Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Ennetustegevuste tõlgendamine ja rakendamine laste heaolu valdkonnas: Tartumaa spetsialistide kogemused ja hinnangud(Tartu Ülikool, 2025) Kattai, Monika; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutSiinse bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemusi ja arusaamu ennetustegevustest laste heaolu edendamisel. Lisaks avada, kuidas Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistid ennetustööd mõistavad ja rakendavad ning milliseid väljakutseid nad oma töös kogevad. Samuti selgus, milliseid võimalusi nähakse ennetustegevuste tõhustamiseks ning kuidas hinnatakse ennetustegevuste mõju kohaliku omavalitsuse tasandil. Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistid mõtestasid ja seostasid ennetustegevusi laste heaolu edendamisel nii varajase märkamise ja sekkumise kui ka toetavate teenuste pakkumise ja vanemlusoskuste arendamisega. Lisaks mõtestati ennetustööd kui sekkumist, mis aitab vältida abivajaduse suurenemist. Kerkis esile ka lapsevanemate toetamise olulisus esmase nõustamise ja jõustamise kaudu. Peamisteks väljakutseteks pidasid Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistid liigset töökoormust ja ressursipuudust, mistõttu jääb ennetustöö sageli tagaplaanile. Fookus on suunatud eelkõige juhtumitööle ehk juba tekkinud probleemide leevendamisele, mitte nende ennetamisele. Ilmnes vajadus parema valdkondadeülese koostöö järele, eriti haridus- ja tervishoiuvaldkonnaga. Probleemina kerkis esile ka ennetustegevuste mõju hindamine, kuna puuduvad selged kokkulepped ja mõõdikud, mille alusel mõju hinnata. Spetsialistide hinnangul on ennetustöö tõhustamiseks vaja vähendada töökoormust või aktiivsete juhtumite arvu töötaja kohta, luua ennetusele keskenduvaid ametikohti ning parandada koostööd haridus- ja tervisevaldkonnaga. Samuti toodi välja vajadus tegeleda ennetustöö nähtavusega laiemas ühiskondlikus kontekstis. Minu uurimus on tõenäoliselt esimene Eestis, mis keskendub Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemustele ja arusaamadele ennetustegevustest laste heaolu edendamisel. Lähtuvalt töö tulemustest pakun välja teemavaldkonnad, mida võiks edasi uurida: 1) ennetustegevuste mõju hindamine ja praktiline rakendamine kohaliku omavalitsuse tasandil, 2) valdkondadeülese koostöö tõhustamise võimalused laste heaolu edendamisel, 3) lastekaitsetöötajate töökoormuse mõju ennetustegevuste elluviimisele ja töö kvaliteedile, 4) ennetustegevuste nähtavus ja arusaadavus poliitikakujundajate ning üldsuse jaoks.Kirje Eesti laste subjektiivne heaolu ja selle allikad(Tartu Ülikool, 2025) Korman, Kaia; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu töö eesmärk oli välja selgitada laste hinnangud oma subjektiivsele heaolule õppeaasta alguses ja mõne kuu möödudes ning subjektiivset heaolu kujundavad aspektid nende elus. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kombineeritud uurimisviisi. Subjektiivsete heaoluhinnangute võrdlemiseks kasutasin kvantitatiivse analüüsi meetodeid ja lapsi rõõmustavate ja kurvastavate tegurite analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi. Empiirilise materjalina kasutasin Clanbeati 2022. aasta septembris ja detsembris läbi viidud õpilaste vaimse tervise monitooringu andmeid. Pikilõikeline andmestik sisaldas 691 5.