Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Browse

Now showing 1 - 20 of 109

2011.-2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Lina, Elen; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada viimase kümne aasta jooksul Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite kooskõla kasutatud andmekogumismeetoditega, et teada saada, kas nende valimite põhjal tehtud üldistused on õigustatud. Bakalaureusetöö teema valikul lähtusin sellest, et antud teemat pole varasemalt Eestis uuritud ning teadmine, kas saame teostatud rakendusuuringuid usaldada on äärmiselt tähtis. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin põhjalikult uurimisviiside, valimi tüüpide ning alatüüpidega ja valimi moodustamise põhimõtetega. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks teostasin 2011.–2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute raportite kontentanalüüsi. Analüüsist selgus, et Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes kasutati tõenäosuslikke valimitüüpe vähem kui mittetõenäosuslikke valimitüüpe ning uuringutes oli uurimisviisi ja valimi kooskõlas puudujääke ja küsitavusi. Seetõttu ei olnud ka üle poolte uuringute põhjal üldkogumile tehtud üldistused õigustatud, arvestades valimi esinduslikkust üldkogumi suhtes. Peamised valimite koostamisel tehtud vead Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringutes olid uuringufirmade poolt kindlate sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega inimeste eelistamine valimisse, uuringufirmade oma kontaktide kasutamine valimi moodustamisel ning eksimine lisavalimite kasutamisel. Kõigil eeltoodud juhtudel rikutakse tõenäosusliku valimi koostamise reegleid ning seetõttu tuleks selliste uuringute pinnalt üldkogumile laiendatud tulemustesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Bakalaureusetöö on oluline nii riiklikul tasandil kui ka sotsioloogilisel maastikul, juhtides tähelepanu seni tuvastamata jäänud probleemile sotsiloogilisi andmekogumismeetodeid kasutavate rakendusuuringute kvaliteedis. Tulevikus tasuks uurida, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teiste valdkondade ning ministeeriumite uuringute puhul. Tulevikus võiks uuringute teostajad järgida uuringuraportite ülesehitusel ühtlasemat struktuuri ning ühesuguste asjade nimetamisel kasutada samasuguseid termineid, mis teeks raportites orienteerumise ja nendest ülevaate saamise oluliselt lihtsamaks.
Aastatel 2015-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusuuringute aruannete metoodikakirjelduste analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd võimaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringud ja nendes sisalduvate kvantitatiivsete küsitlusuuringute raportites esitatud metoodikakirjeldused lugejal hinnata nende uuringute metoodika, andmete ja tulemuste kvaliteeti. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin asjakohase kirjandusega, määratlesin rahvusvahelised eeskirjad ja standardid, mis sisaldasid küsitlusuuringute tulemuste raporteerimise nõudeid ja koostasin kaks erinevat kodeerimisjuhendit, et nendes olevate nõuete erinevast detailsusest tulenevaid hinnanguid võrrelda ja näidata, kuidas vastavad uuringute metoodikakirjeldused erinevate eeskirjade nõudmistele. Kodeerimisjuhendites olevad muutujad kirjeldasid, milline info peaks rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite järgi olema küsitlusuuringu metoodika kohta uuringu aruandes avaldatud, et lugejal oleks piisav info, tegemaks järeldusi uuringu metoodika ja tulemuste kvaliteedi kohta. Eelnevast tulenevalt viisin läbi aastatel 2015–2022 koostatud aruannete, mis sisaldasid kvantitatiivseid küsitlusuuringuid, kontentanalüüsi. Kontentanalüüsi tulemusena selgus, kuivõrd detailselt oli käsitlevates aruannetes töö metoodika aspekte kirjeldatud. Peamisteks järeldusteks sain, et paljudes tähtsates aspektides, mis otseselt mõjutavad töö nii süstemaatilist kui ka juhusliku viga on käsitletud raportid detailivähesed või ebaselged. See uurimistöö on sotsioloogilisel maastikul oluline, et rõhutada võimallike puudujääke küsitlusuuringute metoodilistes kirjeldustes, mis omakorda võivad mõjutada tulemuste usaldusväärsust. Edaspidi tuleks uurida, kas teiste ministeeriumite tellimusel tehtud uuringud annavad sarnaseid või erinevaid tulemusi – mõnda sellist tööd on juba tehtud, näiteks Elen Lina (2022) oma Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüsis.
Abivajaduse hindamine koduteenuse ja üldhooldusteenuse näitel Tartumaa valdades
(Tartu Ülikool, 2023) Palloson, Ranno; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ahistav jälitamine Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Vaher, Mirjam; Eelma, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on ahistava jälitamise kui kuriteo olemus, leides, millisel viisil ahistava jälitamise kuritegusi toime pannakse ning milline on antud kuritegude sotsiaalne kontekst. Analüüs põhines kõikidel Riigi Teatajast leitavatel avalikel kohtulahenditel aastatest 2018-2021, milles sisaldus viide Karistusseadustiku §-le 1573. Valim koosnes 94 kohtulahendist. Tööst selgus, et ahistava jälitamise puhul on tegemist pika aja vältel toime pandud jätkuva kuriteoga. Eelkõige liigitub ahistav jälitamine lähisuhtevägivalla alla, sest enamjaolt oli jälitajate näol tegemist endiste partneritega, kes tihtipeale kasutasid ohvrite peal mingit vormi vägivalda, kõige sagedamini esines vaimset vägivalda. Selgus, et küberjälitamise element on muutunud jälitamise tavapäraseks osaks. Analüüsitud juhtumitest joonistus välja neli tüpoloogiat: intensiivselt kontakti otsija, valeväljakutsete tegija, vägivaldne ning häbistada sooviv jälitaja. Leitud tüpoloogiad aitavad aimu saada erinevat tüüpi jälitajatest, mis tegusid nad võivad toime panna, kui kaua nende tegevus kestab ning kui ohtlikud nad on. Antud töös on võimalik näha, milline seos on jälitaja-ohvri vahelisel suhtel ja ühiste laste olemasolul jälitamise kestusele ning milline on toimepanija tegude mõju kannatanule ja tema elule. Käesoleva uuringu piiranguks on kindlasti asjaolu, et mõnel juhul polnud juhtumite sisus selgesõnaliselt välja toodud ohvri ja jälitaja omavahelist suhet, mistõttu pidi konteksti tuvastama, seega ei pruugi tehtud järeldused olla sajaprotsendiliselt õiged. Samuti võis olla juhtumeid, kus ohvril ja jälitajal oli lapsi, kuid seda polnud lahendis välja toodud, mistõttu võivad uuringu tulemused tegelikkusest erineda. Kuna Eestis on ahistavat jälitamist uuritud vähe ning needki uuringud keskenduvad õiguslikule probleemistikule, võiksid edasised uuringud keskenduda samuti ahistava jälitamise kui nähtuse uurimisele. Kindlasti võiks uurida, mis raskendab/takistab abi otsimist ning kuidas mõjutab laste olemasolu ahistava jälitamise dünaamikat. Samuti oleks oluline teada, miks ahistava jälitamise juhtumid nii pikka aega kestavad. Veel oleks huvitav teada jälitajate perspektiivi, mis põhjustel ja eesmärkidel nad antud kuritegusid toime panevad, et potentsiaalselt mõista kuriteo kui nähtuse sügavamaid tagamaid.
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Alaealiste ja täisealiste NEET- olukorras noorte abistamisvõimaluste erinevused ja ennetustegevused
(Tartu Ülikool, 2023) Laks, Ele; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reformi kajastamine meedias
(Tartu Ülikool, 2022) Tähe, Annaliis; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asendushoolduselt järelhooldusele suunatud noorte sotsiaalse identiteedi kujunemine
(Tartu Ülikool, 2024) Paas, Eidi; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
„Asenduskodu ilu ja valu“ - ühe pere laste kogemused
(Tartu Ülikool, 2021) Saluste, Kaisa; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärk oli analüüsida kahe õe jutustatud narratiive. Üks olulisemaid järeldusi osalejate lugudest on inimsuhetele vähese tähelepanu pööramine. Osalejad on kasvanud mitmete täiskasvanute kasvatuste all, nii positiivsete kui ka negatiivsete suhete ühine joon oli kommunikatsioon ja usaldus. Olukorras, kus lapsed on eelneva traumakogemusega, on usaldusliku suhte väärtus oluliselt kõrgem. Isaga järjepidev ning stabiilne suhtlus oli positiivne mõjutegur osalejate hakkama saamisel perest eraldamisel ning hilisemal perioodil ehk bioloogiliste sidemete hoidmine on ääretult oluline. Osalejad andsid ka tagasisidet viimastel aastatel toimunud süsteemi muudatusele. Olles kasvanud mõlemas süsteemis – lastekodus ja perekodus, nägid osalejad pigem uuele süsteemile üleminekut olukorda raskendavana. Osalejatele isiklikult andis suurema turvaning peretunde rohkemate lastega koos olemine kui 6-lapseline perekodu. Kasvatajate väsimust uue töögraafiku järel märkasid osalejad samuti. Kõik me kogeme sündmusi erinevalt, lähtume enda vaadetest, tunnetest ning emotsioonidest. Eesmärk ei olnud ühtegi kasvatajat, asenduskodu või teisi isikuid kritiseerida, vaid anda tagasisidet, mida asenduskoduteenuse süsteemi arendajad saaksid kasutada ja silmas pidada. Leian, et antud loo keskmeks ei ole osalejate kannatused vaid vaprus ning osalejate enda analüüsioskus enda elusündmuste vaheliste seoste leidmisel.
Asenduskodus elavad psühholoogiliselt traumeeritud lapsed ning nende toetamine - kasvatajate tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2020) Rebase, Hele-Riin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu toetamise võimalused läbi dementsussõbralike teenuste
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsus on ülemaailmselt kasvav probleem. Dementsus raskendab inimese igapäevaelu toimetulekut. Pakkudes dementsussõbralikke teenuseid näiteks päevakeskuse teenust on eelkõige vaja lähtuda õige keskkonna loomisest – nii füüsiline kui ka vaimne keskkond. Luues õige keskkonna saab dementsusega inimese heaolu toetada. Töö alguses sai püstitatud kolm uurimisküsimust: 1. Milliseid innovatiivseid lahendusi on võimalik rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu tõstmiseks? 2. Kuidas dementsuse diagnoosiga inimesed kirjeldavad oma heaolu praegu? 3. Milliseid võimalusi rakendavad päevakeskuse töötajad dementsuse diagnoosiga eakate heaolu toetamiseks? Innovatiivsed lahendused, mida saaks rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolutõstmiseks oleks näiteks dementsuse sõbralikud linnad. Samuti on vahvaks ideeks ka mälukohvikud, mida rakendatakse Eestis ja mujal maailmas. Läbi lihtsate muudatuste on võimalik dementsusega inimestele luua sobilike keskkondi, nii koduses keskkonnas, teenustel kui ka avalikes kohtades. Analüüsist selgus, et dementsusega inimeste heaolule tuleks tähelepanu pöörata. Kuigi heaolu poolest tundusid kõik rahul olevat, siis tuleks arvesse võtta seda, et kliendid ei ole oma sündroomist teadlikud. Klientide heaolu toetamiseks, rakendavad päevakeskuse töötajad erinevaid mälu treenivaid mänge. Mälu treenivate mängude juures on töötajad toetavaks allikaks. Eelkõige peab jõukohaste toimingutega klient ise hakkama saama.
Diabeedi diagnoosiga laste ja nende perekondade igapäevane toimetulek
(Tartu Ülikool, 2021) Koor, Pilleriin; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Diabeet ehk suhkruhaigus on elustiili tugevalt mõjutav haigus, mis muudab perekondade elukorraldust. Lapse haigestumine diabeeti puudutab kogu perekonda ning algul võib vallandada šoki seisundi. Peale šokki hakkab perekond järk-järgult kohanema ja leppima lapse haigusega,. Esmaste muutuste tegemine võib olla raske, kuid enamik peresid on suutelised uue rutiini omaks võtma. Käesolevast uurimusest selgus, et diabeeti põdevate laste perekondi mõjutab diabeet erinevalt ning diabeediga igapäevasel toimetulekul on nii rõõme kui muresid. Esmalt kohandatakse toiduvalikud, kaalutletakse erinevate ravivõimaluste üle ning otsitakse informatsiooni erinevate toetuste ja abivahendite kohta. Lisaks tuuakse esile, et diabeediga lastel ja noortel esineb haridusastuses kohanemisega probleeme – nii õpetajad kui kaasõpilased ei mõista haiguse olemust ja sellega kaasuvat. Napib pädevaid tugiisikuid, kes suudaksid lapse kohanemist lihtsustada. Selleks, et saada erinevat teavet 1. tüüpi diabeeti põdevate laste toimetulekuks kasutavad lapsevanemad sotsiaalmeedia platvormi Facebook, kus Laste ja Noorte diabeet grupis jagatakse väga palju nõu, informatsiooni ning toetust. Sarnaselt pakub toetust ja abi ELDÜ diabeeti põdevate laste perekondadele. Samuti nähtus uurimusest, et kõige enam rõõmustavad lapsevanemad heade veresuhkru tasemete üle, mis ühest küljest on lastevanematele tunnustus raske töö eest, ent teisest küljest esineb seeõttu ka vähem tüsistusi. Diabeeti haigestumine kasvab aasta-aastalt ning seoses sellega peab kogu ühiskond, eriti haridusasutused, kellega laps peab kokkupuutuma, haigusega kohanema nagu peredki. Ühtlasi selgus, et diabeeti põdevate laste perekondade jaoks on oluline puude raskusastme tuvastamine. Puude raskusastme tuvastamine on aluseks paljudele sotsiaaltoetustele ja teistele tugimeetmetele. Käesolev bakalaureusetöö kinnitas, et tugimeetmed on peredele olulised ning ilma selleta oleks igapäevane toimetulek keerulisem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapse diabeedi diagnoosist on mõjutatud kogu pere elukorraldus, toitumine, uni, emotsioonid ja muud rutiinid. Enim probleeme on seotud sotsiaalsüsteemis ja meditsiinivaldkonnas orieteerumisega, mis eelkõige mõjutavad perekondade toimetulekut haigestumise algperioodis. Pöörates tähelepanu nii toitumisele kui ka aktiivsele eluviisile, saavad diabeeti põdevad lapsed ja nende pered elada tervislikku elu.
Eakate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise tundmused ja kogemused
(Tartu Ülikool, 2023) Kriisa, Laura; Linno, Merle, juhendaja; Adamsoo, Karl Gustav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eakate tehnoloogia- ja robootikaalase suhtumise uurimine päevakeskustes läbi viidud haridusliku robootika käed-külge piloottöötoa abil
(Tartu Ülikool, 2023) Ots, Angeelika; Linno, Merle, juhendaja; Rantsus, Ramon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eelkooliealiste lastega töötavate täiskasvanute ja lapsevanemate ebakindlus füüsilise kontakti ees lastega
(Tartu Ülikool, 2021) Mahoni, Kätlin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, mida räägivad uurimuses osalenud eelkooliealiste lastega töötavad täiskasvanud ja lapsevanemad laste puudutamisega seonduvatest probleemidest. Eelkooliealiste laste puudutamine ning sellega seotud võimalik hirm või kohmetus eelkoliealiste lastega töötavate spetsialistide ja lapsevanemate seas on delikaatne teema. Lisaks on tegemist ka vähe käsitletud teemaga. Teema puudutab peamiselt kitsast gruppi inimesi, mille tõttu ei pruugi suurem osa ühiskonnast sellega kursis olla. Green (2017) järgi on kompimine tajumismeel, millel on mitmeid kommunikatsiooni, kaitse ja muid elulisi funktsioone. Nii Green (2017) kui ka Petrie (2011) kinnitavad, et just füüsiline kontakt on töös lastega tähtsalt kohal (Petrie, 2011). Blackwell (2000) tõi välja, et uurimuste tulemused viitavad