Sirvi Märksõna "ajateenistus (sõjandus)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Herman, Minna-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Sõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistuse olemasolu seletavad tunnused riikides
(Tartu Ülikool, 2025) Priisaar, Hendrik; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureuse töö eesmärk oli seletada ajateenistuse olemasolu riigis läbi konkreetsete tunnuste. Ajateenistus on olemuslikult isikuvabadusi piirav poliitika, mida riigid kasutavad oma relvajõudude isikukoosseisu tagamiseks. Kuivõrd on täheldatud, et külma sõja lõpp tõi kaasa laialdasema liberaalsete väärtuste, sealhulgas isikuvabaduste kõrgema väärtustamise, on küsitav, miks tänapäeval riigid ajateenistust jätkuvalt kasutavad. Töös uuriti, kuivõrd seletavad riigi julgeolekuolukord, isikuvabaduste väärtustamise tase ning majandusliku heaolu tase ajateenistuse olemasolu riigis. Tunnuste ja ajateenistuse seose uurimiseks võeti andmeid Center for Systemic Peace’i 1946-2018 suurte poliitiliste konfliktide episoodide andmestikust, European Value Survey ja World Value Survey (EVS/WVS) ühisest 2017-2022. aasta küsitlusuuringu andmestikust, Freedom House’i 2018. aasta raportist ning Maailmapanga 2017. aasta andmepangast. Andmeid uuriti logistilise regressioonanalüüsi teel andmeanalüüsiprogrammis R. Töös selgus, et riigi välisjulgeoleku halvenedes tõuseb ajateenistuse olemasolu tõenäosus riigis juhul, kui riigi üldine heaolu on teatud keskmisel või kõrgemal tasemel. Kuivõrd töös leiti, et isikuvabaduste väärtustamine ja majanduslik heaolu on omavahel tihedalt seotud, ei olnud võimalik eristada, kas üldise heaolu efekti puhul oli mõjuvaks faktoriks just majanduslik heaolu või hoopis isikuvabaduste väärtustamine. Töö tulemustest on võimalik järeldada, et riigi julgeolek ja üldisem heaolu on positiivselt seotud ajateenistuse olemasoluga riigis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajateenijate hoiakute muutus enne ja pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2024) Soone, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The dissertation aimed to identify the change in attitudes of Estonian conscripts before and after the beginning of the full-scale war in Ukraine. The current international security situation has brought many changes to Estonia's national defense stance, focusing on the increase in defense willingness and threat perception among conscripts. Estonia's national defense relies on a reserve army, including conscripts, and NATO membership. Understanding conscripts’ attitudes towards security and the service makes it crucial to know their national defense stance. The thesis begins with a theoretical overview of conscription and its development, highlighting the attitudes towards conscription in the Baltic states in recent history. It then discusses the security situation in Ukraine, Russia’s behavior, and the impact of the military situation on individual threat perception. The final theoretical chapter addresses the relevance of defense willingness in the context of the war and the attitudes of conscripts, presenting different approaches to the concept. The attitudes of conscripts were examined through frequency distributions and a binary logistic regression analysis, with variables divided into attitudes toward defense willingness and threat perception. The time context was the year 2020/21 before the war began, and 2022/23 after the war began. The results illustrate the relationship between conscripts’ attitudes towards defense willingness and threat perception, with the primary statistically significant demographic factor being the native language. The perception of threat among conscripts has increased following the outbreak of the war in Ukraine, raising societal anxiety and stress. Increased threat perception has influenced defense willingness, which has risen since the beginning of the war. The rise in defense willingness is reflected in the changing attitudes of conscripts, who now place a higher value on the necessity of conscription for Estonia's national defense, and are more inclined to volunteer for service. However, while defense willingness has increased, conscripts still value individual freedom of choice in their lives, and most do not want to engage in active service after conscription.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna suhtumine naiste osalusse Kaitseväes aastatel 2016–2021
(Tartu Ülikool, 2022) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti NATO-s ja Euroopa Liidus - kutseline kaitsevägi ja üldine ajateenistuskohustus
(Tartu Ülikool, 2007) Malve, Peeter; Engel, Aivar, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti sõdur võõras mundris. Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes 1968-1991
(Tartu Ülikool, 2009) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mitmekesisus kaitseväes - mitte-eesti emakeelega ajateenijate hoiakud ja kohanemine ajateenistusega
(Tartu Ülikool, 2024) Rožkov, Anastasia; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pragmatic conscription: perceptions and experiences of conscripts in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-06-19) Lillemäe, Eleri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Ben-Ari, Eyal, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Euroopa riikides taas tõstatunud küsimus ajateenistuse vajalikkusest ja selle vormist, kuid küsimuseks on ajateenistuse sobitumine ajas muutunud ühiskondlike väärtustega. Liitumine NATOga tõstatas selle debati ka Eestis, kuid tulenevalt keerulisest geopoliitilisest asukohast ja väiksest rahvaarvust otsustati ajateenistus säilitada. Samas on Eesti ühiskond läbinud iseseisvusperioodil mitmeid suuri muutusi nagu digitaliseerumine, globaliseerumine ja väärtuste nihe, mistõttu pakub Eesti näide hea võimaluse uurida ajateenijate teenistuskogemuse kujunemist. Doktoritöö võtabki fookusesse, kuidas ajateenijad tõlgendavad ja tajuvad oma teenistuskogemust, kuidas kaitsevägi kui organisatsioon seda protsessi kujundab ning kuidas ühiskondlikud muutused mõjutavad ajateenistuse tähendust laiemalt. Töö toob esile, et traditsiooniliselt ajateenistusega seonduvate motivaatorite kõrval, nagu kohusetunne riigi ees, on üha enam esile kerkimas praktiliste motiivide kogum, mille keskmes on isikliku arengu võimalused ja edasiseks eluks vajalike oskuste saamine. Ajateenistuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste ülekantavus tsiviilellu sõltub aga suuresti ajateenijate endi oskusest neid mõtestada. Kõige olulisemaks teguriks ajateenistuse kasulikuna tajumise puhul on pereliikmete ja sõprade toetava suhtumise tajumine. Rolli mängivad ka noore vaimne vastupidavus, motivatsioon ja ettevalmistus ajateenistuseks. Nähtub, et nii palju, kui seda kaitseväe kui organisatsiooni praktikad ja tegevuseesmärgid võimaldavad, arvestatakse ajateenijate individuaalsete eelistuste ja karjääripüüdlustega. Kuigi ühiskondlike väärtuste ja ootustega kohandumine on kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik, on oht, et teenistuse liialt paindlikuks muutmine vähendab võimalusi enese proovile panekuks ja seeläbi tekitab noortes pettumust ja vähendab motivatsiooni teenistusse panustada. Näiteks toob töö esile, et sagedased võimalused väeosast lahkuda teenivad küll eesmärki tõsta ajateenijate motivatsiooni, kuid paradoksaalsel kombel võib pidev kontakt välismaailmaga süvendada kaaslastest mahajäämuse tunnet ning tuua esile ajateenijate sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse, vähendades nende omavahelist sidusust.