-9. klassi õpilase vastuseid. Uurimuses selgus, et enam kui kolmandikul õpilastest on madal heaolu, eriti kriitiline on olukord kolmanda kooliastme tüdrukutega, kelle hulgas on madala heaoluga enam kui iga teine õpilane. Erinevused poiste ja tüdrukute heaolus kerkivad esile alates seitsmendast klassist, mil tüdrukute heaolu hakkab langema ja poiste oma püsib stabiilne. Soolised erinevused võivad tuleneda poiste ja tüdrukute erinevast arengutempost või koolistressi erinevast tajumisest. Vanemate klasside laste seas oli enam neid, kelle heaolu oli detsembris madalam kui septembris. See võib viidata vanema kooliastme suuremale koormusele ja pingele, mis detsembriks nende heaolu langetada võib. Laste vastustest neid rõõmustanud ja kurvastanud tegureid puudutavatele küsimustele selgus, et lapsi kurvastavad kõige enam kool, suhted lähedastega ja tervis ning kõige enam pakuvad rõõmu suhted, vaba aeg, huvitegevus ja kool. Kooliga seonduv kurvastab eelkõige madala heaoluga lapsi ning rõõmustab pigem kõrge heaoluga lapsi. See võib viidata sellele, et kool võimendab laste olemasolevat heaolutaset. Samuti selgus, et madala heaoluga lapsi rõõmustab pisut enam puhkuse ja vaba ajaga seonduv ning kõrge heaoluga lapsi organiseeritud huvitegevusega seonduv. See võib viidata madala heaoluga laste väsimusele või suuremale igatsusele autonoomia järele. Leian, et teemat on oluline edasi uurida, keskendudes esile kerkinud kurbust ja rõõmu toonud kategooriates sisalduvatele tähendustele ja detailidele. Oluline oleks ka analüüsida gümnaasiumiõpilaste heaoluhinnanguid ja neid kujundavaid tegureid. Laste heaolu sügavam mõistmine aitab kujundada toetavamat ja arvestavamat keskkonda. Suurem teadlikkus madala heaoluga laste hulgast aitab nii lastel kui nende vanematel mõista, et nad ei ole oma kogemustes üksi, mis võib vähendada hirmu ja ebakindlust oma murede jagamisel. Õpetajate, spetsialistide ja laiema kogukonna teadlikkus laste subjektiivsest heaolust ja seda kujundavatest teguritest aitab paremini ennetada laste heaolu ohustavaid olukordi ning varakult märgata abi vajavaid lapsi.Kirje Sotsiaaltöötajate toetussüsteemid ja vastutuse jaotamine(Tartu Ülikool, 2025) Vilk, Marin; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Sõltuvushäired Eesti LGBTQ+ kogukonna inimeste seas(Tartu Ülikool, 2025) Kaldmaa, Fiona; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Väärkohtlemise kajastus sotsiaalmeedias noorte kogemuste alusel(Tartu Ülikool, 2025) Sammalkivi, Anett; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärk oli tundma õppida noorte tõlgendusi reaalses elus toimuva väärkohtlemise kajastamisest sotsiaalmeedias. Kajastus sotsiaalmeedias ei loo väärkohtlemise probleemi nullist, vaid toob esile juba olemasolevad juhtumid ja kitsaskohad. Kajastused jagunevad peamiselt kaheks: isiklikeks kogemuslugudeks ning teadlikult suunatud sotsiaalmeediakampaaniateks, mille eesmärk on levitada teadlikkust ja juhtida ühiskonna tähelepanu väärkohtlemise teema tõsidusele. Osalejad märkisid, et seksuaalse ja vaimse väärkohtlemise kajastus on sotsiaalmeedias nähtavam kui füüsilise väärkohtlemise oma. Väärkohtlemise kajastamisel sotsiaalmeedias esineb soolist kallutatust, peamine fookus on naissoost ohvritel, samal ajal kui meessoost ohvrite ja vähemusgruppide kogemused jäävad sageli varju. Kajastused jõuavad noorteni peamiselt läbi tuttavate jagatu ning isiklik side sisu jagajaga mõjutab oluliselt info vastuvõttu. Viidati sotsiaalmeedia polariseerivale mõjule ning sellele, et arvamused võivad kujuneda emotsionaalse, mitte faktilise aluse põhjal.. Samuti täheldati, et väärkohtlemise teemad võivad muutuda pealiskaudseks või isegi meelelahutuslikuks sisuks , mis vähendab