Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "aklimatisatsioon" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Effect of acute heat exposure and heat acclimation on arterial stiffness, oxidative stress and inflammation in healthy young men
    (2024-08-21) Kaldur, Triin; Unt, Eve, juhendaja; Kals, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Kuum keskkond on oluline tegur, mis tõstab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski taset ja suremust. Tugev kehaline koormus kõrge temperatuuriga keskkonnas koormab inimese füsioloogilisi süsteeme, vähendab vastupidavuslikku töövõimet ning suurendab kuumarabanduse riski. Aklimatiseerumisel kuumas keskkonnas käivituvad organismis mitmed füsioloogilised kohanemisprotsessid, mille tulemusena kuumastressi taluvus paraneb, terviseriski tase väheneb ja vastupidavuslik töövõime suureneb. Seetõttu on aklimatiseerumisel oluline roll nii spordis kui ka militaarses sfääris. Arterite jäikuse suurenemine on üks indikaatoreid, mis annab varakult märku kardiovaskulaarse süsteemi talitluse häirumisest. Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul ja see peegeldab kardiovaskulaarse süsteemi seisundit ning selle süsteemi kohanemist erinevate keskkondlike teguritega. Tugevad kehalised koormused kõrge temperatuuriga keskkonnas võivad suurendada arterite jäikust seoses põletikuliste protsesside intensiivsuse ja oksüdatiivse stressi taseme tõusuga. Seni on väga vähe uuringuid, mis käsitleksid akuutse kuumastressi ja kuumas keskkonnas aklimatiseerumise mõju arterite jäikusele ning oksüdatiivse stressi ja põletiku markeritele. Käesolev doktoritöö näitab, et akuutne passiivne kuumastress suurendab arterite jäikust ja tõstab põletikumarkeri IL-6 taset, kuid ei mõjuta oksüdatiivse stressi markereid noortel meestel. Seevastu 10-päevasel aklimatiseerumisel kõrge temperatuuriga keskkonnas on arterite jäikust vähendav efekt. Aklimatiseerumisel olulisi seoseid arterite jäikuse muutuse ulatuse, treenituse taseme ja vastupidavusliku töövõime paranemise vahel ei esine. 10-päevane aklimatiseerumine kutsub esile soodsaid muutusi oksüdatiivse stressi ja põletikumarkerite tasemes suutlikkuseni sooritatud vastupidavustööl kuumas keskkonnas. Antud doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista aklimatiseerumise tähtsust kardiovaskulaarse riski vähendamisel raskel kehalisel tööl kõrge temperatuuriga kuumas keskkonnas.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Mäestikutreeningu kasutamine kesk- ja pikamaajooksus
    (2016) Mitt, Raido; Mooses, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Subjektiivse aja tajumise adaptatsiooniefekt ja seos meeleoluga aklimatiseerumisele suunatud kuumatreeningprogrammi ajal
    (Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasoo, Mihkel; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Jakobson, Ainika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    The present work was concerned with changes in subjective interval timing in conditions of elevated temperature and physical exercise. It has been proven by previous studies that subjective time perception is prone to acceleration when exposed to these conditions, but that a process of acclimatization may mitigate this effect. In light of this, an experimental study consisting of two capacity tests and an eight-day acclimation training program was conducted, in which test subjects went through treadmill exercise in a controlled climate chamber. The objective of the study was to find out which of the parameters of the training were adequate predictors of the adaption of subjective time perception and whether general mood arousal has an influence on the acceleration effect. The results of the study also demonstrated the adaption effect. From the training parameters, heart rate was most associated with adaption. No outstanding connection between general mood state and the acceleration of subjective time was detected. Keywords: acceleration of subjective time, physical exercise, heat stress, acclimatization, mood.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Tehnilise alpinismi treening: metoodika ja füsioloogilised aspektid = Training for technical alpinism: methodology and psysiological aspects
    (Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Juurmaa, Rees; Ööpik, Vahur, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    The impact of climate change on fine root trait responses of deciduous and coniferous trees
    (2023-04-27) Rezapour, Azadeh; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Kliima, sademete, õhuniiskuse ja lämmastiku muutus mõjutab metsaökosüsteeme, eriti probleemsed on metsad turbamullal. Puude peenjuured jagatakse imi- ja transpordijuurteks, nende kõrge eripind ja -pikkus aitavad puul paremini ressursse omandada. Töö eesmärk oli analüüsida leht- ja okaspuude peenjuure kohanemist kliima- ja mullaoludega. Selleks hinnati hübriidhaava, hõbekase ja männi juurte süsinikuvooge, juurte ehituste muutlikkust mulla niiskuse ja lämmastiku suurenedes. Kuivendatud metsades uuriti imijuurte ehituse muutumist sõltuvalt kaugusega kraavist, et teha kindlaks kase ja kuuse peenjuurte plastilisemad tunnused. Avaldatud uuringute põhjal analüüsiti ka puude juurte reageerimist mulla soojenemisele. Uuringus ilmnesid mulla süsinikutasakaalu mõjutavad muutused. Kliimakambris vähenes kõrgenenud õhuniiskuse juures transpiratsioon. Männi fotosüntees kiirenes kõrgema õhuniiskuse juures. Maa-all vähendas kõrgem õhuniiskus oluliselt süsiniku vooge, suurenes juure eripind kasel, vähenes männil. Kuivendatud turbametsades kohanesid imijuured mulla seisundiga kasel ja kuusel sarnaselt, kaugusega kraavist suurenes keskmine juure eripind, koe tihedus vähenes. Mulla soojenemine suurendas peenjuurte produktsiooni liigiti erinevalt, vähenes soojendav mõju massile. Mullatemperatuuri tõus suurendab juurte kasvukiirust. Soojemates oludes kasvatavad puud rohkem peenjuurte massi, morfoloogilist plastilisust mõjutatakse vähem. Otstarbekas oleks analüüsida peenjuurte tunnuseid koos mulla mikrobioomidega, eriti juurtega seotud ektomükoriisa seentega ja multifaktoriaalsetes keskkonnatingimustes.  
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Treeneri teadmisvara füsioloogias ja spordimeditsiini alalt. 1. [osa], Aklimatisatsioonist ja jõuvarude taastumisest mõõduka kõrgusega mägedes: [14.-15. aprillil 1966. a. Käärikul organiseeritud vabariikliku treenerite seminari materjalid]
    (Tartu Ülikool, 1967) Anonymous
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Vastupidavuslik töövõime kõrge temperatuuriga keskkonnas: aklimatiseerumise mõju
    (Tartu Ülikool, 2014) Simpson, Liis; Ööpik, Vahur, juhendaja

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet