Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 156

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2011.-2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Lina, Elen; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada viimase kümne aasta jooksul Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite kooskõla kasutatud andmekogumismeetoditega, et teada saada, kas nende valimite põhjal tehtud üldistused on õigustatud. Bakalaureusetöö teema valikul lähtusin sellest, et antud teemat pole varasemalt Eestis uuritud ning teadmine, kas saame teostatud rakendusuuringuid usaldada on äärmiselt tähtis. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin põhjalikult uurimisviiside, valimi tüüpide ning alatüüpidega ja valimi moodustamise põhimõtetega. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks teostasin 2011.–2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute raportite kontentanalüüsi. Analüüsist selgus, et Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes kasutati tõenäosuslikke valimitüüpe vähem kui mittetõenäosuslikke valimitüüpe ning uuringutes oli uurimisviisi ja valimi kooskõlas puudujääke ja küsitavusi. Seetõttu ei olnud ka üle poolte uuringute põhjal üldkogumile tehtud üldistused õigustatud, arvestades valimi esinduslikkust üldkogumi suhtes. Peamised valimite koostamisel tehtud vead Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringutes olid uuringufirmade poolt kindlate sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega inimeste eelistamine valimisse, uuringufirmade oma kontaktide kasutamine valimi moodustamisel ning eksimine lisavalimite kasutamisel. Kõigil eeltoodud juhtudel rikutakse tõenäosusliku valimi koostamise reegleid ning seetõttu tuleks selliste uuringute pinnalt üldkogumile laiendatud tulemustesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Bakalaureusetöö on oluline nii riiklikul tasandil kui ka sotsioloogilisel maastikul, juhtides tähelepanu seni tuvastamata jäänud probleemile sotsiloogilisi andmekogumismeetodeid kasutavate rakendusuuringute kvaliteedis. Tulevikus tasuks uurida, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teiste valdkondade ning ministeeriumite uuringute puhul. Tulevikus võiks uuringute teostajad järgida uuringuraportite ülesehitusel ühtlasemat struktuuri ning ühesuguste asjade nimetamisel kasutada samasuguseid termineid, mis teeks raportites orienteerumise ja nendest ülevaate saamise oluliselt lihtsamaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aastatel 2015-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusuuringute aruannete metoodikakirjelduste analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd võimaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringud ja nendes sisalduvate kvantitatiivsete küsitlusuuringute raportites esitatud metoodikakirjeldused lugejal hinnata nende uuringute metoodika, andmete ja tulemuste kvaliteeti. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin asjakohase kirjandusega, määratlesin rahvusvahelised eeskirjad ja standardid, mis sisaldasid küsitlusuuringute tulemuste raporteerimise nõudeid ja koostasin kaks erinevat kodeerimisjuhendit, et nendes olevate nõuete erinevast detailsusest tulenevaid hinnanguid võrrelda ja näidata, kuidas vastavad uuringute metoodikakirjeldused erinevate eeskirjade nõudmistele. Kodeerimisjuhendites olevad muutujad kirjeldasid, milline info peaks rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite järgi olema küsitlusuuringu metoodika kohta uuringu aruandes avaldatud, et lugejal oleks piisav info, tegemaks järeldusi uuringu metoodika ja tulemuste kvaliteedi kohta. Eelnevast tulenevalt viisin läbi aastatel 2015–2022 koostatud aruannete, mis sisaldasid kvantitatiivseid küsitlusuuringuid, kontentanalüüsi. Kontentanalüüsi tulemusena selgus, kuivõrd detailselt oli käsitlevates aruannetes töö metoodika aspekte kirjeldatud. Peamisteks järeldusteks sain, et paljudes tähtsates aspektides, mis otseselt mõjutavad töö nii süstemaatilist kui ka juhusliku viga on käsitletud raportid detailivähesed või ebaselged. See uurimistöö on sotsioloogilisel maastikul oluline, et rõhutada võimallike puudujääke küsitlusuuringute metoodilistes kirjeldustes, mis omakorda võivad mõjutada tulemuste usaldusväärsust. Edaspidi tuleks uurida, kas teiste ministeeriumite tellimusel tehtud uuringud annavad sarnaseid või erinevaid tulemusi – mõnda sellist tööd on juba tehtud, näiteks Elen Lina (2022) oma Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüsis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abivajaduse hindamine koduteenuse ja üldhooldusteenuse näitel Tartumaa valdades