noorte silmis teema tõsidust. Noored tajuvad mõjuisikuid eeskujude ja arvamusliidritena, kelle arvamusi kuulatakse. Märgiti, et vahepeal kuulatakse mõjuisikuid rohkemgi kui õpetajaid või vanemaid. Nende suur jälgijaskond annab neile võimaluse jõuda kiiresti suure auditooriumini ja mõjutada avalikku arvamust. Toodi välja, et teiseks oluliseks ja usaldusväärseks mõjugrupiks on noorte endi tuttavad. Nende kogemusi ja arvamusi usaldatakse sageli rohkem, kuna need pärinevad inimestelt, kellega ollakse pidevalt kontaktis ja kellega on tihtipeale loodud juba tugevam usalduslik side.Kirje Lapsepõlvetrauma teemal eesti keeles ilmunud kirjanduse ülevaade(Tartu Ülikool, 2025) Laur, Hanna Maria; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud töö eesmärgiks oli leida kes, mida ja mis eesmärgil kirjutab Eestis lapsepõlvetraumast. Veel soovisin välja selgitada, millist kirjandust tõlgitakse eesti keelde ja mis iseloomustab nende teoste autorid. Viimaks uurisin, kellele mõeldes on need raamatud kirjutatud. Eesti keeles avaldatud lapsepõlvetraumat puudutavatest raamatutest enamik on tõlkekirjandus ja pärinevad peamiselt võõrkeelsetelt autoritelt. Eesti keeles on kirjutatud peamiselt artikleid ja vähem raamatuid. Kuna eesti keelde tõlgitud raamatud on enamasti mõeldud laiemale publikule ja mitte ainult oma ala spetsialistidele, siis on suuresti tegu aimekirjandusega. Autorid on teadlastel ja arstidel aidanud välja tulla erialasest akadeemilisest käitlusest, et muuta nende ekspertiis laiemalt mõistetavaks. Kuna lapsepõlvetrauma teema on paljudele oluline, siis on selline populaarne käsitlus väga hea, muidu ei saaks laiem lugejaskond lapsepõlvetrauma kohta häid teadmisi. On oluline, et käsitletud teema kohta on olemas emakeelne aimeteaduslik käsitlus, ehkki peamiselt tõlketeostena. Eesti keeles ilmunud kirjandust lapsepõlvetraumade kohta on väga vähe võrreldes inglise keelse kirjandusega. Kogemuslugusid uurimistöö teemal peaaegu, et ei olegi. Kõige lähedasem kogemuslugu lapsepõlvetraumast ongi töös väljatoodud Arabella Tammeraba lugu. Arvan, et taolisi käsitlusi võiks meil rohkem olla. See looks paljudele traumaga inimestele kindluse, et nad ei ole oma vaimsete probleemidega üksi ja otsiks tänu autoriga samastumisele abi. Tänu lapsepõlvetraumat käsitlevatele raamatutele saab laiem lugejaskond teada, et nii mitmedki psühholoogilised probleemid võivad alguse saada varajases lapsepõlves. Kannataja ise seejuures ei pruugi isegi mäletada traumeerivat sündmust. Selle uurimistöö üheks järelduseks on ka arusaam, et Eestis oleks vaja platvormi, kus Eesti teadlased, spetsialistid, arstid ja teised saaksid laiemale avalikkusele oma teadmisi jagada. Näiteks teooria osas välja toodud Tartu Ülikooli teadlased, kes on lapsepõlvetrauma teemal kirjutanud inglise keeles. Sellest võiks ka eesti keeles artikli(d) välja anda ja mitte ainult Sotsiaaltöö ajakirjas, mis on suunatud peamiselt sotsiaaltöö alal töötavatele inimestele, vaid ka näiteks ERR Novaatoris. ERR kui avalik-õiguslik meediaplatvorm on piisavalt usaldusväärne väljaannemeediaportaal, mille sisu võib üldjuhul usaldada.Kirje Identiteedi varjamise mõju lesbinaiste vaimsele tervisele ja sotsiaalsetele suhetele(Tartu Ülikool, 2025) Kauber, Marii Emilie; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Hooldusõppekava laste ja nende vanemate kriisivalmidus(Tartu Ülikool, 2025) Kõlu, Doris; Nahkur, Oliver, juhendaja; Joao-Hussar, Ida, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaurusetöö eesmärgiks on selgitada