Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 134

Segregatsioon Tartu eluasemeturul
(Tartu Ülikool, 2020) Nõmme, Katre; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli uurida elukohasegregatsiooni Tartu kinnisvaraturul ehk seda millised on olnud viimase 5 aasta trendid. Elukohasegregatsiooni analüüsimisel käsitleti ostuhinnast ja rahvusest lähtuvat segregatsiooni. Bakalaureusetöö peamised tulemused: • Tartus on viimastel aastatel süvenenud piirkondlik segregatsioon korterite ostuhinna alusel. • Välja on kujunenud viis piirkonda, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma suurema summa. Suurima soovitud ostuhinna tõusu perioodide lõikes on teinud Supilinn, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma ligi 140 000€. Supilinna arengut kinnitavad varasemad Tartu linna uuringud. • Korterite ning majade ostjate puhul on kahe perioodi võrdluses Veeriku ning Ropka linnaosade soovitud mediaan ostuhind teinud järsu languse. • Rahvuslik segregatsioon ei ole viimastel aastatel süvenenud, sest näha ei ole suuri muutusi rahvuslikes koosseisudes erinevates linnaosades kahe perioodi lõikes.
Kinnise lasteasutuse, asenduskodu ja kohaliku omavalitsuse koostöö kinnise lasteasutuse teenusel viibiva lapse toetamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Neppo, Grete Maria; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Seksuaalne ahistamine internetis Eesti noorte seas
(Tartu Ülikool, 2020) Reus, Polina; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli Eesti noorte interneti vahendusel toimunud seksuaalse ahistamise kogemuste uurimine ja peamiste riskitegurite väljaselgitamine. Töös kasutasin „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu“ 2015. aastast pärit andmeid. Valim sisaldas 16-19-aastast noort inimest Eesti koolidest. Ehkki andmed on juba viis aastat vanad, ei ole neid väga põhjalikult analüüsitud. Pealegi ei ole Eestis seni uuemaid nii suure esindusliku valimiga uuringuid korraldatud, kus oleks noorte interneti väärkohtlemise teemat nii detailselt käsitletud. Analüüsist selgus, et peamised 12 kuu jooksul seksuaalse ahistamise ohvriks langemise riskitegurid on seotud kahe suurema dimensiooniga: noorte riskikäitumise ja kodukeskkonnaga. Minu uuring näitas, et ahistamise ohvriks langevad suurema tõenäosusega noored, kellel pole piisavalt toetavat kodukeskkonda ja kes ise kalduvad riskantselt käituma. Suuremas ahistamise riskis on tüdrukud, vene kodukeelega noored, need, kelle vanemad on vähe osavõtlikud ja iseseisvust piiravad. Samuti on ahistamise ohvriks tõenäoliselt noored, kellel vähemalt üks vanematest töötab välismaal, kes on kogenud kodus vägivalda, kelle vanemate vahel on vägivalda, ja noored, kes tarvitavad alkoholi, narkootikumid ning rikuvad seadust. Seda, kas käituda riskantselt (näiteks tarbida alkoholi ja narkootikume), saavad noored ise valida, kuid kodukeskkonna tegurid ei sõltu neist. Näiteks noor ei ole võimeline muutma perekonna majanduslikku olukorda ega mõjutama vanemate töörände valikut. Riskikäitumisega võib olla seotud perekonnaga seotud teguritest – kehvadest perekondlikest tingimustest pärit noored, kalduvad ka enam riskantselt käituma. Seega on eriti oluline pöörata seksuaalse ahistamise puhul tähelepanu eelkõige perekonnaga seotud riskiteguritele. Tehtud uurimustöö tulemused näitavad, et teemat on vaja veel uurida teiste nurkade alt, kasutades teisi meetodeid (nt kvalitatiivset). Kindlasti pakuks huvi, kuidas noorte iseloomujooned ja koolikeskkond on seotud seksuaalse küberahistamisega. Veel tasuks uurida, kuivõrd noored on valmis kogetud ahistamisest teistele rääkima, abi otsima ja kelle poole pöörduma. Välja tasuks selgitada ka, millised asjaolud võivad soodustada ahistamisega seotud murest rääkimist ja mis seda takistab.