(Tartu Ülikool, 2023) Palloson, Ranno; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agentsuse väljendumine koolieelikute käsitustes huvihariduse kohta
(Tartu Ülikool, 2026) Mõttus, Ketlin; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistav jälitamine Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Vaher, Mirjam; Eelma, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on ahistava jälitamise kui kuriteo olemus, leides, millisel viisil ahistava jälitamise kuritegusi toime pannakse ning milline on antud kuritegude sotsiaalne kontekst. Analüüs põhines kõikidel Riigi Teatajast leitavatel avalikel kohtulahenditel aastatest 2018-2021, milles sisaldus viide Karistusseadustiku §-le 1573. Valim koosnes 94 kohtulahendist. Tööst selgus, et ahistava jälitamise puhul on tegemist pika aja vältel toime pandud jätkuva kuriteoga. Eelkõige liigitub ahistav jälitamine lähisuhtevägivalla alla, sest enamjaolt oli jälitajate näol tegemist endiste partneritega, kes tihtipeale kasutasid ohvrite peal mingit vormi vägivalda, kõige sagedamini esines vaimset vägivalda. Selgus, et küberjälitamise element on muutunud jälitamise tavapäraseks osaks. Analüüsitud juhtumitest joonistus välja neli tüpoloogiat: intensiivselt kontakti otsija, valeväljakutsete tegija, vägivaldne ning häbistada sooviv jälitaja. Leitud tüpoloogiad aitavad aimu saada erinevat tüüpi jälitajatest, mis tegusid nad võivad toime panna, kui kaua nende tegevus kestab ning kui ohtlikud nad on. Antud töös on võimalik näha, milline seos on jälitaja-ohvri vahelisel suhtel ja ühiste laste olemasolul jälitamise kestusele ning milline on toimepanija tegude mõju kannatanule ja tema elule. Käesoleva uuringu piiranguks on kindlasti asjaolu, et mõnel juhul polnud juhtumite sisus selgesõnaliselt välja toodud ohvri ja jälitaja omavahelist suhet, mistõttu pidi konteksti tuvastama, seega ei pruugi tehtud järeldused olla sajaprotsendiliselt õiged. Samuti võis olla juhtumeid, kus ohvril ja jälitajal oli lapsi, kuid seda polnud lahendis välja toodud, mistõttu võivad uuringu tulemused tegelikkusest erineda. Kuna Eestis on ahistavat jälitamist uuritud vähe ning needki uuringud keskenduvad õiguslikule probleemistikule, võiksid edasised uuringud keskenduda samuti ahistava jälitamise kui nähtuse uurimisele. Kindlasti võiks uurida, mis raskendab/takistab abi otsimist ning kuidas mõjutab laste olemasolu ahistava jälitamise dünaamikat. Samuti oleks oluline teada, miks ahistava jälitamise juhtumid nii pikka aega kestavad. Veel oleks huvitav teada jälitajate perspektiivi, mis põhjustel ja eesmärkidel nad antud kuritegusid toime panevad, et potentsiaalselt mõista kuriteo kui nähtuse sügavamaid tagamaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste ja täisealiste NEET- olukorras noorte abistamisvõimaluste erinevused ja ennetustegevused
(Tartu Ülikool, 2023) Laks, Ele; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reformi kajastamine meedias
(Tartu Ülikool, 2022) Tähe, Annaliis; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antsla valla 19-26-aastaste noorte kogemused ja arvamused oma koduvalla huvihariduse ja huvitegevuse võimalustest
(Tartu Ülikool, 2026) Valge, Liisi; Žuravljova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asendushooldusel olevate laste osalusõigus: kasvataja ja perevanema vaade