välja hooldusõppekaval olevate ehk sügava puudega laste vanemate kriisivalmidus ning erineva toe vajadus (füüsiline, vaimne, meditsiiniline). Samuti on oluline leida kriisiks valmistumise väljakutsed ja raskused, et osata paremini abi pakkuda. Antud töös vaadeldakse kriisidena looduskatastroofe ja -õnnetusi, pandeemiat, sõda, pikemat elektrikatkestust, õhusaastatust, ekstreemseid temperatuure, inimtekkelisi õnnetusi ja avariisid, elutähtsa teenuse pikaaegset katkestust. Töö teoreetilises osas toon välja, mis on erivajadus ja puue, mis on hooldusõppekava (HÕK), kuidas määratletakse ja liigitatakse kriise, selgitan kriisihaavatavust, avan teemakohast seadusandlikku ja poliitilist raamistikku, tutvustan kriisivalmidust ning erivajadustega laste vanemate kriisivalmidust, nende kriisideks valmistumise väljakutseid, varasemaid kriisikogemusi ja toetamise vajadust erivajadustega laste vanematele kriisivalmiduse tõstmiseks ja kriisis hakkamasaamiseks. Metoodika peatükis on ülevaade andmekogumismeetodist ja analüüsimeetodist. Eesmärgi saavutamiseks viisin läbi 3 poolstruktureeritud intervjuu, milles uurisin hooldusõppekaval õppivate laste vanemate kriisiks valmistumist, varasemaid kriisikogemusi, teadlikkust abi saamise osas kriisides ja tuge ning abi, mida nad ise sooviksid kriisideks valmistumisel ja kriisis saada. Ühiskonnas räägitakse palju kriisideks valmistumisest, kuid intervjuudest selgus, et päriselt teadlikult on pered valmistunud üsna vähesel määral. Erivajadustega laste perede kriisideks valmistumine erineb nii mõneski asjas teistest, sest neil on igapäevased meditsiinilised vajadused, st ravimid ja palju abivahendeid, ka elektrilised ja akutoitega. Intervjuudest selgus, et peredel on varasemaid kriisikogemusi vähe ja seetõttu ei tunneta nad nii tugevalt ohtu. Samas suunates neid mõtlema erinevatele kriisidele, selgub, et nad vajaksid pidevat asjakohast infot toimuva kohta, meditsiiniliste ja muude asjade kättesaadavuse kohta, ohutu kodus või haiglas viibimise ja palju muu kohta. Lisaks vajadusel generaatorite kohaletoimetamise korraldamine omavalitsuste poolt. Vanematele on oluline füüsiline abi, olgu see siis poest asjade toomine või lapse valvamine ajal, kui vanem planeerib näiteks lennureisi. Minu tööst tuleb välja asjaolu, et ühiskonnas varju jäänud haavatava grupina on erivajadustega laste pered mures, mis neist kriisides saab ja kes neile toeks on. Palju olulisi küsimusi on hetkel vastusteta ja vanemad justkui omapead lahendusi otsimas. Oluline tulemus on ka see, et erinevate spetsialistide koostöö ning teadmised laiematest valdkondadest aitaks kaasa vanemate turvatundele kriisis ning info liikumine ja mõistmine toimiks palju paremini.Kirje Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus Eestis(Tartu Ülikool, 2025) Viirnurm, Emma-Lotte; Reilson, Mari, juhendaja; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Finantsettevõtte panus sotsiaalselt vastutustundlikkesse tegevustesse(Tartu Ülikool, 2025) Kivisikk, Pilleriin; Ainsaar, Mare, juhendaja; Pakk, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Swedbanki motivatsiooni ja tegevusloogikat sotsiaalselt vastutustundlike projektide elluviimisel aastatel 2020–2024. Uuring tugines kvalitatiivsetele intervjuudele Swedbanki ESV- ja partnerlussuhetega tegelevate ekspertidega ning panga aastaaruannetes ja teistes avalikes allikates kajastatud andmetele. Töö keskne uurimisküsimus oli: milline on Swedbanki motivatsioon sotsiaalselt vastutustundlike projektidega tegelemiseks? Analüüs