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asenduskodus elavad psühholoogiliselt traumeeritud lapsed ning nende toetamine - kasvatajate tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2020) Rebase, Hele-Riin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sotsiaalmeedia kasutamine sotsiaaltöö praktikas erinevate sotsiaalvaldkonna töötajate kogemuste näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Mõim, Eleriin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sooline palgalõhe majandusharuti
(Tartu Ülikool, 2020) Logina, Mai-Liis; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lapse- ja noorukieas perevägivalda kogenud noorte täiskasvanute tagasivaade lapsepõlvele
(Tartu Ülikool, 2020) Rootsi, Carmen; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooni seos subjektiivse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Kaasik, Elina; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on vastaja tervise enesehinnang seotud tema elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooniga ning millist mõju avaldab vastaja tervisele ja tervise enesehinnangule tema vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon sel ajal, kui vastaja oli teismeline. Eesmärgi täitmiseks on kasutatud varasemat temaatilist kirjandust ning Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kvantitatiivsed analüüsi. Töö põhitulemused on järgnevad: 1) nii sotsiaaldemograafilised kui ka elustiili käsitlevad tunnused on seotud tervise enesehinnanguga; 2) vastaja sotsiaalmajanduslik taust on oluline prognoosimaks vastaja subjektiivset tervist; 3) vanemate ametil teismeeas on olemas seos vastaja tervise ja tervise enesehinnanguga. Töös selgus, et suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks subjektiivseks terviseks on vanematel inimestel, meestel, üksi elavatel inimestel, madalama hariduse ning ametipositsiooniga inimestel, vähema füüsilise aktiivsusega ning suitsetavatel inimestel. Lisaks on tervise enesehinnang seotud ka vanemate sotsiaalmajandusliku positsiooniga. Vastajatel, kelle üks vanem on pärit Eestist ning üks välismaalt, on võrreldes mõlema Eestist pärit vanema lastega suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks terviseks. Vanemate sotsiaalmajanduslikust positsioonist oli oluline vaid vanemate amet. Kusjuures isa amet vastaja teismeeas prognoosis halba tervise enesehinnangut paremini kui ema amet. Selgus, et neil vastajatel, kelle isa või ema töötas nende teismeeas põllumajanduses, on võrreldes tippspetsialistide ja juhtide lastega mitu korda suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks tervise enesehinnanguks.
IKT-vahendite kasutamine töös klientidega eriolukorras sotsiaalala töötajate kogemuste alusel
(Tartu Ülikool, 2020) Enumäe, Maarja; Linno, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Üksindus ja üksildus - eakate üksinda elamise kogemused
(Tartu Ülikool, 2020) Soosalu, Helen; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Perevägivalla mõju lastele ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Rinne, Riina; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lapsed võivad kogeda perevägivalda mitmel erineval viisil. Nad võivad pealt kuulda või näha vägivalda vanemate vahel, olla ise ohver või kaasatud teise vanema vastu suunatud vägivalda. Aga nad võivad ka tajuda vägivallajuhtumi tagajärgi. Perevägivald on reeglina korduv sündmus ning võib kahjustada last mitmel moel. Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada vanematevahelise vägivalla mõju lapse tundmustele, suhetele eakaaslastega ja koolis toimetulemisele. Samuti soovisin analüüsida, kuidas võib lähedaste vägivalla pealt nägemine mõjutada laste eluga rahulolu. Lähtuvalt sellest koostasin ankeedi ja viisin läbi küsitluse Põlvamaa ühe kooli 6–9 klassi õpilaste hulgas. Uurimuses osales 310 Põlva kooli 6.