Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 156

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste subjektiivne heaolu koolikeskkonnas
(Tartu Ülikool, 2026) Aalpere, Annabel; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Julgeolekustumise kommertsialiseerumine lastele ja noortele suunatud toodete näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Uuemäe, Grete-Lisette; Beilmann, Mai, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ühiskondlike liikumiste kujunemine ja nende elujõulisus
(Tartu Ülikool, 2026) Reinvart, Hannabel; Torpan, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste arusaamad sõjast ja turvalisusest tänases geopoliitilises olukorras
(Tartu Ülikool, 2026) Kiplok, Maarja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Generatiivse tehisintellekti vestlusrobotite kasutamiskogemused: noorte täiskasvanute vaade
(Tartu Ülikool, 2026) Lindam, Anneli; Siibak Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sooline lõhe õpilaste egalitaarsetes hoiakutes Eesti 8. klassi õpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Kose, Triine; Soidla, Indrek, juhendaja; Oja, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsepõlves kogetud kiindumussuhete mõju inimese arengule. Narratiivne kirjanduse ülevaade
(Tartu Ülikool, 2026) Bligzna, Bretie; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksuseomaduste seosed sissetulekuga Eestis: analüüs PIAAC 2023 andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Žukovitš, Alvar; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-Residentsuse programmi majandusmõjude hindamine makromajanduse tasandil
(Tartu Ülikool, 2026) Kalle, Judith; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tasane, Helery, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hariduse ja heaolu seos Euroopa kolmes riigis
(Tartu Ülikool, 2026) Ein, Robin; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töös uurisin hariduse seost eluga rahuloluga kolmes riigis: Eestis, Sloveenias ja Suurbritannias. Uurisin nii hariduse seost eluga rahulolule ilma teisi tunnuseid arvestamata kui ka koos võimalike seletavate tunnustega. Analüüsiks kasutasin lineaarse regressiooni mudeleid. Tulemusena selgus, et kõrghariduse mõju eluga rahulolule on positiivne kui arvestada vaid haridust. Kesk- ja kutseharidus on negatiivsed kui arvestada kõigi kontrolltunnustega Eestis, teistes riikides seoseid ei olnud. Kõrgharidus oli ka positiivne Sloveenias, kus tervis ei seletanud ära hariduse mõju eluga rahulolule.. Kontrolltunnuste korral on mõjutavad faktorid tervis ning rahaline toimetulek, mille järel seletasid tunnused hariduse mõju eluga rahulolule ära. Seletus tervise korral põhineks sellel, et tervislik seisund määrab ära selle, kui palju kasu saab isik haridusest ja selle kasutamisest. Seletus rahalise toimetuleku korral põhineks sellel, et kõrgem haridus on tavaliselt aluseks saada parem ja rohkem tasustatav töökoht. Seega rahulolu võib tõusta rahaliste vahendite suurenemisest. Tulemuste puhul sobiv teooria võiks olla personaalse kontrolli teooria, mis puhul kõrgharidusest saadud teadmised ja oskused tõstavad eluga rahulolu hinnangut.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiuminoorte tulevikuteadlikkus ja arusaamad oma rollist tulevikukujundamisel pärast tulevikumõtlemise töötoas osalemist ühe Eesti kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Nelson, Grete Liis; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioloogilise ja sotsiaalse isaduse kogemused meeste lugudes