tihedale seosele füüsilise kontakti ja lapse arengu vahel. Tähtis on mõista, et väikese lapse jaoks on rohke puudutamisega võrreldes oluliselt – kahjustavam vähene puudutamine, sest just füüsiline kontakt tagab lapsele terviklikuks arenguks vajalikud aistingud (Piper ja Smith, 2003). Bakalaureusetöö metodoloogiliseks lähenemisviisiks on kvalitatiivne lähenemisviis ning kasutasin poolstruktureeritud individuaalintervjuud. Viisin töö eesmärgi täitmiseks läbi kuus intervjuud – 2 lasteaiaõpetajaga, 2 lapsevanemaga ja 2 huvihariduse õpetajaga. Bakalaureusetöö raames läbiviidud intervjuude näitel on võimalik järeldada, et intervjuus osalenud eelkooliealiste lastega töötavad spetsialistid ja lapsevanemad on teadlikud laste füüsilise kontakti vajadusest ning põhjendavad lapse puudutamist lapse soovi ja vajadusega Lisaks on intervjueeritavad teadlikud liigse puudutamisega seotud võimalikest probleemidest ning oskavad neid reflekteerida. Teisalt ei too eelkooliealiste lastega töötavad täiskasvanud otseselt välja segaduse või hirmu tundmist igapäevases töös lastega. Laste puudutamine on enamasti intuitiivne tegevus, mille eesmärke ja võimalikke tagajärgi lapsevanemad ja spetsialistid ei teadvustanud. Tegemist on aga vähe räägitud teemaga ning kindlate suuniste puudumise tõttu esineb intervjueeritavate seas segadust ja ebakindlust. Lisaks on vajalik pakkuda teemat käsitlevaid täiendkoolitusi pika karjääriga huvihariduse õpetajatele.
Eesti ajateenijate hoiakute muutus enne ja pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2024) Soone, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The dissertation aimed to identify the change in attitudes of Estonian conscripts before and after the beginning of the full-scale war in Ukraine. The current international security situation has brought many changes to Estonia's national defense stance, focusing on the increase in defense willingness and threat perception among conscripts. Estonia's national defense relies on a reserve army, including conscripts, and NATO membership. Understanding conscripts’ attitudes towards security and the service makes it crucial to know their national defense stance. The thesis begins with a theoretical overview of conscription and its development, highlighting the attitudes towards conscription in the Baltic states in recent history. It then discusses the security situation in Ukraine, Russia’s behavior, and the impact of the military situation on individual threat perception. The final theoretical chapter addresses the relevance of defense willingness in the context of the war and the attitudes of conscripts, presenting different approaches to the concept. The attitudes of conscripts were examined through frequency distributions and a binary logistic regression analysis, with variables divided into attitudes toward defense willingness and threat perception. The time context was the year 2020/21 before the war began, and 2022/23 after the war began. The results illustrate the relationship between conscripts’ attitudes towards defense willingness and threat perception, with the primary statistically significant demographic factor being the native language. The perception of threat among conscripts has increased following the outbreak of the war in Ukraine, raising societal anxiety and stress. Increased threat perception has influenced defense willingness, which has risen since the beginning of the war. The rise in defense willingness is reflected in the changing attitudes of conscripts, who now place a higher value on the necessity of conscription for Estonia's national defense, and are more inclined to volunteer for service. However, while defense willingness has increased, conscripts still value individual freedom of choice in their lives, and most do not want to engage in active service after conscription.
Eesti elanike soostereotüübid
(Tartu Ülikool, 2024) Raig, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Browse

Browsing Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd by Title