–9. klassi õpilast vanuses 12–16 aastat. Ligi pooled uurimuses osalend lapsed vastasid, et nende peres on esinenud vähemalt üks emotsionaalse või füüsilise vägivalla juhtum vanemate vahel. Enamasti märkisid lapsed siinkohal emotsionaalse vägivalla toimumist (karjumine ja alandamine). 7% uuringus osalenud lastest tunnistas, et peres on esinenud ka füüsilist vägivalda isa poolt ema vastu ning 4% andis teada, et ema lööb isa. Pooled vägivaldses peres kasvavad lapsed tundsid ennast peale vanemate vahelist tõsist tüli õnnetuna ning märkisid, et neil on raske koolitundides keskenduda ja kaasa töötada. Kolmandik tundis hirmu ja arvasid ennast olevat tüli tekkimises süüdi ning ei taha üldse kooli minna. Üle 90% oma vanematevahelist vägivalda pealt nägevatest lastes tõid välja tõsiasja, et neil on esinenud oma sõpradega tülisid ning ligi pooltel on koolis esinenud õpetajaga konflikte. Ühe märkimisväärse probleemina ilmnes, et 82% vägivaldsest perest pärit lastel esinevad raskused magama jäämisel. Lapsed, kelle vanemate vahel esineb vägivalda, oma eluga üldiselt vähem rahul kui need, kelle peres vägivalda ei esine. Nimelt on oma eluga täiesti rahul ainult 27% uurimuses osalenud vägivaldsetest peredest pärit lastest. Turvalisusega oli täiesti rahul 32% lastest. Oma tulevikuga oli rahul 14% vägivaldsetes peredes kasvavatest lastes. Uurimistöö tulemusena selgus, et vanematevaheline vägivald avaldab mõju laste tundmustele, suhetele eakaaslastega ja koolis toimetulemisele ja eluga rahulolule.
Laste eluga rahulolu ja seda mõjutavad lähikeskkonna tegurid
(Tartu Ülikool, 2020) Kall, Laura; Soo, Kadri, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Jaotava õigluse tajumine Eesti elanike seas ning selle seos erinevate sotsiaalmajanduslike tunnustega
(Tartu Ülikool, 2021) Saarepuu, Ingrid; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eestis elavate inimeste hinnangud jaotavale õiglusele ning kuidas mõjutavad neid hinnanguid erinevad sotsiaaldemograafilised tunnused. Töö jooksul moodustati Eestis elavate inimeste õiglushinnangutest ülevaate saamiseks kolm faktorit, mille skooride väärtus erines vastavalt sellele, millised hoiakud jaotava õigluse suhtes vastajatel olid. Regressioonanalüüsiga uuriti, kuidas erinesid erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnustega inimeste faktorskoorid. Töö tulemusena leitud faktorid erinesid õiglusele antud hoiakute poolest – esimene faktor esindas õiglusesse uskumist, teine ümberjaotuse vastaseid hoiakuid ning kolmas toetust võrdõiguslikkusele. Keskmised faktorskoorid olid erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste puhul erinevad, kusjuures iga faktori puhul mängisid olulist rolli leibkonna toimetulekule antud hinnang ning haridustee pikkus. Esimese faktori skooriga olid kõige enam seotud leibkonna toimetulekule antud hinnangud („raske“, „väga raske“ ning „saame hakkama“) ja lühike haridustee. Teise faktori puhul mängisid rolli toimetulekule antud hinnang „väga raske“ ning pikk haridustee. Kolmanda faktori puhul oli oluline toimetulekule antud hinnang „saame hakkama“, kodus enim räägitava keelena vene keel, lühike haridustee ning see, kui indiviid töötab avalikus sektoris (mõju positiivses suunas) või riigiomandis (mõju negatiivses suunas). Analüüsi põhjal saadud tulemustest võib järeldada, et inimese positsioonil sotsiaalses hierarhias on selge mõju sellele, kuidas ta tajub jaotavat õiglust. Parema sotsiaalmajandusliku positsiooniga indiviididel on ka positiivsemad hoiakud ümberjagamise osas, samas kui madalama positsiooniga indiviidid on sagedamini sotsiaalselt haavatavas positsioonis ning sellest tulenevalt näevad ka õiglust negatiivsema pilgu läbi. Töö kitsaskohaks osutus koostatud faktormudeli madal kirjeldusvõime, mis viitab sellele, et teema edasiseks uurimiseks ja käesolevas töös saadud tulemuste võrdlemiseks kaasaegsete andmetega oleks tarvis koguda andmeid konkreetselt õigluse tajumisele keskenduva uuringu raames, et oleks võimalik luua suurema kirjeldusvõimega mudelid ning saada jaotava õigluse tajumisest parem ülevaade.