(Tartu Ülikool, 2026) Brunfeldt, Angela; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti inimeste turvatunne üksinda pimedal ajal kodukohas liikudes Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Hain, Elis; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Eesti inimeste pimedal ajal oma elukohas jalutamise tajutud turvatunne ning sellega seotud tegurid. Kasutasin töös Euroopa Sotsiaaluuringu 2024. aasta andmeid ning uurisin tajutud turvatunnet 15–90-aastaste inimeste seas. Tajutud turvatunde ja sõltumatute tunnuste vaheliste seoste uurimiseks koostasin risttabelid ning sõltuva tunnuse prognoosimiseks kõikide sõltumatute tunnustega multinoomse logistilise regressioonanalüüsi. Analüüsist selgus, et võrreldes meestega tajuvad naised elupiirkonnas pimedal ajal üksinda jalutamist ebaturvalisemalt. Samuti ilmnes, et keskealised tunnevad ennast kodukohas palju turvalisemat kui noored või eakad ning ka külas või väikeses linnas elavad inimesed hindavad elupiirkonda turvalisemaks kui suurlinna elanikud. Kõrgem haridustase ja parem majanduslik toimetulek on seotud kõrgema tajutud turvatundega. Selgus, et turvalisemalt tunnevad kodukohas liikudes kolme ja rohkema liikmelised leibkonnad, millele järgnesid üheliikmelised leibkonnad. Lisaks mõjutab ohvrikogemus turvatunnet, nimelt inimesed, kes ise või kelle leibkonnas ei ole keegi ohvriks langenud tunnevad vähem ebaturvalisust. Analüüsist avaldus, et enamike inimeste usaldamise ja madalama turvalisuse väärtustamise korral hinnatakse kodukohta vähem ebaturvaliseks. Turvatunde kujunemist mõjutavad nii sotsiaaldemograafilised, varasema ohukogemuse, turvalisuse väärtustamine ja kui ka sotsiaalse sidususe tunnused. Leidude põhjal tuleks rohkem tähelepanu pöörata naistele, noorematele ja vanematele vanuserühmadele, suurlinnade elanikele, ohvrikogemusega isikutele ning madalama haridustaseme ja majandusliku heaoluga inimestele, kuna need rühmad tunnevad käesoleva töö tulemuste alusel end kodukohas pimedal ajal üksinda liikudes vähem turvaliselt. Edasistes uuringutes võiks kasutada regressioonanalüüsis täiendavaid sõltumatuid muutujaid, näiteks usaldust politsei, poliitikute ja õigussüsteemi vastu, mis võivad aidata parandada mudeli seletusvõimet ning anda põhjalikuma ülevaate turvatunnet mõjutavatest teguritest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikumisraskustega täiskasvanute ühiskonnaelus osalemist takistavad ja toetavad tegurid nende kogemuste alusel
(Tartu Ülikool, 2026) Vällmann, Kristjan; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli mõista, kuidas liikumisraskustega täiskasvanud kirjeldavad oma ühiskonnaelus osalemist takistavaid ja toetavaid tegureid ning millist rolli nad näevad nad endal teistel inimestel ning keskkonnal keskkonnale nende tegurite kujunemisel ja lahendamisel. Töö aluseks olid kvalitatiivsed narratiivintervjuud, milles osalejad kirjeldasid nii arvestamise ja kaasatuse kui ka kõrvalejäetuse kogemusi. Tööst selgub, et liikumisraskustega inimeste osalemist ei saa mõista ainult individuaalse suutlikkuse või terviseseisundi kaudu. Osalemine kujuneb füüsilise keskkonna, institutsionaalsete otsuste, teiste inimeste hoiakute, sotsiaalse toe ja inimese enda tegutsemisvõime koosmõjus. Takistavate teguritena ilmnesid eelkõige ligipääsmatud ruumid, trepid, raskesti kasutatavad uksed, ebapiisav transpordikorraldus, vähene suhtlus, lahenduste mitteotsimine ning inimese nägemine riskina või abivajajana, kelle eest otsustatakse. Toetavate teguritena tõusid esile proaktiivne märkamine, ligipääsetavad ruumid, praktilised kohandused, avatud suhtlus, usaldus inimese võimekuse vastu ja valmisolek lahendusi otsida. Positiivne oli, et osaleja ei pidanud oma vajadusi pidevalt tõestama, vaid tema osalemist peeti võimalikuks ja soovitavaks. Toetav lahendus võis olla nii suur ehituslik kohandus kui ka väike töökorralduslik muudatus, kui see võimaldas inimesel osaleda teistega samaväärselt. Oluline järeldus on, et ligipääsetavus ei tähenda ainult füüsilist sissepääsu. Intervjuudes ilmnes, et inimene võib olla formaalselt ruumis kohal, kuid jääda sisuliselt kõrvale, kui ta ei saa osaleda samas tegevuses, samal ajal ja samaväärse rolliga. Seetõttu tuleb ligipääsetavust käsitleda koos väärikuse, turvalisuse ja kuuluvustundega. Lift, ligipääsetav WC, automaatuks või ratastoolikoht ei ole üksnes tehniline lahendus, vaid annab inimesele märku, kas tema osalemisega on arvestatud. Kolmanda uurimisküsimuse seisukohalt ilmnes, et intervjueeritavad näevad end aktiivsete tegutsejatena: nad planeerivad, selgitavad, kasutavad tugivõrgustikke, otsivad lahendusi ja seisavad vajadusel enda eest. Samas näitasid kogemuslood, et liiga sageli jääb vastutus osalemise võimaldamise eest just liikumisraskusega inimese enda kanda. Võrdsem osalemine eeldab, et keskkond ei oota ainult inimese kohanemist, vaid ühiskond aitab ka liikumisraskustega inimestel kohaneda ning et kaasamine ei ole erandlik vastutulek, vaid osa õiglasest ühiskonnakorraldusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sooideoloogia mõju naiste ja meeste töö jaotusele koduses sfääris