näitas, et Swedbanki sotsiaalne vastutustundlikkus on seotud strateegilise juhtimise, organisatsioonikultuuri ja väärtuspõhiste praktikatega. Sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted on lõimitud juhtimise, personalipoliitika ja koostöösuhete kujundamisse. Intervjuud näitasid, et neid tegevusi ei käsitleta juhusliku või lisanduva panusena, vaid kui osa läbimõeldud ja süsteemsest lähenemisest. Empiirilises osas vaadeldi viit fookusvaldkonda: haridus, ettevõtlikkus, mitmekesisus ja kaasatus, jätkusuutlik ühiskond ning sport. Hariduses ilmnes ulatuslik partnerlus haridusasutustega ning töötajate osalus külalisõppe ja mentorluse kaudu. Ettevõtlikkuse toetamise näideteks olid osalus Prototroni, sTARTUp Day, ESG-koolituste ja naisettevõtluse arendamise programmides. Mitmekesisuse puhul tõusid esile praktilised sammud, nagu ligipääsetavuse parandamine ja vaimse heaolu toetamine. Jätkusuutliku ühiskonna raames toodi esile koostööalgatusi, mis soodustavad vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku osalust. Spordi toetamisel ilmnesid partnerlussuhted, mis keskenduvad noorte kaasamisele ja tervise edendamisele. Swedbanki ESG- ja aastaaruannetes kasutatakse sagedamini terminit „sotsiaalne jätkusuutlikkus“, mis viitab sellele, et vastutustundlikkus ei ole käsitletav kui pelgalt vabatahtlik või lisanduv tegevus, vaid osa organisatsiooni laiema mõjuraamistiku ja kestlikkuse strateegiast. Töö tulemused näitavad, et Swedbanki lähenemine sotsiaalsele vastutusele järgib rahvusvahelisi standardeid ja akadeemilisi käsitlusi, olles samas kohandatud Eesti oludele. Kokkuvõttes võib järeldada, et Swedbank ei tegutse üksnes finantsteenuste pakkujana, vaid ka sotsiaalsete muutuste suunajana, kelle roll hariduse, ettevõtlikkuse, mitmekesisuse ja kestliku arengu toetajana on Eesti ühiskonnas järjest olulisem.Kirje Motivatsioon ja rahulolu professionaalsete vabatahtlike töös(Tartu Ülikool, 2025) Võrk, Isabel; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesolev bakalaureusetöö keskendus professionaalsete vabatahtlike heaolu ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada Eesti professionaalsete vabatahtlike motivatsiooni nende erialadel ning sealt tulenevate erisuste põhjuseid. Uuringu viisin läbi kvalitatiivse meetodiga, toetudes viiele poolstruktureeritud intervjuule. Vastajateks olid abipolitseinik, vabatahtlik päästja, naiskodukaitsja ning kaks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi vabatahtlikut. Tulemused näitasid, et vabatahtlike isiklik motivatsioon on tugev, kuid seda tuleb toetada selgete juhtimispraktikate ja tugeva organisatsiooni sisese toega. Vabatahtlike motivatsioon ja pühendumus sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas kogukonda panustamisest, enesearengust ja töökorralduse paindlikkusest. Organisatsioonid, kes investeerivad oma vabatahtlikesse läbi koolituste, tagasiside ja piisava toetuse pakkumise, suurendavad nende pikaajalist pühendumust. Takistusteks toodi välja ebakvaliteetne kommunikatsioon ning vähene teadlikust organisatsiooni siseasjadest. Samuti toodi välja transpordikulude toetuste vähesus. Järelduseks võib öelda, et kvaliteetne kommunikatsioon ja võimalus ühiskonna midagi jaoks ära teha, on suurimateks motiveerivateks teguriteks professionaalsete vabatahtlike töös.Kirje Meeldetuletuste seos vastamismäära ja andmete esinduslikkusega veebipaneelis CRONOS1 Eesti andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2025) Märtin, Mariann; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesolev bakalaureusetöö uuris vastamismustrite kujunemist ning meeldetuletuste rolli vastamismäära ja andmete esinduslikkuse kujundamisel, tuginedes CRONOS1 (Cross-National Online Survey) paneeluuringu Eesti andmetele. Töö eesmärk oli selgitada, kuivõrd iga järgnev meeldetuletus suurendab tõenäosuslikul valimil põhinevas veebipaneelis vastamismäära ning aitab parandada andmete esinduslikkust. Empiiriline analüüs põhines kuues laines läbi viidud CRONOS1 uuringul, mis toimus ajavahemikus veebruar 2017 kuni veebruar 2018. Tulemused näitasid, et suurim osa vastuseid laekus esialgse kutse ja esimese meeldetuletuse järel: esialgsele kutsele vastas 45–55,3% osalejatest, esimene meeldetuletus lisas 18,8–29,9%. Teise ja kolmanda meeldetuletuse mõju oli oluliselt väiksem, lisades vastavalt vaid 3,1–7,3% ja 2,5–8,1%. Kõigis lainetes saavutati vastamismäära platoo juba pärast teist meeldetuletust, mis viitab vähenenud kasule täiendavate meeldetuletuste saatmisel. Analüüs näitas, et vastamise ajastus oli statistiliselt seotud mitmete sotsiaaldemograafiliste tunnustega, sh sugu, vanus, haridustase ja internetikasutuse sagedus. Naised vastasid aktiivsemalt kui mehed, samuti vastasid sagedamini varasematele kutsetele keskealised ja vanemad inimesed. Kõrgharidusega vastajate seas oli esialgsele kutsele reageerijate osakaal suurim. Igapäevased internetikasutajad vastasid varasemalt kui need, kes kasutasid internetti harva või üldse mitte. Väärtushinnangute osas ilmnes, et madalama üldistatud usalduse tasemega vastajad reageerisid sagedamini hiljem, mis viitab sellele, et hoiakud võivad mõjutada vastamiskäitumist. Muude hoiakuliste tunnuste puhul ilmnesid küll nõrgad seosed, kuid mõningad trendid osutasid, et konservatiivsemad või vähem usaldavad isikud vajasid rohkem meeldetuletusi. Uuringu tulemused kinnitavad, et meeldetuletused aitavad suurendada valimi esinduslikkust, tuues uuringusse rohkem alaesindatud gruppe.Kirje Noorte formaalne vabatahtlik töö kui ebavõrdsust taastootev mehhanism(Tartu Ülikool, 2025) Paabo, Kirke; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Õpetajate subjektiivne heaolu koolis Clanbeat’i vaimse heaolu monitooringu andmetel(Tartu Ülikool, 2025) Vider, Richard; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärk oli uurida õpetajate subjektiivset heaolu, tuginedes Eesti Clanbeat’i vaimse heaolu monitooringu andmetele ning WHO-5 heaolu skaala skooridele. Uuringus osales 502 õpetajat. Töö keskendus kolmele uurimisküsimusele: kuidas hindavad õpetajad oma heaolu koolis WHO-5 skaalal; millised on õpetajate subjektiivse heaolu positiivsed ja negatiivsed allikad ning millised on madala ja kõrge WHO-5 skooriga õpetajate heaoluallikate mustrid. Teoreetiline ülevaade koosneb heaolu kontseptsioonist, JD-R mudelist (Granziera, 2022), tähendusloome rollist õpetajatöös ning varasematest empiirilistest uuringutest (Granziera jt, 2023; OECD, 2021). Uuringus kasutasin kombineeritud kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Kvantitatiivne osa põhines WHO-5 skaalal, mille tulemusi analüüsisin töökoormuse, staaži ja emotsionaalse seisundi kontekstis. Kvalitatiivses osa tuginesin avatud vastuste sisuanalüüsile, mis võimaldas tuvastada õpetajate nimetatud heaoluallikaid, nii positiivseid kui negatiivseid. WHO-5 skaala skooride järgi jaotasin õpetajad heaolu taseme rühmadesse, mis võimaldas tuvastada ka mustreid madala ja kõrge heaoluga õpetajate vastustes. Tulemused näitasid, et õpetajate keskmine WHO-5 skoor oli mõõdukas (59 