasemaga keskendutakse rohkem kannatanule ning tema vajadustele. Oluline on siinkohal aga välja tuua, et taastav õigus leiab kasutust peamiselt alaealistega seotud juhtumites. Ametnikud, kes tegelevad täiskasvanutega, ei ole taastava õiguse võimalustest ega praktikast teadlikud, sest nendeni koolitused ja teave üldjuhul ei jõua. Taastava õiguse rakendamisel on ka mõningaid piirkondlikke erinevusi. Rohkemate ressursside ja võimalustega ringkondades on praktika paremini levinud ning leiab rohkem kasutust. Takistavaks teguriks taastava õiguse rakendamisel on vaimne tervis ja osapoolte valmidus protsessis osaleda. Eesti ühiskond vajab veel uue meetodiga kohanemiseks aega ning eeltöö, mida prokuratuur osapooltega tegema peab, ongi peamine tegur, mille taha ametnikud taastavat õigust rakendades takerduvad. Bakalaureusetöö avas aga ainult ühte poolt taastava õiguse rakendamisest Eesti kriminaaljustiitssüsteemis. Prokuratuuri ametnike kogemus on üks osa tervikust. Osapoolte kogemuslood võivad anda terviklikuma pildi taastava õiguse mõjust ning tulemuslikkusest. Ka tulemustest selgus, et hetkel puudub prokuratuuril süsteemne tagasiside ja ülevaade juhtumitest pärast nende lõppu. Sellest tulenevalt peaks teemat edasi uurima, tuginedes teiste ametkondade või osapoolte kogemustele.
  • Item
    Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reformi kajastamine meedias
    (Tartu Ülikool, 2022) Tähe, Annaliis; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut