Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/68043

Browse

Now showing 1 - 20 of 109

Üksindus ja üksildus - eakate üksinda elamise kogemused
(Tartu Ülikool, 2020) Soosalu, Helen; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sotsiaalmeedia kasutamine sotsiaaltöö praktikas erinevate sotsiaalvaldkonna töötajate kogemuste näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Mõim, Eleriin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Perevägivalla mõju lastele ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Rinne, Riina; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lapsed võivad kogeda perevägivalda mitmel erineval viisil. Nad võivad pealt kuulda või näha vägivalda vanemate vahel, olla ise ohver või kaasatud teise vanema vastu suunatud vägivalda. Aga nad võivad ka tajuda vägivallajuhtumi tagajärgi. Perevägivald on reeglina korduv sündmus ning võib kahjustada last mitmel moel. Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada vanematevahelise vägivalla mõju lapse tundmustele, suhetele eakaaslastega ja koolis toimetulemisele. Samuti soovisin analüüsida, kuidas võib lähedaste vägivalla pealt nägemine mõjutada laste eluga rahulolu. Lähtuvalt sellest koostasin ankeedi ja viisin läbi küsitluse Põlvamaa ühe kooli 6–9 klassi õpilaste hulgas. Uurimuses osales 310 Põlva kooli 6.–9. klassi õpilast vanuses 12–16 aastat. Ligi pooled uurimuses osalend lapsed vastasid, et nende peres on esinenud vähemalt üks emotsionaalse või füüsilise vägivalla juhtum vanemate vahel. Enamasti märkisid lapsed siinkohal emotsionaalse vägivalla toimumist (karjumine ja alandamine). 7% uuringus osalenud lastest tunnistas, et peres on esinenud ka füüsilist vägivalda isa poolt ema vastu ning 4% andis teada, et ema lööb isa. Pooled vägivaldses peres kasvavad lapsed tundsid ennast peale vanemate vahelist tõsist tüli õnnetuna ning märkisid, et neil on raske koolitundides keskenduda ja kaasa töötada. Kolmandik tundis hirmu ja arvasid ennast olevat tüli tekkimises süüdi ning ei taha üldse kooli minna. Üle 90% oma vanematevahelist vägivalda pealt nägevatest lastes tõid välja tõsiasja, et neil on esinenud oma sõpradega tülisid ning ligi pooltel on koolis esinenud õpetajaga konflikte. Ühe märkimisväärse probleemina ilmnes, et 82% vägivaldsest perest pärit lastel esinevad raskused magama jäämisel. Lapsed, kelle vanemate vahel esineb vägivalda, oma eluga üldiselt vähem rahul kui need, kelle peres vägivalda ei esine. Nimelt on oma eluga täiesti rahul ainult 27% uurimuses osalenud vägivaldsetest peredest pärit lastest. Turvalisusega oli täiesti rahul 32% lastest. Oma tulevikuga oli rahul 14% vägivaldsetes peredes kasvavatest lastes. Uurimistöö tulemusena selgus, et vanematevaheline vägivald avaldab mõju laste tundmustele, suhetele eakaaslastega ja koolis toimetulemisele ja eluga rahulolule.
Sooline palgalõhe majandusharuti
(Tartu Ülikool, 2020) Logina, Mai-Liis; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooni seos subjektiivse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Kaasik, Elina; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on vastaja tervise enesehinnang seotud tema elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooniga ning millist mõju avaldab vastaja tervisele ja tervise enesehinnangule tema vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon sel ajal, kui vastaja oli teismeline. Eesmärgi täitmiseks on kasutatud varasemat temaatilist kirjandust ning Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kvantitatiivsed analüüsi. Töö põhitulemused on järgnevad: 1) nii sotsiaaldemograafilised kui ka elustiili käsitlevad tunnused on seotud tervise enesehinnanguga; 2) vastaja sotsiaalmajanduslik taust on oluline prognoosimaks vastaja subjektiivset tervist; 3) vanemate ametil teismeeas on olemas seos vastaja tervise ja tervise enesehinnanguga. Töös selgus, et suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks subjektiivseks terviseks on vanematel inimestel, meestel, üksi elavatel inimestel, madalama hariduse ning ametipositsiooniga inimestel, vähema füüsilise aktiivsusega ning suitsetavatel inimestel. Lisaks on tervise enesehinnang seotud ka vanemate sotsiaalmajandusliku positsiooniga. Vastajatel, kelle üks vanem on pärit Eestist ning üks välismaalt, on võrreldes mõlema Eestist pärit vanema lastega suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks terviseks. Vanemate sotsiaalmajanduslikust positsioonist oli oluline vaid vanemate amet. Kusjuures isa amet vastaja teismeeas prognoosis halba tervise enesehinnangut paremini kui ema amet. Selgus, et neil vastajatel, kelle isa või ema töötas nende teismeeas põllumajanduses, on võrreldes tippspetsialistide ja juhtide lastega mitu korda suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks tervise enesehinnanguks.
Lapse- ja noorukieas perevägivalda kogenud noorte täiskasvanute tagasivaade lapsepõlvele
(Tartu Ülikool, 2020) Rootsi, Carmen; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Segregatsioon Tartu eluasemeturul
(Tartu Ülikool, 2020) Nõmme, Katre; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli uurida elukohasegregatsiooni Tartu kinnisvaraturul ehk seda millised on olnud viimase 5 aasta trendid. Elukohasegregatsiooni analüüsimisel käsitleti ostuhinnast ja rahvusest lähtuvat segregatsiooni. Bakalaureusetöö peamised tulemused: • Tartus on viimastel aastatel süvenenud piirkondlik segregatsioon korterite ostuhinna alusel. • Välja on kujunenud viis piirkonda, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma suurema summa. Suurima soovitud ostuhinna tõusu perioodide lõikes on teinud Supilinn, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma ligi 140 000€. Supilinna arengut kinnitavad varasemad Tartu linna uuringud. • Korterite ning majade ostjate puhul on kahe perioodi võrdluses Veeriku ning Ropka linnaosade soovitud mediaan ostuhind teinud järsu languse. • Rahvuslik segregatsioon ei ole viimastel aastatel süvenenud, sest näha ei ole suuri muutusi rahvuslikes koosseisudes erinevates linnaosades kahe perioodi lõikes.
Kinnise lasteasutuse, asenduskodu ja kohaliku omavalitsuse koostöö kinnise lasteasutuse teenusel viibiva lapse toetamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Neppo, Grete Maria; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Seksuaalne ahistamine internetis Eesti noorte seas
(Tartu Ülikool, 2020) Reus, Polina; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli Eesti noorte interneti vahendusel toimunud seksuaalse ahistamise kogemuste uurimine ja peamiste riskitegurite väljaselgitamine. Töös kasutasin „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu“ 2015. aastast pärit andmeid. Valim sisaldas 16-19-aastast noort inimest Eesti koolidest. Ehkki andmed on juba viis aastat vanad, ei ole neid väga põhjalikult analüüsitud. Pealegi ei ole Eestis seni uuemaid nii suure esindusliku valimiga uuringuid korraldatud, kus oleks noorte interneti väärkohtlemise teemat nii detailselt käsitletud. Analüüsist selgus, et peamised 12 kuu jooksul seksuaalse ahistamise ohvriks langemise riskitegurid on seotud kahe suurema dimensiooniga: noorte riskikäitumise ja kodukeskkonnaga. Minu uuring näitas, et ahistamise ohvriks langevad suurema tõenäosusega noored, kellel pole piisavalt toetavat kodukeskkonda ja kes ise kalduvad riskantselt käituma. Suuremas ahistamise riskis on tüdrukud, vene kodukeelega noored, need, kelle vanemad on vähe osavõtlikud ja iseseisvust piiravad. Samuti on ahistamise ohvriks tõenäoliselt noored, kellel vähemalt üks vanematest töötab välismaal, kes on kogenud kodus vägivalda, kelle vanemate vahel on vägivalda, ja noored, kes tarvitavad alkoholi, narkootikumid ning rikuvad seadust. Seda, kas käituda riskantselt (näiteks tarbida alkoholi ja narkootikume), saavad noored ise valida, kuid kodukeskkonna tegurid ei sõltu neist. Näiteks noor ei ole võimeline muutma perekonna majanduslikku olukorda ega mõjutama vanemate töörände valikut. Riskikäitumisega võib olla seotud perekonnaga seotud teguritest – kehvadest perekondlikest tingimustest pärit noored, kalduvad ka enam riskantselt käituma. Seega on eriti oluline pöörata seksuaalse ahistamise puhul tähelepanu eelkõige perekonnaga seotud riskiteguritele. Tehtud uurimustöö tulemused näitavad, et teemat on vaja veel uurida teiste nurkade alt, kasutades teisi meetodeid (nt kvalitatiivset). Kindlasti pakuks huvi, kuidas noorte iseloomujooned ja koolikeskkond on seotud seksuaalse küberahistamisega. Veel tasuks uurida, kuivõrd noored on valmis kogetud ahistamisest teistele rääkima, abi otsima ja kelle poole pöörduma. Välja tasuks selgitada ka, millised asjaolud võivad soodustada ahistamisega seotud murest rääkimist ja mis seda takistab.
Asenduskodus elavad psühholoogiliselt traumeeritud lapsed ning nende toetamine - kasvatajate tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2020) Rebase, Hele-Riin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Laste eluga rahulolu ja seda mõjutavad lähikeskkonna tegurid
(Tartu Ülikool, 2020) Kall, Laura; Soo, Kadri, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
IKT-vahendite kasutamine töös klientidega eriolukorras sotsiaalala töötajate kogemuste alusel
(Tartu Ülikool, 2020) Enumäe, Maarja; Linno, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lastekaitsesüsteemi ülesehitamine peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist
(Tartu Ülikool, 2021) Veske, Beatrice; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Seadsin oma bakalaureusetöö eesmärgiks asjaosaliste lugudele toetudes kirjeldada lastekaitsetööd taasiseseisvumise järgses Eestis. Leian, et olen oma eesmärgi saavutanud ning uurimuse käigus saanud vajaliku informatsiooni. Esimeste lastekaitsetöötajate kirjelduste järgi sain ettekujutuse murranguperioodil toiminud lastekaitsesüsteemist, mis oli alles loomisel. Peale Eesti taasiseseisvumist ilmnesid algusaastatel järgnevad nähtused: lapsi sündis aina vähem, lapsevanemad töötasid liiga palju ja intensiivselt, lastevanematel oli vähe aega lastega tegelemiseks kuna nad olid pidevalt tööl, uute peretüüpide nagu asendusperede ja uusperede tekkimine (Tulva, 1996b: 7). Uurimuses osalejad ütlesid, et kõik sotsiaalsed probleemid olid suhteliselt lahendamatud. Peamised probleemid, mis olid olemas algusaastatel, on olemas ka praeguses ühiskonnas. S1 tõdes, et lastekaitsetöötajad on nagu tulekustutajad, kes hakkavad tegutsema siis, kui kuskilt juba põleb. Leiti, et lastekaitsetöötajate koormus on alati väga suur olnud, mistõttu head ennetustööd ja sügavat peretööd teha ei saa. Võrreldes algusaastate lastekaitset tänapäevaga, on areng olnud kiire. Arenenud on töövõtted, suunad ja üldised tingimused. Uurimuses osalejad tunnistasid, et murranguperioodil oli hea töötada seetõttu, et nad olid veel noored ja julgesid vigu teha. Tehtud vigadest nad õppisid ja arenesid edasi. Kui algusaastatel olid ametnikud oma muredega tihti üksi ja abi sai küsida vaid kolleegide käest, siis tänapäeval tänu infotehnoloogiale on rohkem võimalusi informatsiooni otsimiseks ja lahenduste leidmiseks. Lastekaitsetöötaja amet sobib inimestele, kellele meeldib ennast töö käigus arendada. See valdkond on pidevas muutuses ning lastekaitsetööd tegev inimene peab olema hea muutustega kohaneja. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonnas alati olemas ning võib väita, et need on lahendamatud. Me saame neid probleeme ainult leevendada. Sotsiaalsed probleemid on omavahel seotud ning kui abivajajad õigeaegselt vajalikku abi ei saa, siis ühest probleemist võib edasi areneda teine probleem.
„Värvigamma läinud hallist ja, ja mustast ja valgest selliseks vikerkaarevärviliseks“ - sotsiaaltöötajad räägivad sotsiaaltöö praktika muutumisest
(Tartu Ülikool, 2021) Kondas, Britha; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Õiglasest hüvede jaotamisest aru saamine immigrantide ja Eestis sündinud inimeste seas
(Tartu Ülikool, 2021) Teidearu, Hedi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Soolised erinevused õiglase töötasu hindamisel
(Tartu Ülikool, 2021) Lehes, Lisanna; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada meeste ja naiste õiglasena tajutud töötasu erinevus ja uurida seda mõjutavaid tegureid. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega ja defineeris neli valdkonda, mille abil prognoosida ning mõista meeste ja naiste jaoks õiglase töötasu summa kujunemist. Nendeks valdkondadeks olid: tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning sooline stereotüpiseerimine ja diskrimineerimine. Kvantitatiivne analüüs viidi läbi kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru ehk 2018. aasta Eesti andmeid. Autor koostas mitmest lineaarset regressioonanalüüsi, et uurida selgitavate muutujate seost sõltuva muutuja ehk õiglase brutotöötasu hinnanguga. Töös loodi selleks kolm mudelit: esmalt õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks, seejärel mudel naiste ja mudel meeste õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks. Analüüsis selgus, et naistel oli madalam õiglase töötasu hinnang kui meestel. Ametigruppide seas esines suurim sooline erinevus oskus- ja lihttööliste grupis. Analüüsi valitud kindlate valdkondade tegurid, nagu tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning stereotüpiseerimise ja diskrimineerimise tegurid, kirjeldasid hästi õiglase töötasu kujunemist. Töös selgus, et tunnused, nagu tööturu kogemus ja ametigrupp mõjutavad oluliselt hinnanguid õiglase töötasu osas. Õiglase töötasu hindasid madalamaks tööturule sisenejad ja lahkujaid, aga ka ametihierarhias madalamatesse ametigruppidesse kuulujad. Samuti selgus, et laste olemasolu oli mõlema sugupoole õiglase töötasu hinnangule olulise tähtsusega. Meeste õiglase töötasu hinnangule mõjus laste olemasolu positiivselt, naistele aga negatiivselt. Palgahindamise valdkond on mitmekesine ja käsitletud kirjanduse põhjal on veel valdkondi, mida siinses töös ei kaasatud, ent mida tuleks edaspidi rakendada õiglase töötasu uurimises. Praegustest tulemustest lähtuvalt tuleks naiste ja meeste vahelist segregatsiooni õiglase töötasu tajumise osas uurida ametialade kaupa ning arvestada nii isikuomaduste kui ka erinevate töökeskkonda kirjeldavate teguritega. Lõputöö selgitas õiglase töötasu sooliste erinevuste olemasolu ja tekkepõhjuseid. Tajutava õiglase töötasu uurimine on oluline, kuna tajutava õiglase töötasu soolistest erinevustest saavad alguse ka tegeliku töötasu erinevused meeste ja naiste vahel. Läbipaistvuse tagamine suurendaks teadlikkust diskrimineerimisest ja aitaks seeläbi soolist erinevust tegeliku ja õiglase töötasu osas vähendada.
Dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu toetamise võimalused läbi dementsussõbralike teenuste
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsus on ülemaailmselt kasvav probleem. Dementsus raskendab inimese igapäevaelu toimetulekut. Pakkudes dementsussõbralikke teenuseid näiteks päevakeskuse teenust on eelkõige vaja lähtuda õige keskkonna loomisest – nii füüsiline kui ka vaimne keskkond. Luues õige keskkonna saab dementsusega inimese heaolu toetada. Töö alguses sai püstitatud kolm uurimisküsimust: 1. Milliseid innovatiivseid lahendusi on võimalik rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu tõstmiseks? 2. Kuidas dementsuse diagnoosiga inimesed kirjeldavad oma heaolu praegu? 3. Milliseid võimalusi rakendavad päevakeskuse töötajad dementsuse diagnoosiga eakate heaolu toetamiseks? Innovatiivsed lahendused, mida saaks rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolutõstmiseks oleks näiteks dementsuse sõbralikud linnad. Samuti on vahvaks ideeks ka mälukohvikud, mida rakendatakse Eestis ja mujal maailmas. Läbi lihtsate muudatuste on võimalik dementsusega inimestele luua sobilike keskkondi, nii koduses keskkonnas, teenustel kui ka avalikes kohtades. Analüüsist selgus, et dementsusega inimeste heaolule tuleks tähelepanu pöörata. Kuigi heaolu poolest tundusid kõik rahul olevat, siis tuleks arvesse võtta seda, et kliendid ei ole oma sündroomist teadlikud. Klientide heaolu toetamiseks, rakendavad päevakeskuse töötajad erinevaid mälu treenivaid mänge. Mälu treenivate mängude juures on töötajad toetavaks allikaks. Eelkõige peab jõukohaste toimingutega klient ise hakkama saama.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna populistlike sõnumite analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Potsepp, Kristel Birgit; Strenze, Tarmo, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kasvamine erivajadusega - kogemuslood
(Tartu Ülikool, 2021) Paas, Kristiina Helena; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Browse

Browsing Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd by Issue Date

Results Per Page

Sort Options