Lapseealise seksuaalne ahvatlemine: kohtupraktika sotsioloogiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Klaus, Kerttu; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada millisel viisil, millises sotsiaalses kontekstis ning millistes keskkondades lapsi seksuaalselt ahvatletakse. Analüüs toetus 2018-2020 aastate Tartu Maakohtu kinnistele kohtutoimikutele. Ohvrid olid keskmiselt vanuses 11-14-aastased, samas nooremad olid vaid 6-aastased. Kannatanuteks olid nii poisid kui tüdrukud. Ahvatlejateks olid üldjuhul inimesed, kellega laps oli varasemalt mingil viisil kokku puutunud, näiteks pereliikmed või tuttavad ning inimesed, kellega tutvuti internetis. Kuna lähedastel inimestel on parem võimalus ohvritele ligi pääseda, esineb sellistel juhtudel rohkem kontaktset väärkohtlemist. Toimepanijad kasutavad erinevaid ahvatlusviise, näiteks seksuaalse sisuga failide näitamist, lapse privaatsete kehaosade katsumist, enese alasti eksponeerimist ja seksuaalsetel teemadel rääkimist. Kui ohver tõrjub toimepanija teod tagasi, kasutatavad toimepanijad sellistel juhtudel ka näiteks ähvardamist, vägivalda või ebaseadusliku jälgimist ja jälitamist. Tulemustest selgus, et kontaktkuritegusid pannakse enamasti toime öösel, samas kui internetis toime pandud kuritegude puhul ajaline faktor niivõrd rolli ei mänginud. Väljaspool virtuaalmaailma pandi kuritegusid toime enamasti ohvri kodus, toimepanija kodus, avalikus kohas ning ühel juhul ka koolis. Internetikeskkondades toimus ahvatlemine Snapchatis, Facebooki Messengeris, Instagramis ning erinevates kohtinguportaalides. Kokkuvõttes võib öelda, et toimepanijad eelistavad pigem haavatavaid ohvreid ja neile mugavat ligipääsu. Seega on oluline pakkuda välja lahendusi, mis aitaksid haavatavaid sihtrühmi paremini seksuaalse ahvatlemise eest kaitsta. Edasised uuringud võiksid keskenduda erinevate veebiplatvormide rollide uurimisele, et paremini mõista, kuidas levinud platvormid seksuaalset väärkohtlemist ja muud ekspluateerivat käitumist võimaldavad ning lihtsustavad. Samuti oleks oluline uurida noorte internetikasutajate häirivaid kogemusi populaarsetes veebikeskkondades ning seda, milliseid toimetulekustrateegiaid sellistes olukordades rakendatakse.