punkti), kuid ligi kolmandik õpetajatest jäi alla WHO määratletud kriitilise piiri (50 punkti), viidates võimalikule psühholoogilisele kurnatusele (Topp jt, 2015). Töökoormus ei osutunud heaolu langetavaks teguriks, sarnased heaolunäitajaid esined nii madalama (M = 59,7), kui suurema koormusega õpetajate seas (M = 59,3). Tööstaaži puhul ilmnes, et kogenumad õpetajad hindasid oma heaolu kõrgemaks (M = 60,6) , mis viitab parematele toimetulekuoskustele, emotsionaalsele stabiilsusele ja tõenäoliselt ka paremale töö- ja eraelu tasakaalule. Nooremate õpetajate puhul oli sagedasem madal heaolutase (M = 58,5), mis võib olla seotud tööalase kohanemise, ebakindluse ja vähesema tugistruktuuriga. Avatud vastuste analüüs tõi välja, et õpetajate heaolu kujundavad kõige sagedamini töö, pere, kolleegid, õpilased. Need samad allikad olid esindatud nii rõõmu kui stressi allikatena, seega subjektiivne heaolu sõltub suuresti tajutud tähendusest, mitte allika olemusest. Madala heaoluga õpetajad tõid rohkem esile stressi, väsimust ja ülekoormust, samas kui kõrge heaoluga õpetajad keskendusid tänulikkusele, tähenduslikkusele ja rahulolule. See erinevus viitab, et heaolu sõltub objektiivsetest teguritest, õpetajate võimest oma tööelus tähendust ja tasakaalu kogeda. Koolidel tuleks keskenduda toetava töökeskkonna loomisele, kus õpetajad saavad kogeda väärtustamist ja kuuluvust. Eriti oluline on toetada noori õpetajaid nende töö alguses, pakkudes neile nii psühholoogilist tuge kui teadlikke võimalusi taastumiseks ja enesejuhtimiseks.Kirje Kaitse- ja võitlustahte mõtestamine Vene-Ukraina sõja ajal liitunud kaitseliitlaste näitel(Tartu Ülikool, 2025) Kala, Mattias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Õpetajate subjektiivne heaolu ja kasvu võimalused Clanbeat’i seireuuringus osalenud õpetajate vaates(Tartu Ülikool, 2025) Pilvet, Kelli; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutuurimistöö andis ülevaate õpetajate subjektiivset heaolu toetavatest võimalustest nende endi käsituses. Selgus, et õpetajad vajavad ja kogevad oma subjektiivse heaolu toetamiseks kollegiaalsust, kusjuures nooremad õpetajad tajuvad suuremat heaolu toetamise vajadust, lisaks kollegiaalsusele rohkem erinevaid eneseabi võimalusi. Samuti toetab õpetajate subjektiivset heaolu puhkus, töö- ja eraelu tasakaal, tervis ja enesehoolitsus ning eneseareng ja toimetulekuoskused. Õpetajad tajuvad oma subjektiivset heaolu individuaalsete, suhetepõhiste ja kontekstuaalsete tegurite kaudu. Kui suhetepõhised tegurid peamiselt soodustavad õpetajate subjektiivse heaolu toetamist, siis kontekstuaalsed tegurid pigem takistavad seda; individuaalsete tegurite seas oli nii takistavaid kui ka toetavaid asjaolusid. Õpetajad peavad kollegiaalsust heaolu toetamisel oluliseks, sest heade töösuhete ja ühisürituste kaudu nad tunnevad end tööl hästi. Samuti on oluline suhete kvaliteet õpetaja ja õpilaste ning tema lähedaste vahel, sest suhtes mõlemad osapooled mõjutavad üksteise heaolu. Õpetajate praegused kontekstuaalsed tegurid, nagu pingeline töökultuur, -keskkond ja õpetaja töö vähene väärtustamine, ei toeta nende toimevõimekust, mistõttu jääb nende subjektiivse heaolu ja tööga rahulolu tase madalamaks ja stressitase tõuseb kõrgemaks, saades ametist lahkumise riskiks. Koolisisesed individuaalsed tegurid raskendavad töö- ja eraelu tasakaalu hoidmist ja seetõttu piiravad õpetajate subjektiivse heaolu toetamist. Samas õpetajad peavad ise oma heaolu toetamist tähtsaks ning oma eraelus on sellega ka edukamad, teisisõnu