(Tartu Ülikool, 2026) Paltser, Maria Sirelin; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas Eesti naiste ja meeste kodutööde jaotus on seotud sooideoloogia ja sotsiaalmajandusliku staatusega. Lähtudes töö eesmärgist, püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Kuidas jaotuvad koduse sfääri tööd sõltuvalt soost? 2. Kuivõrd sõltub meeste ja naiste töö jaotus koduses sfääris haridusest ja sissetulekust? 3. Kuivõrd sõltub meeste ja naiste töö jaotus koduses sfääris sooideoloogiast? Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (2023a) uuringu Eesti vastajate andmete alusel viidi läbi kvantitatiivne analüüs. Töö tulemuste põhjal selgus, et koduse sfääri tööd on statistiliselt oluliselt seotud sooga. Naised ja mehed erinevad selle poolest, milliseid töid nad koduses sfääris teevad, ning kui sageli. Hariduse ja sissetuleku analüüsi põhjal selgus, et kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega indiviide puhul on majapidamistööde jaotus partnerite vahel võrdsem. Individuaalne sooideoloogia ei mõjutanud statistiliselt olulisel määral vastajate majapidamistööde jaotust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antsla valla 19-26-aastaste noorte kogemused ja arvamused oma koduvalla huvihariduse ja huvitegevuse võimalustest
(Tartu Ülikool, 2026) Valge, Liisi; Žuravljova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vaba aja veetmine õues ja sotsiaalmeedias, koduümbruse olukord ja eluga rahulolu põhikooliõpilaste vaates
(Tartu Ülikool, 2026) Raudsepp, Lauri; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada laste vaba aja veetmise viiside ning tajutud kodukoha tingimuste seosed laste eluga rahuloluga. Analüüsis kasutasin 2025. aasta ISCWeBi küsitlusuuringu andmestikku, mis hõlmas 2202 neljanda ja kuuenda klassi õpilast. Peamiste analüüsimeetoditena rakendasin Kruskal-Wallise testi ja multinomiaalset logistilist regressiooni. Uurimuse käigus selgus, et enam kui kolmandik lastest (38%) kasutas sotsiaalmeediat peaaegu iga päev, kuid veetis õues aega vaid mõnel korral nädalas või harvem. Peaaegu sama suur (37%) oli nende laste osakaal, kes veetsid peaaegu iga päev aega nii õues kui ka sotsiaalmeedias. Vanuse kasvades suurenes märgatavalt nende laste osakaal, kellel sotsiaalmeedia kasutus on sage, kuid õues vaba aja veetmine harv. Tüdrukud kuulusid poistest sagedamini kõrge sotsiaalmeedia ja madala õues viibimise sagedusega rühma, samas kui poisid olid rohkem esindatud mõlemas keskkonnas harva aktiivsete laste seas. Laste ajakasutus on seotud oluliselt nende hinnanguga kodukoha tingimustele. Kõrge tajutud turvalisus, head vaba aja veetmise võimalused ning kõrge rahulolu koduse looduskeskkonnaga olid seotud laste suurema üldise aktiivsusega, sealhulgas sagedasema õues viibimisega. Samas jäi märkimisväärne osa lastest ka väga heade keskkonnatingimuste korral kõrge sotsiaalmeedia ja madala õues viibimisega rühma. See näitab, et head keskkonnatingimused üksi ei too kaasa väiksemat ekraaniaega ning lapsed veedavad sotsiaalmeedias palju aega ka siis, kui õues on turvaline ja on olemas võimalused aja veetmiseks. Kõige järjepidevamaks subjektiivset heaolu selgitavaks teguriks kujunes rahulolu koduse looduskeskkonnaga, millele järgnes tajutud turvalisus koduümbruses. Ajakasutuse roll laste heaolu kujunemisel jäi tagasihoidlikumaks, välja arvatud nende laste puhul, kes ühendasid sagedase õuesoleku ja sagedase sotsiaalmeedia kasutamise. Seega ei ole laste subjektiivse heaolu seisukohalt määrav mitte see, kui palju aega