(Tartu Ülikool, 2026) Adler, Annemari; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli mõista asendushooldusteenusel viibivate laste osalusõiguse tagamist nende elu erinevates valdkondades läbi laste vahetute hooldajate, kasvatajate ja perevanemate tõlgenduste. Töö proovis avada, millised on spetsialistide hinnangul asendushooldusteenusel viibivate laste võimalused nende elu erinevates valdkondades kaasa rääkida ning osaleda. Lisaks selgitada välja, millised on lastega töötavate spetsialistide hinnangul laste osalusõigust takistavad ning toetavad tegurid. Uurimuse keskmes olid spetsialistidena Eesti asendus- ja perekodudes töötavad kasvatajad ja perevanemad ehk laste vahetud hooldajad ning nende osalusõigusega seotud kogemused ja tõlgendused. Töö teoreetiline ülevaade tutvustas asendushooldusteenuse olemust Eestis, lapse osalusõiguse mõistet ning olulisust asendushoolduse kontekstist. Metoodika osa kirjeldas uurimuse läbiviimist, näiteks kasutatud uurimismeetodit ning uurimuses osalejaid. Tulemustest selgus, et laste vahetud hooldajad pidasid laste osalusõigusega seoses esmatähtsaks laste ärakuulamist ning nende arvamustele hääle andmist. Nad rõhutasid, et võimalusel peabki otsustusprotsessides just lapse arvamus määrav olema. Samas ilmnes, et osalusõigust nähakse pigem lapse ja täiskasvanu vahelise koostöise protsessina, kus lapse arvamus on küll määrav tegur, kuid kus lapse vahetul hooldajal lasub vastutus tagada lapse heaolu ja turvalisus. Laste kaasamise aluseks peeti lapse ja täiskasvanu vahel olevat usalduslikku kontakti. Laste osalusõiguse eest seismisel on hooldajate hinnangul palju abi tõhusa koostöö saavutamisest nii enda asutusesiseste kolleegide kui ka laste eestkostjatega, osalusõigust ja laste kaasamise teemat käsitlevate koolituste läbimisest (näiteks kasvatajatele ja perevanematele kohustuslik „Perevanema ja kasvataja täiendkoolitus“) ning aeg-ajalt asutuse siseste reeglite ja kokkulepe värskendamisest (nende aktuaalsuse hindamisest). Väljakutsetena laste kaasamisel nähti spetsialistide vahelist puudulikku koostööd, lünki seadusandluses, peres elavate laste omavahelist läbisaamist, rahaliste vahendite puudumist ning laste suhteid bioloogiliste vanematega. Leian, et kuna senised uuringud Eestis asendushooldusel viibivate laste osalusõiguse teemal on keskendunud pigem laste kogemustele, on kasvatajate ja perevanemate vaadete uurimine igati põhjendatud. Samas usun, et kuna minu töös oli esindatud vaid viie kasvataja ning perevanema seisukohad, tasuks käsitletut teemat kindlasti edasi uurida, püüdes kanda kinnitavamate üldistuste tegemiseks kaasata rohkemaid laste vahetuid hooldajad üle Eesti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asendushoolduselt järelhooldusele suunatud noorte sotsiaalse identiteedi kujunemine
(Tartu Ülikool, 2024) Paas, Eidi; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Asenduskodu ilu ja valu“ - ühe pere laste kogemused
(Tartu Ülikool, 2021) Saluste, Kaisa; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärk oli analüüsida kahe õe jutustatud narratiive. Üks olulisemaid järeldusi osalejate lugudest on inimsuhetele vähese tähelepanu pööramine. Osalejad on kasvanud mitmete täiskasvanute kasvatuste all, nii positiivsete kui ka negatiivsete suhete ühine joon oli kommunikatsioon ja usaldus. Olukorras, kus lapsed on eelneva traumakogemusega, on usaldusliku suhte väärtus oluliselt kõrgem. Isaga järjepidev ning stabiilne suhtlus oli positiivne mõjutegur osalejate hakkama saamisel perest eraldamisel ning hilisemal perioodil ehk bioloogiliste sidemete hoidmine on ääretult oluline. Osalejad andsid ka tagasisidet viimastel aastatel toimunud süsteemi muudatusele. Olles kasvanud mõlemas süsteemis – lastekodus ja perekodus, nägid osalejad pigem uuele süsteemile üleminekut olukorda raskendavana. Osalejatele isiklikult andis suurema turvaning peretunde rohkemate lastega koos olemine kui 6-lapseline perekodu. Kasvatajate väsimust uue töögraafiku järel märkasid osalejad samuti. Kõik me kogeme sündmusi erinevalt, lähtume enda vaadetest, tunnetest ning emotsioonidest. Eesmärk ei olnud ühtegi kasvatajat, asenduskodu või teisi isikuid kritiseerida, vaid anda tagasisidet, mida asenduskoduteenuse süsteemi arendajad saaksid kasutada ja silmas pidada. Leian, et antud loo keskmeks ei ole osalejate kannatused vaid vaprus ning osalejate enda analüüsioskus enda elusündmuste vaheliste seoste leidmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asenduskodus elavad psühholoogiliselt traumeeritud lapsed ning nende toetamine - kasvatajate tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2020) Rebase, Hele-Riin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioloogilise ja sotsiaalse isaduse kogemused meeste lugudes
(Tartu Ülikool, 2026) Brunfeldt, Angela; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu toetamise võimalused läbi dementsussõbralike teenuste
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsus on ülemaailmselt kasvav probleem. Dementsus raskendab inimese igapäevaelu toimetulekut. Pakkudes dementsussõbralikke teenuseid näiteks päevakeskuse teenust on eelkõige vaja lähtuda õige keskkonna loomisest – nii füüsiline kui ka vaimne keskkond. Luues õige keskkonna saab dementsusega inimese heaolu toetada. Töö alguses sai püstitatud kolm uurimisküsimust: 1. Milliseid innovatiivseid lahendusi on võimalik rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu tõstmiseks? 2. Kuidas dementsuse diagnoosiga inimesed kirjeldavad oma heaolu praegu? 3. Milliseid võimalusi rakendavad päevakeskuse töötajad dementsuse diagnoosiga eakate heaolu toetamiseks? Innovatiivsed lahendused, mida saaks rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolutõstmiseks oleks näiteks dementsuse sõbralikud linnad. Samuti on vahvaks ideeks ka mälukohvikud, mida rakendatakse Eestis ja mujal maailmas. Läbi lihtsate muudatuste on võimalik dementsusega inimestele luua sobilike keskkondi, nii koduses keskkonnas, teenustel kui ka avalikes kohtades. Analüüsist selgus, et dementsusega inimeste heaolule tuleks tähelepanu pöörata. Kuigi heaolu poolest tundusid kõik rahul olevat, siis tuleks arvesse võtta seda, et kliendid ei ole oma sündroomist teadlikud. Klientide heaolu toetamiseks, rakendavad päevakeskuse töötajad erinevaid mälu treenivaid mänge. Mälu treenivate mängude juures on töötajad toetavaks allikaks. Eelkõige peab jõukohaste toimingutega klient ise hakkama saama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diabeedi diagnoosiga laste ja nende perekondade igapäevane toimetulek
(Tartu Ülikool, 2021) Koor, Pilleriin; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Diabeet ehk suhkruhaigus on elustiili tugevalt mõjutav haigus, mis muudab perekondade elukorraldust. Lapse haigestumine diabeeti puudutab kogu perekonda ning algul võib vallandada šoki seisundi. Peale šokki hakkab perekond järk-järgult kohanema ja leppima lapse haigusega,. Esmaste muutuste tegemine võib olla raske, kuid enamik peresid on suutelised uue rutiini omaks võtma. Käesolevast uurimusest selgus, et diabeeti põdevate laste perekondi mõjutab diabeet erinevalt ning diabeediga igapäevasel toimetulekul on nii rõõme kui muresid. Esmalt kohandatakse toiduvalikud, kaalutletakse erinevate ravivõimaluste üle ning otsitakse informatsiooni erinevate toetuste ja abivahendite kohta. Lisaks tuuakse esile, et diabeediga lastel ja noortel esineb haridusastuses kohanemisega probleeme – nii õpetajad kui kaasõpilased ei mõista haiguse olemust ja sellega kaasuvat. Napib pädevaid tugiisikuid, kes suudaksid lapse kohanemist lihtsustada. Selleks, et saada erinevat teavet 1. tüüpi diabeeti põdevate laste toimetulekuks kasutavad lapsevanemad sotsiaalmeedia platvormi Facebook, kus Laste ja Noorte diabeet grupis jagatakse väga palju nõu, informatsiooni ning toetust. Sarnaselt pakub toetust ja abi ELDÜ diabeeti põdevate laste perekondadele. Samuti nähtus uurimusest, et kõige enam rõõmustavad lapsevanemad heade veresuhkru tasemete üle, mis ühest küljest on lastevanematele tunnustus raske töö eest, ent teisest küljest esineb seeõttu ka vähem tüsistusi. Diabeeti haigestumine kasvab aasta-aastalt ning seoses sellega peab kogu ühiskond, eriti haridusasutused, kellega laps peab kokkupuutuma, haigusega kohanema nagu peredki. Ühtlasi selgus, et diabeeti põdevate laste perekondade jaoks on oluline puude raskusastme tuvastamine. Puude raskusastme tuvastamine on aluseks paljudele sotsiaaltoetustele ja teistele tugimeetmetele. Käesolev bakalaureusetöö kinnitas, et tugimeetmed on peredele olulised ning ilma selleta oleks igapäevane toimetulek keerulisem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapse diabeedi diagnoosist on mõjutatud kogu pere elukorraldus, toitumine, uni, emotsioonid ja muud rutiinid. Enim probleeme on seotud sotsiaalsüsteemis ja meditsiinivaldkonnas orieteerumisega, mis eelkõige mõjutavad perekondade toimetulekut haigestumise algperioodis. Pöörates tähelepanu nii toitumisele kui ka aktiivsele eluviisile, saavad diabeeti põdevad lapsed ja nende pered elada tervislikku elu.

Sirvi

Sirvi Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd Pealkiri järgi