Eelkooliealiste lastega töötavate täiskasvanute ja lapsevanemate ebakindlus füüsilise kontakti ees lastega
(Tartu Ülikool, 2021) Mahoni, Kätlin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, mida räägivad uurimuses osalenud eelkooliealiste lastega töötavad täiskasvanud ja lapsevanemad laste puudutamisega seonduvatest probleemidest. Eelkooliealiste laste puudutamine ning sellega seotud võimalik hirm või kohmetus eelkoliealiste lastega töötavate spetsialistide ja lapsevanemate seas on delikaatne teema. Lisaks on tegemist ka vähe käsitletud teemaga. Teema puudutab peamiselt kitsast gruppi inimesi, mille tõttu ei pruugi suurem osa ühiskonnast sellega kursis olla. Green (2017) järgi on kompimine tajumismeel, millel on mitmeid kommunikatsiooni, kaitse ja muid elulisi funktsioone. Nii Green (2017) kui ka Petrie (2011) kinnitavad, et just füüsiline kontakt on töös lastega tähtsalt kohal (Petrie, 2011). Blackwell (2000) tõi välja, et uurimuste tulemused viitavad tihedale seosele füüsilise kontakti ja lapse arengu vahel. Tähtis on mõista, et väikese lapse jaoks on rohke puudutamisega võrreldes oluliselt – kahjustavam vähene puudutamine, sest just füüsiline kontakt tagab lapsele terviklikuks arenguks vajalikud aistingud (Piper ja Smith, 2003). Bakalaureusetöö metodoloogiliseks lähenemisviisiks on kvalitatiivne lähenemisviis ning kasutasin poolstruktureeritud individuaalintervjuud. Viisin töö eesmärgi täitmiseks läbi kuus intervjuud – 2 lasteaiaõpetajaga, 2 lapsevanemaga ja 2 huvihariduse õpetajaga. Bakalaureusetöö raames läbiviidud intervjuude näitel on võimalik järeldada, et intervjuus osalenud eelkooliealiste lastega töötavad spetsialistid ja lapsevanemad on teadlikud laste füüsilise kontakti vajadusest ning põhjendavad lapse puudutamist lapse soovi ja vajadusega Lisaks on intervjueeritavad teadlikud liigse puudutamisega seotud võimalikest probleemidest ning oskavad neid reflekteerida. Teisalt ei too eelkooliealiste lastega töötavad täiskasvanud otseselt välja segaduse või hirmu tundmist igapäevases töös lastega. Laste puudutamine on enamasti intuitiivne tegevus, mille eesmärke ja võimalikke tagajärgi lapsevanemad ja spetsialistid ei teadvustanud. Tegemist on aga vähe räägitud teemaga ning kindlate suuniste puudumise tõttu esineb intervjueeritavate seas segadust ja ebakindlust. Lisaks on vajalik pakkuda teemat käsitlevaid täiendkoolitusi pika karjääriga huvihariduse õpetajatele.
Eesti meeste ja naiste seksuaalõiguste ning soorollidega seotud hoiakud
(Tartu Ülikool, 2021) Aavik, Kätlin; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Esimeste sotsiaaltöötajate lood
(Tartu Ülikool, 2021) Orma, Margit; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärgiks oli koguda ja talletada lugusid Jõgevamaa sotsiaaltöö algusaegadest läbi esimeste sotsiaaltöötajate silmade. Püstitasin järgmised uurimisküsimused: 1. Mida jutustavad esimesed sotsiaaltöötajad sotsiaalhoolekande loomisest kohtadel? 2. Mis motiveeris inimesi, kes sotsiaaltööd tegema asusid? 3. Kuidas toimus enda koolitamine sotsiaaltöötajaks? Andmete kogumiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud kuue sotsiaaltöötajaga. Intervjuude analüüsi tulemusena leidsin olulisemad teemad, millest kõnelesid kõik osalejad. Neid teemasid aluseks võttes koostasin iga sotsiaaltöötaja oma loo: kuidas nad sotsiaaltööle tulid, esmased tegevused, abistamismeetodid, koostöö, ameti õppimine koolitustel ja kõrgkoolis. Nendest lugudest joonistus välja tollaste sotsiaaltöötajate koondportree ning oli võimalik kirjeldada keskkonda, milles tööd alustati. Lugudest tuli välja, et kõigis piirkondades oli algusaja suurim probleem töötus ja vaesus, mis omakorda tõi kaasa teisi sotsiaalseid probleeme: alkoholism, puuduses elavad lapsed. Selleks, et inimesi oleks võimalik üldse abistada, asuti kõigepealt oma piirkonnas kaardistama abivajavad inimesed. Esialgu keskenduti toetuste määramisele, kuna riik eraldas selleks raha, ning teenused hakkasid lisanduma ajapikku vastavalt vajadusele ja võimalustele. Tegeleti ka humanitaarabina saabunud toiduabi ning riiete jagamisega. Sotsiaaltööle asuma motiveeris võimalus inimesi abistada. Abistamine ei olnud esimestele sotsiaaltöötajatele võõras, mingil määral oldi sotsiaalse tööga kokkupuuteid olnud ka varem – see andis julguse väljakutse vastu võtta. Sotsiaaltööle asudes puudus esimestel sotsiaaltöötajatel ettekujutus ja teadmine, mida täpsemalt tegema tuleb hakata. Esimesed kogemused saadi tööd tehes ja teadmisi koguti läbi täienduskoolituste nii Eestis kui ka välismaal ning sotsiaaltööharidust omandades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimesed sotsiaaltöötajad olid tänase sotsiaaltöö teerajajad, nad on oma tegevuse üle uhked ning soovivad sellest rääkida. 1990ndate aastate sotsiaaltöötajate mälestusi tuleb kindlasti edasi koguda ning avaldada.