laps konkreetses keskkonnas veedab, vaid eelkõige see, kuidas ta oma elukeskkonda tajub ja millise hinnangu ta sellele annab. Töö põhjal toon välja kolm järeldust. Esiteks on looduskeskkond Eesti laste jaoks oluline heaoluressurss, kuid selle positiivne seos eluga rahuloluga ei tulene üksnes looduse kättesaadavusest, vaid eelkõige sellest, kui meeldivaks ja rahuldavaks lapsed oma kodukoha loodust hindavad. Teiseks ei ole sotsiaalmeedia kasutuse seos laste heaoluga üheselt negatiivne, vaid sõltub sellest, kas see vähendab õues viibimise aega või eksisteerib sellega koos. Kolmandaks juhivad tulemused tähelepanu sellele, et laste heaolu toetavad meetmed peaksid senisest enam arvestama füüsilise elukeskkonna tajutud turvalisuse ja looduskeskkonna kvaliteediga, mitte keskenduma ainult sotsiaalmeedia kasutamise piiramisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asendushooldusel olevate laste osalusõigus: kasvataja ja perevanema vaade
(Tartu Ülikool, 2026) Adler, Annemari; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli mõista asendushooldusteenusel viibivate laste osalusõiguse tagamist nende elu erinevates valdkondades läbi laste vahetute hooldajate, kasvatajate ja perevanemate tõlgenduste. Töö proovis avada, millised on spetsialistide hinnangul asendushooldusteenusel viibivate laste võimalused nende elu erinevates valdkondades kaasa rääkida ning osaleda. Lisaks selgitada välja, millised on lastega töötavate spetsialistide hinnangul laste osalusõigust takistavad ning toetavad tegurid. Uurimuse keskmes olid spetsialistidena Eesti asendus- ja perekodudes töötavad kasvatajad ja perevanemad ehk laste vahetud hooldajad ning nende osalusõigusega seotud kogemused ja tõlgendused. Töö teoreetiline ülevaade tutvustas asendushooldusteenuse olemust Eestis, lapse osalusõiguse mõistet ning olulisust asendushoolduse kontekstist. Metoodika osa kirjeldas uurimuse läbiviimist, näiteks kasutatud uurimismeetodit ning uurimuses osalejaid. Tulemustest selgus, et laste vahetud hooldajad pidasid laste osalusõigusega seoses esmatähtsaks laste ärakuulamist ning nende arvamustele hääle andmist. Nad rõhutasid, et võimalusel peabki otsustusprotsessides just lapse arvamus määrav olema. Samas ilmnes, et osalusõigust nähakse pigem lapse ja täiskasvanu vahelise koostöise protsessina, kus lapse arvamus on küll määrav tegur, kuid kus lapse vahetul hooldajal lasub vastutus tagada lapse heaolu ja turvalisus. Laste kaasamise aluseks peeti lapse ja täiskasvanu vahel olevat usalduslikku kontakti. Laste osalusõiguse eest seismisel on hooldajate hinnangul palju abi tõhusa koostöö saavutamisest nii enda asutusesiseste kolleegide kui ka laste eestkostjatega, osalusõigust ja laste kaasamise teemat käsitlevate koolituste läbimisest (näiteks kasvatajatele ja perevanematele kohustuslik „Perevanema ja kasvataja täiendkoolitus“) ning aeg-ajalt asutuse siseste reeglite ja kokkulepe värskendamisest (nende aktuaalsuse hindamisest). Väljakutsetena laste kaasamisel nähti spetsialistide vahelist puudulikku koostööd, lünki seadusandluses, peres elavate laste omavahelist läbisaamist, rahaliste vahendite puudumist ning laste suhteid bioloogiliste vanematega. Leian, et kuna senised uuringud Eestis asendushooldusel viibivate laste osalusõiguse teemal on keskendunud pigem laste kogemustele, on kasvatajate ja perevanemate vaadete uurimine igati põhjendatud. Samas usun, et kuna minu töös oli esindatud vaid viie kasvataja ning perevanema seisukohad, tasuks käsitletut teemat kindlasti edasi uurida, püüdes kanda kinnitavamate üldistuste tegemiseks kaasata rohkemaid laste vahetuid hooldajad üle Eesti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agentsuse väljendumine koolieelikute käsitustes huvihariduse kohta
(Tartu Ülikool, 2026) Mõttus, Ketlin; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lastega töötava spetsialisti valmidus märgata ja teavitada lapse abivajadusest ühe Tartu lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Lillemets, Liset; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Viimati lisatud