Sirvi Märksõna "ajateenistus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate emotsionaalse enesetunde hinnangute erinevused Eesti Kaitseväe eri väeliikides 2016/2017a kompleksuuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2018) Jõgi, Mattias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti, kuidas eristub ajateenijate emotsionaalne enesetunne ajateenistuses sõltuvalt teenistuse väeliigist. Eesmärgi saavutamiseks kasutati Eesti Kaitseväe inimvara kompleksuuringus rakendatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) andmeid. Uurimistöö valimisse kuulus 600 ajateenijat. Kolmes laines teostatud küsitluse andmete analüüsist leiti, et statistiliselt olulisi erinevusi emotsionaalses enesetundes leidus väeliikide läbilõikes viies EEK-2 tunnuses seitsme erineva väeliigi ajateenijate seas. Kolmes etapis 15 olulisest muutusest 10 olid leevenduvad, kaks kõikuvad ning kolm püsivalt süvenevad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate kehaliste võimete ja käe haardejõu areng, variatiivsus ja dünaamika sõduri baaskursuse vältel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2022) Kilki, Taavi; Pehme, Ando, juhendaja; Puhke, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate üldkehaliste võimete muutus ajateenistuse jooksul kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti tulemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Jürgenstein, Joonas Anton; Kolde, Anastassia, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajateenistusse siirdunud kutsealuste füüsilise võimekuse muutust väljaõppe jooksul. Selleks uuritakse kutsealuste kehalise võimete kontrolltesti punktiskoore ajateenistuse alguses ja lõpus ning samuti uuritakse punktiskoore ajateenistuse alguses tehtud testi läbivuse lõikes. Lisaks uuritakse punktiskooride muutust sõltuvalt kutsealuste motivatsioonist, haiguste esinemisest, kehamassiindeksist ning teenistuse pikkusest. Punktiskooride muutust uuritakse kahel erineval lähenemisviisil, sealjuures arvestades Lordi paradoksis esinevaid probleeme vastuoluliste tulemuste kohta. Antud töös tehtav analüüs põhineb Kaitseväe inimvara kompleksuuringu vastustel, kuhu on lisatud kehalise võimete kontrolltesti tulemused ajateenistuse eri etappidel. Analüüsi tulemustest selgus, et kehaliste võimete kontrolltesti punktiskoorid ajateenistuse lõpus on võrreldes ajateenistuse algusega paranenud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kaitseväe ajateenijate kehaliste võimete dünaamika ajateenistuse vältel, 2. jalaväebrigaadi ajateenijate näitel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Hanni, Sirli; Pehme, Ando, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõuvõimete dünaamika Eesti Kaitseväe talvise kutse ajateenijatel 2. jalaväebrigaadi näitel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2022) Sasi, Karl; Pehme, Ando, juhendaja; Puhke, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: tegevväelastest kehalise kasvatuse instruktorite vaadete kvalitatiivne kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2026) Redi, Kaarel; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorte täiskasvanute kehaline aktiivsus Eestis on madal, mistõttu on oluline mõista, kuidas seda toetavaid tegureid saab sihipäraselt mõjutada. Kaitseväe ajateenistus on Eestis üks väheseid struktureeritud keskkondi, kus on võimalik toetada noorte täiskasvanute liikumisoskuste ja -harjumuste kujunemist. Antud töö eesmärk on kirjeldada planeeritud käitumise teooria raamistikus tegevväelastest kehalise kasvatuse instruktorite hoiakuid, subjektiivseid norme ja tajutud käitumuslikku kontrolli seoses ajateenijatele kehalise kasvatuse korraldamise ja läbiviimisega ning kehalise kirjaoskuse arendamisega. Uuring põhines Kaitseväe tegevväelastega läbi viidud kolmel poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuul (N = 17). Andmete analüüsiks kasutati temaatilist analüüsi. Tulemustest selgus, et instruktorid väärtustasid kehalist kasvatust eeskätt teenistusvõime ja väljaõppe toetajana ning nägid võimalust kujundada ajateenijates distsipliini ja iseseisva treenimise harjumust, kuid tajusid vastuolu kehalise kasvatuse laiemate eesmärkide ja kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) -põhise hindamise vahel ning kirjeldasid korraldamisega seotud kõrget emotsionaalset koormust. Ülemate puhul domineerisid ootused KVKT tulemustele, samas kui ajateenijate ootused mõjutasid tunni sisu ning instruktori roll rõhutas eeskujuks olemist. Takistavatest teguritest piirasid tegevust ajasurve, konkureerivad ülesanded, taristu ja vahendite kättesaadavus ning treeningkavade sobivus. Toetavate teguritena tulid esile instruktorite erialane pädevus ja spetsialistide tugi. Tulemused viitavad, et kehalise kirjaoskuse arendamine ajateenistuses eeldab, et kehalise kasvatuse eesmärgid ja hindamine oleksid kooskõlas ning on oluline võimestada instruktorite enesetõhusust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Toimetulekustrateegiad sõduri baaskursust läbivatel ajateenijatel
(Tartu Ülikool, 2020) Keeroja, Uku Sakari; Käosaar, Andres, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli tuvastada Eesti Kaitseväe sõduri baaskursust läbivate ajateenijate enimkasutatavaid ja efektiivsemaid toimetulekustrateegiaid stressi ning emotsioonidega toimetulekuks, mis aitaks paremini mõista meeskondade hakkamasaamist nii ajateenistuses kui ICE (isoleeritud, piiratud ja ekstreemne) keskkondades. Uuringus osalenud ajateenijad täitsid 28 päeva jooksul (esimene nädal n=9, neljas nädal n=4) toimetulekustrateegiate Brief COPE ja subjektiivse heaolu küsimustikku. Enimkasutatavateks strateegiateks osutusid aktiivselt olukordadega tegelemine, olukorraga leppimine ning huumori kasutus. Kahe ajateenija RN ja AU vastuste põhjal tehtud kvalitatiivne analüüs näitas võimalikku positiivset seost lähedastega suhete ja subjektiivse heaolu vahel. Hoolimata uuringu väikesest valimist, olid tulemused kooskõlas varasemates uuringus tehtud leidudega.