Motivatsioon ja rahulolu professionaalsete vabatahtlike töös

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö keskendus professionaalsete vabatahtlike heaolu ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada Eesti professionaalsete vabatahtlike motivatsiooni nende erialadel ning sealt tulenevate erisuste põhjuseid. Uuringu viisin läbi kvalitatiivse meetodiga, toetudes viiele poolstruktureeritud intervjuule. Vastajateks olid abipolitseinik, vabatahtlik päästja, naiskodukaitsja ning kaks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi vabatahtlikut. Tulemused näitasid, et vabatahtlike isiklik motivatsioon on tugev, kuid seda tuleb toetada selgete juhtimispraktikate ja tugeva organisatsiooni sisese toega. Vabatahtlike motivatsioon ja pühendumus sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas kogukonda panustamisest, enesearengust ja töökorralduse paindlikkusest. Organisatsioonid, kes investeerivad oma vabatahtlikesse läbi koolituste, tagasiside ja piisava toetuse pakkumise, suurendavad nende pikaajalist pühendumust. Takistusteks toodi välja ebakvaliteetne kommunikatsioon ning vähene teadlikust organisatsiooni siseasjadest. Samuti toodi välja transpordikulude toetuste vähesus. Järelduseks võib öelda, et kvaliteetne kommunikatsioon ja võimalus ühiskonna midagi jaoks ära teha, on suurimateks motiveerivateks teguriteks professionaalsete vabatahtlike töös.