agentsemad, tegeledes enesearengu ja vabaajategevustega. Eriti haavatavad on nii noored alustavad kui ka üle täiskoormuse töötavad õpetajad, kelle heaolu tase on madal ja abivajadus suurem võrreldes teiste õpetajatega. Seetõttu saaksid järgnevad uuringud keskenduda just nende heaolule, raskuskohtadele ja toetamise võimalustele. Kuna Clanbeat’i küsimustik keskendus õpetajate koolisisestele heaolu toetavatele võimalustele, saaksid tuleviku uuringud keskenduda rohkem koolivälistele võimalustele. Sealhulgas pakuksid heaolu ja eneseabi teemalised intervjuud õpetajatega isiku tasandilist sisendit ja täiendaksid antud uurimistöö tulemusi.Kirje Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.Kirje Eesti inimeste investeerimiskäitumine III pensionisamba näitel: tootlus-rahavoo seose uuring(Tartu Ülikool, 2025) Reiljan, Ingo; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Stigmatiseerimise mõju kinnises lasteasutuses viibinud noorte edasisele elule: spetsialistide hinnangud Tartu näitel(Tartu Ülikool, 2025) Tohver, Rahel; Žuravljova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Koolilaste subjektiivne heaolu ning selle seosed autonoomia, kompetentsuse ja seotusega(Tartu Ülikool, 2025) Kütt, Kelly; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kooliõpilaste subjektiivset heaolu ning selle seoseid kolme psühholoogilise põhivajadusega: autonoomia, kompetentsuse ja seotusega. Vastavalt töö eesmärgile püstitasin uurimisküsimused, milles tahtsin teada saada, mis on laste hinnangud enda subjektiivsele heaolule ning kas esinevad soolised ja klasside vahelised erinevused. Samuti uurisin, kuidas psühholoogilised põhivajadused mõjutavad subjektiivset heaolu. Töö empiirilise materjalina käsitlesin Clanbeati poolt 2022. aasta oktoobris läbi viidud 5. – 9. klasside õpilaste vaimse heaolu monitooringut. Subjektiivse heaolu kaardistamisel põhinesin WHO-5 heaoluindeksi tulemustele ning lisaks toetusin laste autonoomia, kompetentsuse ja seotuse tunnetuste hinnangutele. Tulemused näitasid, et keskmine subjektiivne heaolu hinnang on 58 punkti sajast ning kõrge heaoluga lapsi on 64% ja 36% on madal heaolu. Laste üldine heaolu tase on vanuse kasvades langemas, kuid poistel püsib stabiilsemana, aga see-eest tüdrukutel on oluliselt langemas. Kõige suurem murekoht on 9. klassi tüdrukud, kelle keskmine subjektiivse heaolu on 44 punkti sajast ja kellest kaks kolmandikku hindavad oma heaolu madalaks. Samuti leidsin, et autonoomia, kompetentsus ja seotus on statistiliselt olulisel määral seotud laste subjektiivse heaoluga. Kui antud psühholoogiliste põhivajaduste tunnetus on rahuldamata, siis on väiksem tõenäosus, et lastel on kõrge heaolu. Need vajadused on lapsele olulised, kuna selles vanuses kujunevad välja nende põhilised toimetulekumehhanismid oma edasiseks eluks, et nad saaksid tulla toime oma igapäevaeluga ja olla toimevõimekad ning panustada ühiskonda. Seetõttu on oluline regulaarselt uurida laste subjektiivse heaolu seisu, kuna see annab parema ülevaate lapse heaolu seisust ning aitab leida probleemseid kohti ja mõjutatavaid tegureid. Käesolev bakalaureusetöö ei olnud küll esindusliku valimiga, ent sellest hoolimata näitab uuring olulisi trende põhikoolis õppivate laste heaolus, kinnitab varasemate uuringute tulemusi ja rõhutab tüdrukute subjektiivse heaolu languse esinemist. Töö tulemused viitavad, et laste subjektiivse heaolu toetamiseks on oluline luua võimalusi autonoomiaks, tugevdada enesetõhusust ning tagada toetavat sotsiaalset keskkonda.