Eesti teatrite ja DRAAMA festivali tegevust iseloomustavate näitajate ülevaade kahe suure kriisi taustal aastatel 2004–2020
(Tartu Ülikool, 2021) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Diabeedi diagnoosiga laste ja nende perekondade igapäevane toimetulek
(Tartu Ülikool, 2021) Koor, Pilleriin; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Diabeet ehk suhkruhaigus on elustiili tugevalt mõjutav haigus, mis muudab perekondade elukorraldust. Lapse haigestumine diabeeti puudutab kogu perekonda ning algul võib vallandada šoki seisundi. Peale šokki hakkab perekond järk-järgult kohanema ja leppima lapse haigusega,. Esmaste muutuste tegemine võib olla raske, kuid enamik peresid on suutelised uue rutiini omaks võtma. Käesolevast uurimusest selgus, et diabeeti põdevate laste perekondi mõjutab diabeet erinevalt ning diabeediga igapäevasel toimetulekul on nii rõõme kui muresid. Esmalt kohandatakse toiduvalikud, kaalutletakse erinevate ravivõimaluste üle ning otsitakse informatsiooni erinevate toetuste ja abivahendite kohta. Lisaks tuuakse esile, et diabeediga lastel ja noortel esineb haridusastuses kohanemisega probleeme – nii õpetajad kui kaasõpilased ei mõista haiguse olemust ja sellega kaasuvat. Napib pädevaid tugiisikuid, kes suudaksid lapse kohanemist lihtsustada. Selleks, et saada erinevat teavet 1. tüüpi diabeeti põdevate laste toimetulekuks kasutavad lapsevanemad sotsiaalmeedia platvormi Facebook, kus Laste ja Noorte diabeet grupis jagatakse väga palju nõu, informatsiooni ning toetust. Sarnaselt pakub toetust ja abi ELDÜ diabeeti põdevate laste perekondadele. Samuti nähtus uurimusest, et kõige enam rõõmustavad lapsevanemad heade veresuhkru tasemete üle, mis ühest küljest on lastevanematele tunnustus raske töö eest, ent teisest küljest esineb seeõttu ka vähem tüsistusi. Diabeeti haigestumine kasvab aasta-aastalt ning seoses sellega peab kogu ühiskond, eriti haridusasutused, kellega laps peab kokkupuutuma, haigusega kohanema nagu peredki. Ühtlasi selgus, et diabeeti põdevate laste perekondade jaoks on oluline puude raskusastme tuvastamine. Puude raskusastme tuvastamine on aluseks paljudele sotsiaaltoetustele ja teistele tugimeetmetele. Käesolev bakalaureusetöö kinnitas, et tugimeetmed on peredele olulised ning ilma selleta oleks igapäevane toimetulek keerulisem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapse diabeedi diagnoosist on mõjutatud kogu pere elukorraldus, toitumine, uni, emotsioonid ja muud rutiinid. Enim probleeme on seotud sotsiaalsüsteemis ja meditsiinivaldkonnas orieteerumisega, mis eelkõige mõjutavad perekondade toimetulekut haigestumise algperioodis. Pöörates tähelepanu nii toitumisele kui ka aktiivsele eluviisile, saavad diabeeti põdevad lapsed ja nende pered elada tervislikku elu.

Sirvi

Sirvi Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd Kuupäev järgi